Koolipäevad venivad järjest pikemaks, aga lõpuks võib ikka tõdeda, et see kolm päeva möödub väga kiiresti - unustasin isegi jooksvalt oma tegemistest pilte teha:)
Neljapäev oleks pidanud algama tikkimisega, aga kuna meil oli iseseisvalt vaja teha valmis lauatelgedel villase salli tööproovid ning ma eraldi ei viitsinud selleks vahepeal Olustveres käia, siis plaanisin kudumise sessi ajaks. Nii alustasin päeva tund aega varem ja sain ühe tööproovi tehtud. See oli tegelikult üsna keeruline, sest osa rahvast tuli lihtsalt veidi varem ja see loba segas keskendumist ning kogu aeg läks sassi, mis kange ma juba tõstsin ja kus ma oma järjega olen. Väga hästi mul see tööproov ei õnnestunud:( - pilti polnud ka aega teha...
Ja kui tööproovi valmis sain, siis algaski koolipäev. Alustuseks 8 tundi tikkimist, õppisime jälle erinevaid pisteid ning taustaks lisaks praktika teemad, vahepeal väike sirutuspaus ja jalutuskäik tekstiilikojas, et me aimu saaks, mis meid praktika ajal ees ootab. Kolm päeva kooli praktikast oleme tekstiilikoja "perenaised", s.t. teeme uksed lahti, müüme pileteid ja käsitööesemeid, teeme etteantud ülesandeid (mingeid lihtsamaid käsitöötooteid, koome kangast vms mida turistidel oleks huvitav vaadata) ja lõpuks koristame ja sulgeme uksed.
Tikkimise tundide lõpuks oli valmis saanud hirmus vähe pisteid ning koju jäi neid veel terve hulk - lisaks veel need, mis mul eelmisest korrast tegemata.
Tikkimisele järgnes heegeldamine. Jätkasime eelmine kord pooleli jäänud tuniisiheegeldamise võtetega. Jõudsin valmis nupulise tööproovi :
Kodus on vaja teha mustriline tuniisipind ning vertikaalne ja horisontaalne nööpauk. Ja lisaks valmis saada motiividest vest.
Aeg lendas nii kiiresti, et kui tund oli juba 15 min üle aja läinud ja keegi avaldas soovi koju minna, siis õpetaja ehmudes avastas, et tal veel mitu juttu rääkimata... Üldiselt eeldatakse, et kõik ööbivad koha peal ja kellelgi kiiret kuhugi pole.
Reedet alustasime fotograafiaga. Seekord fotokaid ei puutunud, istusime hoopis arvutiklassis ja vaatasime mõnda lihtsamat programmi fotode töötlemiseks. Proovisime vabavara Faststone ja on-line programmi Picmonkey.
Arvutiklassis veetsime ka järgmised tunnid arvutiõpetuse raames. Kuna meil tööde vormistamisel oli palju vigu (eriti liigsed enterid vormindatud laiema vahe asemel alapealkirjade ees), siis kordasime need vormistamised uuesti üle. Kuigi arvutiõpetus on meil arvestuslik, siis esimese kirjaliku töö hindamisel kasutas õpetaja hindeid ning lisas sinna kommentaari ja kuna "liigsed enterid" oli vist igal ühel, siis see tekitas meil suurt poleemikat. Ja kuna enamus tahtis oma hinnet parandada, siis lubati silmuskudumise töö põhjal teha uus hindamine. See vist ei parandanud oluliselt tulemust, sest ikka oli meil väga rahulolematuid. Ma enda osas veel ei tea, kuna läksin töö esitamisega üle aja, siis arvutiõpetaja pole jõudnud minu tööd veel vaadata.
Sama vestlus jätkus silmuskudumise tunnis, sest see on esimene suurem töö ja paljud on sellega hädas, et peavad korduvalt ja korduvalt seda parandama. Üks vanem proua juba loobus selle tõttu, et ta tahtis kangakudumise osas veidi targemaks saada, aga muud on meil lisaks nii palju ja seda tal vaja pole - vähemalt see sess teda polnud ja meile öeldi, et ta otsustas loobuda... Samas silmuskudumise tunnis läks ühel proual kops üle maksa, ütles õpetajale otse näkku, et tema ei kavatse teksti sisse viiteid raamatutele panna, sest lõpus kasutatud kirjanduse all on need üles loetud ja bürokraatia on liiga suur ja sisule peaks keskenduma - astus uksest välja ja lubas mitte enam tagasi tulla... Veel mõned on arvamusel, et kool kiusab meid ja ei arvesta üldse, et tegemist on vanemate inimestega. Päris väsitav on seda päevast-päeva kuulda, meie facebooki grupis ka pikemat aega sama soigumine üleval. Ma olen arvamusel, et kui ma olen kooli tulnud ja mulle antakse ülesanded, siis tuleb katsuda nendega hakkama saada. Muidugi võiks ka nii teha, et teeme oma tööd töö tegemise pärast ära ja arvestatakse ka kehva tööd, aga praegu on samad tööd ülejäänudele ka õppematerjaliks, s.t. me peame ise ka kõik tööd pärast läbi lugema ja siis on mõistetav, et olulisi puudusi läbi ei lasta.
