Jõuluvana kontor

Sel aastal olin laisk... Kommid ja maiustused pakki ei jõudnud - päeval polnud võimalik teha ja sessi ja jõulude vahelisi öid oli liiga vähe.

Kaardid plaanisin peale sessi kohe laupäeval maal valmis teha, sest kogu mu kaartide valmistamise kraam on seal. Kahjuks oli väsimus nii suur, et lubasin endale hoopis üle pika aja ühe jutuka lugemise. Ja nii pakkisin mingid asjad linna kaasa ja katsusin siis olemasolevate vahenditega midagi välja mõelda. Sel aastal said siis sellised:

Mašmaša lood - vol. 16

Mašmašal on väga harva mingile toidule allergiline reaktsioon. Tahtsin enne lasteaeda panekut igaks-juhuks selle põhjuse välja selgitada ja käisime Mašmašaga nüüd allergoloogi juures. Allergoloog otsustas minu jutu peale, et nahateste ei hakka tegema vaid teeb veenivere analüüsi. Mašmaša halises terve aja kui veeniverd võeti, aga kui see läbi sai ja ütlesin, et läheme nüüd kuskile sööma, siis oli kohe nägu naerul ja teatas kilgates sellele tädile, keda ta just üldse näha ei tahtnud, et meie läheme nüüd sööma.

Kuna mul auto on remondis, siis sõitsime linnast koju trolliga. Mašmaša mängis mu käega - võttis kindal pöidla otsast kinni nii et pöial enam õiges pesas polnud ning seletas veidi tõreleva häälega: "Kus sul see pöial on, lükka see nüüd korralikult kindasse, sätime su kinda ilusti kätte..." ja siis algas otsast peale:) Lähedal seisvad või istuvad reisijad ka muigasid:)

Käisime Mašmašaga Raekoja platsis kuuske ja jõululaata vaatamas. Rääkisin, et võib olla näeme seal jõuluvana ka. Nägimegi ühte, aga sel polnud kellelegi aega naeratustki jagada - sõitis väikse elektrirattaga ringi ning teine mees samasuguse rattaga filmis teda ning jagas juhtnööre, et tule veidi rohkem vasakult või mine veel korra sinna majja - nende ainus eesmärk oligi vist mingeid klippe teha. Oleks võinud veidikegi arvestada sellega, kus ja millal nad oma filmimist teevad ja veidigi möödujatega kontakteeruda. Mašmaša märkas ka teda ning arutles: "Ma ei karda üldse jõuluvana, ta on sõbralik." Selle peale üks restorani "sissekutsuja" tegi meiega küll kohe juttu, et kas tõesti nii pisikesed juba räägivad ja nii asjalikult mõtlevad:)

Ma ei tea, kas maal on teised ka Mašmašaga jõuluvanadest vestelnud, aga kui proovisin temaga uuesti salmi korrata, et jõuluvanale lugeda oleks, et siis ta pakki annaks (enda salm on mul muidugi alles õppimata...). Siis Mašmaša arvas, et ta teeks jõuluvanale hoopis ise kingituse - plastiliinist loomakese:) (Laura raamatust pärit mõte). Kuna sel aastal peaks jõuluvana meile jõudma, siis rääkisin, et kui jõuluvana tuleb, siis talle loetakse salme ja ta ikka ise jagab kinke - Mašmaša küsis selle peale: "Kas päris jõuluvana?"...?? Kui muidu on tal väga hea mälu, siis see salm ei taha kuidagi meelde jääda:) - täna oli selline: "Kingi mulle suhkrusai ja salmi ära ära võta."

Mul on senini jäänud mulje, et kuna meie trepikojas elab üks mustanahaline ja Mašmaša pole sellele kunagi tähelepanu pööranud, et siis pole see tema jaoks mingi küsimus - pealegi on meil maal vana AB aabits, kus ka mustanahaline nukk Nipi on sees... Nüüd poes käies selgus, et see päris nii ikka pole... Tuli üks mustanahaline mees vastu ja Mašmaša jäi seisma ja küsis: "Emme, miks ta nii must on?" - ja et selles faktis kindel olla, siis läks tagasi ja peaaegu tiirles ümber mehe ning kordas seda veel ja veel...

