Kuna keldriehitusega läheb juba kiireks, siis toimetasime sellega. Keldriauk on kaevatud ja vundament maha märgitud, nüüd vaja veel keldri ümber ruumi juurde saada, et keldrisse ka pääseks, kui kelder valmis.

Hommikupoolikul teisaldasime liivakasti - uus auk maasse, vana liivakast paika ning uus liiv sisse. Kuna vanast liivakastist on osa liiva kuskile haihtunud ning järelejäänust enamus sai kaminaehituseks ära kasutatud, siis tuli leida uus liiv. Õnneks see raskusi ei valmistanud, alla panime ehituseks toodud liiva ja peale poole keldriaugust kaevandatud liiva, mis hakkab paremini kokku ja sobib hästi liivalosside ehitamiseks. Pärastlõunal testisid külla tulnud lapsed uue kasti kohe ära, neile sobis küll:)
Pärastlõunal kaevasime veel kaks ploomipuud keldri eest välja ning istutasime teiste juurde "viljapuu aeda", mis hetkel eriti heina seest välja ei paista.

Päev kulus vanaema juubeli (85) tähistamisele ning tehtud tööde näitamisele.

Ehitustöödest vaba päev. Istutasime hoopis ploome ümber, mis uuele keldrile ette jäävad. Seni olid kõik suht hajusalt mööda õue laiali, nüüd hakkab väike viljapuuaed tekkima. Kui suudaks sealt heina ka ära niita, siis paistaksid väiksemad puud ka välja. Ja sügisel tuleb tõsised kaitsetööd ette võtta, et jälle jänesed ja kitsed puid veel rohkem ära ei rikuks.

Ja kõige selle kõrval peab aega võtma, et vaadata aknast välja ja nautida vaadet ning kuulata vihmakrabinat aknal:  

Riiul sai lõpuks valmis ja hakkas kohe täituma:) Aga vähemalt on koht kuhu asju panna.

Õhtupoolikul sorteerisime akende panemisest tekkinud sodi: vana katuselaast pliidi alla panekuks ning bemiit ja onduline ehitusprahti ning peen laastupudi vaarikatele. Vaarikad peaks sel aastal küll üliõnnelikud olema - pole ammu nii palju puuprahti ja saepuru saanud:)
Ja ega muud ei jõudnuki - saun sai kuumaks ja tuli tööpäev ära lõpetada.

Aknamehed käisid täna katkist katust vaatamas ja tunnistasid, et võisid sellele katkisele kohale ka akent toetada ning lubasid katuse ise ära remontidaJ Võib vist selleks korraks katusevahetuseplaani ikka mõneks aastaks edasi lükata ja sügiseste vihmadega hoopis sisemisi töid teha. Lisaks keldriehitusele muidugi, aga selle juures on ka enamus aega spetsialiste vaja ja ise saab samal ajal majaga tegeleda või siis abitöid teha.

Pühapäeval sadas ladinal vihma ja selgus, et ülemisele korrusele ka läbi katuse. Esialgne arvamus oli, et aknapanijad lõhkusid mingi katuseplaadi ära. Aga hilisemal vaatlusel selgus, et pigem oli vist katus juba varem katki (võib olla korstnapühkija on astunud), aga ju siis vana alumine katus oli nii terve, et vesi mööda seda alla voolas. Ja nüüd akende panemisega lõigati alumine katus koos roovidega katki ja nüüd sajab vesi tuppa. Katusemaailmast küsisisn, nemad ainult müüvad Onduline katust, aga ei paigalda, ega paranda, kuna see on nii pehme ja astumist ei kannata. Nüüd ei teagi mida teha. Kuna katuse paigaldamisel 11 aastat tagasi lubati veekindlust katusele vähemalt 15 aastat, siis võib mõne aasta pärast see aeg otsa saada. Võib olla oleks mõistlik katus kohe vahetada, kui esimene auk juba sees ning pööningu soojustus veel panemata.Ning remontimisel võib ju mõne teise koha katki astuda, mis ei pruugi kohe välja paista. Pärast on juba väga keeruline uusi lekkekohti märgata ning võib olla ka katust vahetada. Iseküsimus muidugi, et kuidas sügisel ilmad on ja kas nii kiiresti on võimalik katusepaigaldajat leida. Selle olen endale pähe võtnud, et neljandat katust enam ülestikku ei pane ning tuleb kõik maha võtta ja uuesti laastukatus panna. Praegu on kõige all laastukatus (vist aegade algusest s.o. ~1890-1900), sinna peale sai ~1983 bemiit ning sinna peale 1999 onduline plaat.  Alustasin remonti ikka valest otsast, nüüd pean siin pead vaevama; aga terve katuse välja vahetamine oleks ka väga ebamõistlik  tundunud, siis ju ei teadnud, et katus juba katki.    

