Erinevalt emast (kes selles osas käib oma isa jälgedes) pole mul hirmsat tungi metsas seenel ja marjul käia. Mustikad, murakad, pohlad ja jõhvikad meeldivad mulle küll, aga väga iseseisvalt pole veel metsa neid korjama sattunud. Metsvaarikad jätavad mind päris külmaks - on tavaliselt nii pisikesed ja ussitanud;) ja moose ma üldse ei söö. Seentega üsna sama teema, et seeni ma eriti ei tunne ja nendega midagi teha ka ei oska (peale kukeseente praadimise ja austerservikute paneerimise). Marineeritud seened mulle maitsevad, aga valmistavad neid tavaliselt teised:)
Mõned aastad (vist tegelikult juba ~15 aastat) tagasi istutasime tee äärde väikse kuusemetsa - või väga laia heki - vist sai ~7 rida kuuski ja mõni koht õnnestus nii hästi, et midagi ei läinud välja ning kuused on väga tihedalt. Eelmisel aastal leidsin sellest metsast juba esimesed kuuseriisikad:) Ja kuna see mets on nii lähedal ja nii pisike, et põdrakärbseid ja muid selliseid ebameeldivaid elukaid seal veel ei ela, siis kuuseriisikaid ma võin seal küll korjamas käia. Mõned nädalad tagasi sattusin õigel ajal jaole ja sain kaks korda ilusaid pisikesi nööbikesi (mis vanaema väga maitsvalt ära marineeris ning paar purki sai juba nädalavahetusega tühjaks söödud).
Ema vahepeal käis küll seal metsas ka, aga jäi vist pikem vahe. Nüüd võtsime õunamahlateo vahele uuesti metsatee jalge alla. Enam-vähem nägi see nii välja, et jalutasime õe ja õetütrega metsa (õepoeg ka kärus uinumas kaasas), roomasin ümber kahe kuuse, siis olid kaks korvi (meil olid üsna väiksed korvid) täis ja tuli koju tagasi jalutada. Kahjuks väikseid seeni oli väga vähe, aga suured tundusid seekord üsna vähe ussitanud. Kodust võtsime uued korvid, jalutasime uuesti metsa, õde oli poja magama uinutanud, selle jätsime käruga "metsaveerde", sukeldusime õega kuuskede alla, tegime paar tiiru ümber kuuskede, saime korvid täis:) Õetütar hakkas tüdinema ja tahtis koju tagasi, väljusime enda arust sama rada mööda, kust sisenesime, aga leidsime veel täiesti korjamata koha;) Mahutasime need ka kuidagi korvi:)
Vanaemaga puhastasime need suhteliselt kiiresti ära, ussitanud seened viisin metsa tagasi, et järgmisel aastal saak laiemalt kasvaks, puhtaid seeni saime 10 liitrise veepange täis - need lubas vanaema ära keeta ja ära soolata, sest marineerimiseks pidavat need liiga suured olema ja ei jää ilusad:)