Lobiseme Mašmašaga. Ta ütleb, et ta on Punamütsike ja tahab, et ma talle tere ütleks. Ütlen siis: "Tere, Punamütsike. Kuhu sa lähed?" - "Poodi." - "Ma mõtlesin, et sa lähed läbi metsa vanaemale külla, et talle kooki ja mahla viia, sest ta on haige." - "Ei, ta on täitsa terve ja pole üldse haige. Ma lähen poodi.":)

Kuulame Mašmašaga jõulu- ja päkapikulaule ja pean talle selgitust andma, miks pole tore päkapikuga kokku saada - tõepoolest, miks küsitakse: Kas pole tore kokku saada?, kui tegelikult mõeldakse, et on...

Tahtsime tahvlist Jänku-Jussi multikat vaadata ja mul oli seal meilboxis MyToys kiri lahti. Mašmaša märkas seda ja kommenteeris, et seal on sama kiri, mis ta tunnelil oli enne kui ta selle ära tõmbas - täitsa õigust rääkis, kuigi sellest kirjast on alles ainult pool ja see ära rebimine toimus vist juba aasta tagasi... Aga jõulusalm ikka pähe ei jää... lubas jõuluvanale parem tantsida ja pilli mängida:)

Mõtlesin, et vahelduseks pisikestele mänguasjadele, panen päkapiku sokki ühe ammu ostetud väikse šokolaadi. See oli viga:( Hommikul Mašmaša leiab sokist šokolaadi ning esimese hooga teatab, et päkapikud polegi midagi toonud, et selle šokolaadi me ostisme ju ise ükskord... Üritasin siis rääkida, et selle teise ma sõin ise ühel ööl ära, kui koolitöid tegin... Vist jäi enam-vähem uskuma, aga lisab mõne aja pärast siiski, et päkapikk ei saanud pakki tuua, sest seal kardinas oli juba šokolaad ees:) (Tõin maalt komplekti vanu jõulutekstiile ning kardinat vaatasime, aga üles ei pannud, aga see sokk on samast materjalist ning Mašmašale on millegipärast just see kardin meelde jäänud.)

Hakkasin Mašmašat lapsehoidjaga harjutama ja ise käisin sel ajal jõuluoste tegemas. Pärast autos rääkisin, et käisin poes ja ostsin jõuludeks sööki ja jooki - Mašmaša lisab tagumiselt istmelt: "Ja priimat pannkooki ja keeksi." :) (autos kuulame lastelaulude plaati, kus Pipi laul ka peal)

Keegi on vist Mašmašale Lotte raamatut lugenud... Mašmaša küsib: "Millal maasikaid põllu pealt jälle saab?" - "Siis kui suvi tuleb." - "Kas siis kui linnud ja Lotte lõunamaale lendavad?"

Ühes raamatus oli jutt, kuidas tüdruk koristas vihmase ilmaga tuba ning pärast pani oma toale sildi "Kaisa tuba." Mašmaša leidis ühel päeval tüki kaartide tegemisest järgi jäänud paberit ning kirjutas magamistoale ka omanimelise sildi:

Köögil meil ust pole, sinna kõrvale riiulile sain ma oma sildi:

Tuli jõuluvana - Mašmaša ikka veidi pelgas teda ja esimese hooga tahtis korraks nuttki peale tulla, aga minu süles võttis jõuluvana kalli ilusti vastu ja oli nõus kohe talle ka pilli mängima:) Selgus, et oli vaja vastu võtta mitu pakki ja nii tuli ikka mõni salm ka lugeda. Alustasin tema kõrval, Mašmaša sai sellest julgust ja luges täitsa selgelt: "Jõuluvana, kullapai, ära minult salmi ära võta." :) Ise lugesin jõuluvanale pääsukese nääridest, aga teise salmi jätsin igaks juhuks alguses lugemata. Ja aitasin seda siis Mašmašal lugeda - see nii hästi ei tulnud, aga lõpuks ütles ikka selgelt ja rõõmsalt: "Et saaks krokodilli karta:"