Katuseaknad on ees:) Paigaldus võttis küll terve päeva, aga ise ei pidanud ju sellega tegelema. Sain tegeleda hoopis keldriehituse jaoks ruumi tekitamisega. See tähendab, et võtsin suure haamri ning sain maatasa teha aia, mida juba mitu aastat plaanime jaanitulle visata. Järgmiseks tuleks on siis materjal ootel. Aed oli nii pehkinud, et oli juba ise peaaegu ümber kukkunud. Üllatusega tõdesin,et mõni post oli veel päris tugev ning väljakangutamiseks oli isegi tarvis kangi ja jõudu. Kange meil õnneks on ja jõust ka enamasti puudu ei tule:) Pärastlõuna kulus rohkem suhtlemisele ja sebimisele, aga vaheldus kulub ka ära.   

Hommik algas vara, kuna aknamees tuli vaatama, mis materjali on tal vaja kaasa võtta ning akende paigalduse aega kokku leppima. Lubas laupäeval tulla aknaid paigaldama. Korstnakraest polnud kuulnuki ning ei plaaninud töösse võtta. Raske oli temaga vaielda, kuna eesti keelt ta eriti ei mõistnud ja meil pole kellegi vene keel eriti tugev.
Kuna üleval ei tahtnud enne akende panekut midagi toimetada, siis võtsime alumise korruse lõpetamata tööd ette. Esimese tööna siis alustasime akende põskedega. Ega midagi keerulist ei plaaninud teha: mõned liistujupid alla, hööveldatud laud õigesse pikusesse saagida ning aknapaleks sättida ja lõpuks lai nurgaliist seda katma. Nurgaliistu ostmisel panin veidi laiusega mööda, aga eriti nähtavaid vahesid ei jäänud ning üldtulemus on päris kena. Viimistluseks linaõli peale ning võib aknalaudu kasutama asuda.
    

Pärastlõunaseks tööks võtsime ette alla tagumisse esikusse riiuli tegemise. Plaan juba ammu ja seoses kangatoa allakorrusele kolimisega tekkis vajadus asjade ümberpaigutamise järele, aga kohta polnud, nii need on õues hunnikus kile all ja ootavad sorteerimist-paigutamist. Plaan oli lihtne, neli posti nurkades, külgedele põikpuud ning lauad neile peale. Aga väsimus võttis võimust ja töö ei läinud nii libedalt. Ketassaag hakkas ka veel jukerdama, on meid juba kõvasti teeninud ka. Esimese hooga leidsin kuurist kahe riiuli jagu lauajuppe ja nii saigi valmis kaks riiulit, järgmised kaks jäävad järgmist parajat hetke ootama, kui maja pealt piisaval materjali kokku leiab.

Tänane päev oli suhteliselt tõhus. Panime paikka kaks vahesarikat, liistud nende külge ning 5 tuuletõkkeplaati sarikavahedesse. Veidi kolistasime ka pööningul et tõsta ühest kohast teise köögi laepealne saepuru, leida laeluuk (avama seda veel ei hakanud) ning kahjuks leidsime, et lisaks neljale laelauale peame kuidagi paikkama-vahetama ka kõige äärmise sarika A-kriipsu tala, sest see on ühest otsast väga pehkinud. Aga küll me sellega ka hakkame saame.
Panime paikka ka palgid lillepeenarde servadesse, päris kena sai, mustale kassile ka meeldis, sättis end kohe sinna pikutama.
Aknapanijaid homme ei tule, meister tuleb alles vaatama, kuhu paigaldada ja mis materjali tal vaja on sarikate vekseldamiseks (konstruktsioon kahe sarika vahele, millele saab akna kinnitada, kuna aken on kitsam, kui sarikate vahe) kaasa võtta. Kui hästi läheb, siis paigaldab aknad nädalavahetusel. Kui mitte, siis jääb järgmisesse nädalasse. Ega pole muud parata, peaasi, et ette saab. Seoses keldriehitusega on nagunii ka õues üht-teist teha ning töödejärg akende taha ootama ei jää.

Midagi suurt ei hakanud ette võtma. Ühele seinajupile said lauad ette löödud ja saepuru seina vahele pandud. Saepuru hulk oli küll päris suur, mis sai jälle ära kulutatud. Kaks kotti sai jalust ära. Mitte vajalikud palgid said naeltest puhastatud ning üle peitsitud ning õue visatud. Neist saab peenardele servad, mida juba ammu oleme planeerinud. Tööpäevad ei olegi nii lühikesed, aga tundub, et eriti ei jõua päevaga midagi tehtud. Peaks vahelduseks mõne töö ette võtma, mis kiirelt läheb ja rohkem tulemust annab.

Keldri ehituseks on kopp juba leitud ja aegki kokku lepitud. Peab kiirelt ehitusloa ära taotlema.

Lammutustööd vigastusega

Saagisin viimase posti, mis magamistoa laiendamisele ette jäi. Nüüd on selle tööga ühel pool.

Hommikupoolikul käis veel tuttav ehitusmees külas ning uurisime, mis ta meie keldriehituse projektist arvab ja kas müüri on nõus tulema laduma. Oli meie plaanidega päri, andis nõu materjalide osas ja tundub, et võib keldri ehituse kiirelt käima lükata.