Vaatamata segastele vaidlustele jõudsime me ka natuke kudumisega tegeleda (meil ainult 2 tundi ette nähtud oligi):) Tegime tükkide külgede ühendamist (ja nüüd pilti tehes avastasin, et olen ühe tüki võtnud valepidi ette ja pean selle üles harutama ja uuesti tegema):
Siis teine ühendamine tükkide otstest:
Kolmandaks variandiks oli midagi uut - kandi õmblemine, see jäi pooleli ja tuleb kodus lõpetada:
Alustasime pikendatud silmustega kudumise tööproove. Kokku on neid vaja teha 9, aga õnneks öeldi kohe ära, et kui juuniks kõike ei jõua, siis võib augustiks ka lõpetada. Esimene algus sai seline:
Järgnes kolm tundi Eesti rahvakultuuri ja tekstiilipärandit, kuigi tegelikult jooksis meil kudumine sellesse vist sisse ja väga palju me Lõuna-Eesti rahvariietest kuulda ei jõudnud. Samas võisime samal ajal kududa.
Päeva lõpetasid kangakudumine ja tekstiilide kompositsioon. Näitasime ette oma vilditud vaipade ja triibuliste sallide kavandid ning kootud vaibad. Arvutasime sallide materjale ja kes tahtis võis kududa villaseid tööproove. Kasutasin seda võimalust ka, et ei peaks laupäeval peale tunde jääma, aga ka see tööproov ebaõnnestus täiega - vestlus oli ümber-ringi kohati nii aktiivne, et ajasin kogu aeg kangide järjekorra sassi ja korralikku tulemust ei saanud ja pilti ka unustasin teha.
Laupäev algas õmblemisega. Õmblesime peitlukku:
Ja tavalist lukku ühes variandis kolmest:
Lisaks sättisin paika oma vardakoti küljed ja sain juhtnöörid kuidas neid kokku õmmelda ja kotile voodrit õmmelda:
Kodus peame vardakoti küljed koos voodriga kokku õmblema ja tunnis lisame järgmine kord värvli. Lisaks peam tegema kantide õmblemise tööproovid, kui me saame sellega iseseisvalt juhendi järgi hakkama (ja kui aega on...). No ja muidugi selleks korraks tegemata tööproovid ka ära tegema.
Õmblemisele järgnes viltimine. Valisime ära oma viltvaiba kavandid ning vaatasime kooli viltimisheiete varud üle. Veel laotasime ära oma alpaka villast kätised. Endale tegin sinisest villast, esimene kiht sai selline, edasi veel paar kihti ja siis rulli - kodus peame lõpetama.
Kuna aega tundus olevat, siis laotasin koolile tehtavad kätised ka kohe ära, siis on kodus ainult ära viltimise (s.t. seebiveega niisutamine ja rullimine, kuni see on valmis) vaev. Lisaks peame alustama vaiba vildi laotamist, kellel materjal on olemas, et saaksime järgmine kord peale sessi minna Karulasse viltimismasinaga neid viltima.
Päeva lõpetas materjaliõpetus. Seal värvisime jälle lõnga. Seekord mingit segadust ei tekkinud, jagasime end rõõmsalt kahte gruppi ning ühed tegid Silmuskudumise raamatu retsepti järgi potisinist ja teised madarapunast - viimane vist ei õnnestunud, vähemalt esimene värviproov näitas neil pigem briljantrohelist, aga ma päris täpselt ei teagi, kuidas see neil lõppes, sest tegelesin ise sinise värviga. Enda lõnga panin ka sinisesse potti ja tulemus sai selline:
Kodus peame vist suve jooksul värvima paari taimega erinevaid peitse kasutades lõnga ning sünteetiliste värvidega kahe värviga ja nende segudega 5 tooni lõnga. Enne peame jagama, kes mis värve teeb, et need ei kattuks. Tuleb vist töine suvi... Taimsete värvide osas on mul kuri plaan mitte korjata õuest mingeid taimi vaid kaevata kuskilt kapisopist välja kunagi ammu kuskilt välismaalt tellitud välismaised taimed või nendest tehtud kontsentreeritud pulbrid (vist oli krapp ja indigo ja veel midagi) ja proovida, kas need veel toimivad ja nendega värvida. Järgmine kord tunnis teeme ka taimedega värvimist, seal saan siis esimese kogemuse, millele kodusel värvimisel toetuda.
Kuna värvitud lõngadel vesi ei tahtnud jahtuda ja loputamine võttis ka oma aja, siis lõpuks läksime jälle ajaga üle (punased jäid veel peale meid oma lõngu loputama), õnneks oli ilus ilm ja laps polnud liivakastis sugugi õnnetu, et ma pool tundi hiljem jõudsin.
Nüüd jääb üle tööd tähtsuse ja kiiruse järgi järjekorda panna ja kohe otsast tegema hakata, siis ehk saab enam-vähem kõik järgmiseks korraks valmis.
Enne järgmist sessi pean tegema juba oma esimese praktikapäeva Tekstiilikojas - loodan, et ehk on seal veidi aega oma vesti ruute ka heegeldada..