II kursuse III sess

Sessi esimest päeva alustasime kangakudumisega. Jätkasime sealt, kus eelmine kord pooleli jäime. Mul oli vaja soastada, sidus teha ning siis sain kuduma hakata. Soastamine läks lihtsalt. Siduse tegemisel suutsin alguses valesti teha ja sain topelt tööd teha. Aga lõpuks sain kuduma hakata. See läks libedalt:) Kõik peame kõigi tööproovid ära kuduma, aga alustab igaüks sellest, mis ise üles sai panna. Mul on setu meeste püksikangas - linane lõim ja linane kude. Kudusin alguses tihedamalt, siis lõdvemalt ning viimase osa kahekordse linasega. Teise samasuguse tegin veel, sest ühe peame jätma nii nagu on ja teise ära pesema, et oleks näha kui palju linane kangas kokku tõmbab.

Kuna me peame need tööproovid kõik veebruari sessiks kootud saama, siis alustasin teisel päeval vöökudumise tunni ajal veel ühte tööproovi ja pidin selle ka tehtud saama, sest järgmine tase koob ka meiega samu tööproove ning neil on sess enne kui meil. Sain selle kuidagi ikka valmis - poleks vist ikka pidanud alustama - kiirustades tehtud ja servad on ikka väga kõverad:(

Kangakudumisele järgnes tootearendus. Nagu ma kartsin, siis õpetajal mu ideed silma särama ei pannud ning mulle ei meeldinud jälle tema parandusettepanekud. Samas ühe idee kindla ei suutsin võib ollaks muuta:), pean veenva kaitsekõne välja mõtlema:) Mõnda ideed pean kas laiendama või täiendama või veel lisaks mõne idee mõtlema. Eks see ongi meie kõigi jaoks keeruline ja samas kõige olulisem kogu meie õpingute ajal... 

Päeva lõpetasime ühise istumisega ning ohtra söömisega. Peale jõime kodus valmistatud rabarberisiidrit. Kui ma alguses olin arvamusel, et teen oma intervjuu ka ära, siis kadus mu julgus ära kui selgus, et keegi teine veel ei tee (ühel on juba eelmisel korral tehtud) - siidrist polnud abi, pigem vastupidi:)

Teine päev algas tekstiilide kavandamisega ning nende kavanditega oli kõik korras. Järgmiseks korraks on vaja kavandada kaks enda maitse järgi seeliku triibustikku, mis ei pea kattuma mingi piirkonna triipudega.

Tekstiilide kavandamise järel algas uus aine portfoolio koostamine. Portfoolio on meil nagu diplomitöö, mis tõendab meie kompetentsi erinevates valdkondades ning mille peame lõpueksamil kutsekomisjonile esitama. Peame seda juba jooksvalt valmistama hakkama, et lõpus poleks tormamist. Mõned ilusad fotod osadest esemetest on juba olemas, nüüd tuleb neile jutud juurde panna ning mõelda kogu portfoolio kujundus ja muu selline läbi ja hakata seda kuidagi kokku panema - kas siis elektrooniliselt või paberil (s.t. siis kleebitud fotode ja tekstidega jne), kuidas endal soov on. Paberil tehtud portfooliod skännitakse ka sisse, et komisjoni liikmed saaksid nendega enne tutvuda - selletõttu tundub digitaalne lihtsam ja mugavam, aga samas kleebitud albumisse saaks lisaks fotodele ja tekstidele ka tööproove või materjalinäidiseid kleepida. Mõtlen veel...:)

Portfoolio tunni järel võtsin julguse kokku ja sain oma intervjuu tehtud ja üks aine jälle arvestatud:) 

Kuna enne silmuskudumise tunde oli nii palju jututunde, siis olin päris jõudsalt oma sini-valget kinnast edasi kududa jõudnud:) Järgmiseks korraks peab vähemalt üks kinnas olema otsakahanduseni tehtud, siis hakkame seda tegema. (pildil olevad vardahoidjad kinkis üks kursaõde meile kõigile)

Tunnis alustasime lapilise koe kudumist - peame tegema tööprooviks vähemalt ühe kätise viie erineva värviga. Päeva lõpuks sain päris suure jupi tehtud, aga on päris hulk veel teha, et see kätise mõõdu välja annaks. Soovi korral võime kaks kätist ka teha, aga ma tahaks ikka tööproovide mappi ka midagi panna ja pealegi tuli see minu enda kätise jaoks liiga lai - nii ma teen ikka ainult ühe.