Peale lõunat jätkasin köögi laest vineerplaatide eemaldamist. Ühe liistu eemaldamisel juhtus ka väike õnnetus: liist läks pooleks, tegi õhus pöörde ning üritas naelaga mul kõrva peast rebida. Verd eriti ei voolanud, sai haav kinni plaasterdatud ning töö jätkus. Lae sain vineeridest puhtaks ning tundub tõesti, et laes on olnud luuk, aga peab pööningu poolt lähenema, et täpsemat selgust saada. Võib juhtuda, et pööningu soojustamise järel ei saa me enam praegust luuki kasutada (või peab jätma suure nurga pööningust soojustamata) ning köögipealne luuk tulekski uuesti kasutusse võtta. Ema sebis ikka pööningualuste põrandatega, et kui aknapanijad tulevad, siis on neil kindel põrand jalge all.

Peaaegu töödevaba päev

Plaanisime teha ehitustöödest vaba päeva. Aga tundus kuidagi aega üle jäävat, millega ei osanud muud tarka peale hakata, kui ikka teisele korrusele end vedada ja lammutustöid jätkata. Ega palju ei jõudnud, aga üks pärlini tugipost sai siiski läbi saetud. Üks jäigi veel, siis on magamistoa jagu pööningule vaba tee.

Lammutustööd

Ei teinud eriti palju tööd. Hommikupoolikul loopisime emaga aknast välja kõik ahju ja pliidi kivid, mis tekkisid vana ahju ja pliidi lammutamisega, aga mida saab ka uute juures kasutada (kõik mida ei saa kasutada, on juba varem välja visatud ja tee alusmaterjaliks kasutatud). Kahjuks jäävad need meile ehitustööde juures jalgu ja tuleb siis uuesti üles tassida, kui pliidi ja ahju ehitamiseks läheb.

Peale lõunat lammutasin veel jupike seina maha, et anda magamistoale katusealusest ruumi juurde. Ega seal midagi keerulist olnud: saagisin elektrisaega lauad sobivast kaugusest läbi ning tõstsin saepuru täidise vahelt välja ning nokkisin lauad maha. Tööd ja vaeva eriti ei nõudnud, aga aeg kulus ikka kiirelt õhtusse. Enne seina lammutamist oli vaja võtta laest maha liistud ning vineerplaadid. Kahjuks selgus, et kaks laelauda on otsast nii pehkinud, et vaja asendada; tuleb vist eraldi tellida, tänapäeval sellises mõõdus laelaudu müügil ei ole (~20 cm laiad ja 2-3 cm paksud), nurgad veel ümardatud ka. Kõike vineerplaate laest veel maha ei võtnud, aga üks laelaud oli kummalisest kohast läbi saetud ja auk ka sisse puuritud, et pole välistatud, et leian sealt vineeri alt veel laeluugi.

Ema nägi kogu päeva vaeva pööningupõranda laudade vahetuse ja uue laagi paigaldamisega.

Lõpuks olime hirmus väsinud ja saunategu ka ootas.

Keldridetailid

Helistasin aknapaigaldajale, pakkusin, et tulgu järgmisel nädalal aknaid paigaldama ning ühtlasi lubasid siis ka korstnad ära mõõta, et saaks korstendele korralikud kraed – viimane vihm jõudis läbi pööningu isegi minu teisele korrusele. Helistasin ka firmasse Vikolo, et küsida, kas nad poolikuid betoonrõngaid ka müüvad. Kuna minu vene keel on kehv ja kõne vastuvõtja eesti keelest eriti aru ei saanud, siis oli tükk tegemist, et sõnastada, kuidas mul neid rõngaid on vaja poolitada. Õnneks oli keegi (tõenäoliselt siis sama mees, kes Kärus oma keldrit ehitab) ka sellised katuseks ostnud ja  tädi sai siiski suht kiirelt aru, mida ma silmas pidasin. Andis meistri telefoni numbri (numbrid luges kõik eesti keeles), et saaksin täpselt kokku leppida, kuhu, millal ja kui palju rõngaid mul vaja on. Paneme nädalavahetusel tegevusplaani ja mõõdu paikka, siis laseme augu kaevata ning tellime materjali ära. Ning ehk saab kartulivõtu ajaks kelder valmis.

Lammutustööd

Asusime uuesti pööningu kallale. Seekord võtsime lammutustööd ette: pööningutubade tegemiseks oli vaja mõned pärlini alused püstpalgid  ära võtta. Saagimine oli suhteliselt ebamugav tegevus, eriti kui musklit ja saagimisharjumust üldse pole, aga sellest hoolimata saime ühe poole päris kiiresti valmis. Nautisn juba oma fantaasiapilti katuseaknast ning vanaaegstest tugitoolidest ning ümarast teelauast selle allJ Teisel pool oli vaja teha täiendavaid toestus- ja lammutustöid enne püstpostide maha võtmist. Ühe lisatoe saime lõpuks paigaldatud. Sellele kuluski kogu pealelõunane aeg ning postid jäid seekord maha võtmata ja fantaasiapilt magamistoast peab veel kannatama.