Silmuskudumise kolmandaks ülesandeks peame hakkama oma Viljandimaa ainelist sõrmkinnast plaanima - valima mustreid ja lõnga jne.

Silmuskudumise järel tegelesime jälle tootearendusega (samaaegselt kudusime ka)

Teist päeva lõpetasime ning kolmandat alustasime vööde ja paelte valmistamisega. Kuna mul oli poolik vöö ette näidata ja lubasin sinna jupi juurde kududa, siis ma ei pidanud ümber keha kootavat vööd üles panema. Veel mõned, kes on varem vööd kudunud ja on mappi tööproov panna, ei pidanud seda tegema. Teise tööproovi peame tegema vöökudumisraamil ning koome oma tööproovid kõik üksteise järgi. Panime siis selle lõime raamile. Ja kui see oli valmis, siis sain minna kangast kuduma:)

Viimase päeva suurema osa tegelesime nahaga - hakkasime tegema uut kotti - jälle ajalooliste esemete ainetel. Seekord tunnis päris valmis ei saanud, servad jäid õmblemata:

Meil oli võimalik valida tumeda või heleda naha vahel. Tume tundus kõvem ja jäigem, valisin heleda - lootuses see punaseks värvida:)

See punane sai vist üsna hele - kuivades läheb vist pigem oranžikaks - mõtlen, kas proovin kodus veel värvida või jätan nii. Vahatamine peaks ka veidi tooni tumedamaks muutma. 

Kodus ei pea me seda õnneks veel ära lõpetama - järgmiseks korraks peame enda kottide kavandid tegema ja tunnis jõuame siis lisaks kavandite näitamisele oma poolikuid töid lõpetada.

Mašmaša lood - vol. 15

Mašmaša hüppab mööda tuba ja on jänes. Laulan talle "Põdral maja metsa sees". Lepime siis kokku, et tema on jänes ja mina põder, aga mitu korda päeva jooksul ütleb ta hoopis, et tema on jänes ja mina hirv:) - ja kuna ta "r" tähte veel ei oska, siis mul võtab tükk aega, et aru saada, kes ma siis nüüd olen...:)

Mõnel päeval on Mašmaša ikka tõeline Maša või on meil lisaks Krõll ka kuskil peidus. Esmaspäev oli just selline "sinine": Lilli kastes kastab Mašmaša draakonipuud ja mina ülejäänud lilled. Seekord keeras ta  ämbri kuidagi enda poole ja osa vett läks põrandale - kuna ma hoiatasin, et katsugu ikka lille poole kasta, siis läks muidugi ülejäänud ämbritäis kõik laias kaares põrandale... Lõuna ajal sõime Mašmašaga ja lobisesime omavahel. Ühel hetkel vaatas ta oma mahlatassi ja mulle otsa ning kallas mahla suure naeratusega maha... Õhtusöögi ajal kiitis, kui maitsev tee tal on ning hetk hiljem kallas selle mulle sülle ja põrandale - jälle rõõmsa naeratusega ja mitte kogemata... Magama minekuga sama trall - tahtis juua ja jõi oma topsist, kui talle unelaulu laulsin ning hetk hiljem laiatas sealt mulle vett... õnneks see tops väga väikse avaga ja sain ainult paar piiska pihta. Nädal lõppes samas võtmes. Sõime õhtust, jõime teed ja lobisesime ning ta võttis laualt oma täis teetassi ja lihtsalt kallas selle põrandale ümber...

Mõnel ööl vahetab Mašmaša voodit enne, kui ma ise magama jõuan. Nüüd köha tõttu ei jõudnud ta vist korralikult magama jääda, kui mul ka uneaeg tuli. Ronin siis vaikselt üle tema ja otsin omale tühja kohta. Mašmaša poolt kostab itsitamist: "Ma tulin ka siia sinu voodisse." - tunnen, et tekk pole vist vaba, küsin: "Kas oma teki võtsid ka kaasa?" - "Ei võtnud. Kas sina võtsid?" - "Ei, ma ei võtnud endale teist tekki kaasa." - "Võta minu voodist." 😀

Mõnikord Mašmaša saab haiget ka. Lööb pea vastu lauda ja tuleb nuttes minu juurde: "Lohuta mind, lohut, lohut, lohut." - lohutan siis: "Lohu, lohu, lohu." - "Mitte nii. Lohut, lohut, lohut." :)

Sööme Mašmašaga lõunat. Ta tuleb mulle jälle sülle aelema. Kallistab ja räägib: "Kallistamine on kõige parem tegevus." :)

Lapsed on tõesti nagu käsnad:) Ma enda-arust Mašmašaga rahast ei räägi ja kui räägin, siis pigem nendest kroonidest, sentidest, kopikatest ja markadest, mis talle mängurahakotti on antud. Ühel ööl loen oma koolitöö materjale ja vaikselt läheb magamistoa uks lahti... Mõtlen, et kummitus, aga hoopis Mašmaša - tatsab köögi poole ja kui küsin, kuhu läheb, siis hakkab nutma ja teatab, et ta tahab oma tassist juua. Annan talle tassi, aga jooma ta sealt ei hakka, sest ma ei luba sellega voodisse minna. Ütleb, et joob siis, kui on ära nutnud ja siis alles läheb voodisse. Räägin ja lohutan ja uurin, et mis ta tuju paremaks võiks teha. Aga ikka nutab edasi ja ütleb, et nutab ära ja siis läheb alles magama. Lõpuks pakun, et kas üks kallistus teeks tuju paremaks, või kaks kallistust. Mašmaša tõmbab suu muigele ja ütleb: "Üks, kaks, neli eurot kallistust.":) (kolme ta loendis millegipärast ei tunnista, kuigi kolmas on ta sõnavaras olemas ja kolm asja pilguga saab aeg-ajalt loetud, s.t. ütleb, et on kolm õhupalli, aga kui loendama hakkame, siis on ikka üks, kaks, neli, kuus, viis, seitse, kaheksa vms).

Vaatame vahest multikaid. Ühel päeval oli selleks "Minu sõber vihmavari" ning seal kukkus notsul ämber kaevu. Mašmašal tuli see hiljem meelde ning ütles: "Tule kasta mu lilleda ära, mul kukkus kaev ämbrisse.":)

Vahel harva oleme linnas ka trolli või bussiga sõitnud ja tundub, et Mašmašal on silmad ja kõrvad kogu aeg lahti  olnud. Mašmaša sõidab toas nukukäruga ja jätab selle laua äärde seisma ja teatab: "Tammsaare tee." 😀

Koristan tuba ja üritan rõõmsal ja kurjal moel Mašmašale selgeks teha, et mul pole hetkel aega temaga  mängida. Tema mängib ikka... Toob mulle taldriku, millel on tükk tualettpaberit ja lusika - söögu ma putru. Panen selle kõrvale ja koristan edasi. Natukese aja pärast tuleb Mašmaša järgmise tualettpaberilehega ning tahab mul suud puhtaks pühkida. Puiklen ikka vastu. Mašmaša ütleb selle peale: "Emme, kullake, kuskile ei või minna räpase suuga." 😁

Maal käies on meil alati jube palju asju ja eriti siis kui mul kooliasjad ka on ning pean neid tassides mitu korda edasi-tagasi käima ja Mašmaša peab siis vahepeal üksi toas olema. Enamasti ta lihtsalt mängib sel ajal, aga vahel teeb natuke pahandust ka... Seekord sai ikka päris ehmatava asjaga hakkama - kui tuppa jõudsin tõusis ta just magamistoa põrandalt püsti ja hõõrus peput ning ma ei saanud alguses aru, et kas ta naerab või nutab. Vist oligi kahevahel, aga üritas naeruga nuttu tagasi hoida - vähemalt ma arvan, et tegelikult sai ta haiget - sest hüppas mähkimislaua pealt alla... läks oma voodi kaudu sealt riideid võtma ning ei tahtnud sealt samast tagasi minna - vähemalt nii ta mulle ütles. Lugesin talle kõvasti sõnu peale, et ta enam seda ei kordaks - loodan, et võttis kuulda.

Mašmašal ei tule üldse õhtul uni, kui on päeval sõidu ajal autos magama jäänud. Seekord juhtus nii maale minnes ja tagasi tulles samuti. Läheb ilusti kell 9 voodisse ja proovib uinuda. On seal nii hiirvaikselt, et mulle tundub, et ta magab ja kui hakkan ust kinni panema, siis vaatab voodist vastu. Maal tuli pool üksteist lõpuks voodist välja mulle kurtma, et tal üldse ei tule enda voodis uni... - lubasin siis lõpuks enda voodisse magama minna (ja tõstsin ta ümber kui ise magama läksin). Linnas ka täpselt sama jama. Kui läksin vaatama, et kas magab, et panen ukse kinni, siis "magas" minu voodis, aga vaatas suurte silmadega otsa ja kohe elavnes ja küsis, et kas ma tulen ka juba magama... ja nii mitu korda järjest - ema on rääkinud, et mina võisin ka liikumatult voodis vedeleda, aga magama ei jäänud...

Ettevalmistused II kursuse III sessiks

Seekord oli sesside vahe nädala võrra lühem ning kuigi tundus, et väga palju pole teha, siis kõigega hakkama ei saanud, aga midagi olulist tegemata ka ei jäänud.

Tootearenduses pidime kaardistama erinevadi tekstiilesemeid ning genereerima kolme toote ideed. Mul see väga hästi ei õnnestunud - ideid sain päris mitmeid, aga kõik on mingite agadega, et kas need võiks ka läbi minna, et nendega saaks edasi toimetada. Ja kuna idee on kõige  juures üsna oluline, siis ei hakka hetkel oma ideid veel avalikustama - äkki läheb endal ikka üht-teist hiljem vaja... 

Tekstiilide kavandamises tuunisin veidi varjudega ja värvidega oma ehet - õnneks olid esmese korraga kohe üsna korralikult joonistanud, mitte ainult visandanud, ja sellele ei pidanud kaua aega kulutama.

Järgmiseks kavandatavaks esemeks on meil lilltikandis tasku - tegelikult seda teemat veidi laiendati ning võis kavandada ka koti. Kuna see ese jääb lõpuks endale, siis otsustasin täiendada enda rahvarõivaid ning teha samast kihelkonnast pärit lahttasku järgi endale tasku. Ega ma päris kindel polnud, kas see kavand võis olla ka mõne vana eseme järgi, aga lootsin, et võib. Taskut olen muisist ka vaadanud, aga kuna see on meie õpetaja koostatud Vändra rahvarõivaste raamatus ka sees, siis kasutasin allikana seda. Esialgne kavand siis selline:

Silmuskudumises pidime lõpetama Ruhnu randme. Sellega sain hakkama, aga vormistada ei jõudnud:

Lisaks oli soovitus, et võiksime alustada sini-valgeid mustrilisi kindaid. Neid jõudsin alustada, aga see tähendabki, et sain paar rida tehtud... (ja pilti ei teinud).

Vööde ja paelte tunniks pidime valmis tegema pudelivöö ning sellel ka ühe otsa viimistlema. Hargivöö olin juba eelmine kord koolis valmis saanud - see oli ka vaja lõpetada ja viimistleda. Vormistada ma neid jälle ei jõudnud...

Kõige rohkem hirmutas mind hoopis see, et kas jõuan kõik rahvakultuuri ja tekstiilipärandi materjalid loetud ja pähe saadud, sest meil juba eelmine kord õpetaja tahtis selle kohta intervjuusid (s.t. silmast-silma vastamist) läbi viia. Siis ma ei jõudnud materjale korralikult läbi lugeda ning intervjuu tegemiseks oli ka aega ainult peale tunde ning mul laps ja ema on niigi hädas, et ma nii hilja jõuan... Sel korral on plaan üks öö kohapeal ööbida, et koos teistega üks klassiõhtu teha ja siis ühtlasi oma intervjuu ära teha. Jätsin need lugemised viimaseks nädalaks, et see kõik ei jõuaks meelest minna - loomulikult jäi aega puudu. Õhtul ei tulnud lapsel und ning ei sain veidi hiljem lugema hakata. Plaanisin siis enne kooli minekut veidi varem ärgata ja hommikul ka veidi lugeda, aga see plaan ei õnnestunud - ärkasin küll vara, isegi veerand tundi enne oma kella, lapse nutu peale, kes enam korralikult magama ei jäänud ja siis ei tulnud hommikul lugemisest ka enam midagi välja... Lohutasin end, et ma ei pea ju päris esimene olema, kes intervjuud andma hakkab...:) 

Tikkimise aineid meil enam pole, aga mõned tööd anti eelmisel kordadel kodus veel lõpetada ja neid ma ei jõudnud selleks korraks valmis - lilltikand, Setu kasttikand ja Mulgi tanumaali tööproovid vajavad veel lõpetamist.

Kangatrükkimise aines pidime kodus valmis tegema ühe siidimaali tehnikas salli ning teise ka lõplikult vormistama (s.t. triikima jne), aga kuna mul koolis tehtu läks veidi nässu, siis plaanisin kaks uut salli teha, aga kuna selle õpetaja tunde seekord pole, siis ei hakanud nendega kiirustama... Järgmiseks korraks pean ära tegema. Sama kehtib ka erinevate trükkide protsesside lühikirjelduste kohta, mis on vaja tööproovide juurde lisada.

Õmblemises üheks ülesandeks on seesama lilltikandis tasku või kott, mida me kavandamises kavandame. Lisaks lubasin Kihnu tippude tööproovi uuesti õmmelda, sest sellel oli ühe  niidi pinge väga vale ning õmblus liiga kõver... Aga seda ka detsembriks polnud vaja teha.:)

Mašmaša lood - vol. 14

Esimeset detsembrist hakkavad üldiselt lastel päkapikud käima... Meil igapäevast eeskuju selles osas pole, et mõtlesin, kas Mašmašal peaksid sel aastal nad juba tulema või mitte, aga samas on ta mõnel nädalavahetusel õelastega koos ja võib kogemata teemaks tulla, et miks tal ei käi. Ja kuna mul on igasugu pisividinaid kappi väga palju tekkinud, mis minu arust võiks mängimise juures ära kuluda (ja mida ma ise valmistada ei oska või ei viitsi), ning sobivat hetke nende kätte andmiseks pole tekkinud, siis otsustasin need ikka igapäevaselt suure jõulusoki sisse poetada... Senini on see üsna ilma emotsioonideta vastu võetud - s.t. et ega ta neid otse ei oota, aga mänguks on kohe läinud kõigega. Ühel hommikul olid pakis potid barbidele. Selle asemel, et nendes hakata süüa tegema, oli neid vaja hoopis pesema hakata... ja oh häda - nõuderesti pole, potte ei saa kuivama panna - "Emme, mul pole nõuderesti." - "Ja mis ma siis nüüd tegema pean?" - "Tee mulle nõuderest.":) (kuigi aeg-ajalt on tal fantaasiat, et  näiteks lego-klots võib asendada ükskõik mida - isegi saunalina, millega legomehike end peale vanni kuivatab...)

Mašmašake on vahel ka Tuhkatriinu - mitte sellepärast, et ta peab kõik tööd ära tegema ja hullult koristama, vaid sellepärast, et ta veidi lihtsamalt jalgaminevaid jalanõusid jalast kaotab ja ise rahulikult edasi kõnnib. Suvel maal kõndis ühe kingaga ja kui küsida, kus king, siis teadis küll, kuhu see jäi, aga ise märku ei andnud, et mul kadus king... Kummikud, mis pole väiksed, kipuvad ka jalast ära tulema - on olnud olukord, et pingi juures peatust tehes avastan, et lapsel kummik kadunud ning juba tuleb keegi võõras ja annab kummiku, et proua - teil kadus kummik... Nüüd selgub, et ta ei märka seda ka, kui kinnas käest kaob... Hoidsin ühest käest kinni ja kuna see kinnas vajas sättimist, siis küsisin, et kas teist on ka vaja kohendada - Mašmaša tõstab teise käe üles - seal polegi kinnast... Õnneks ei pidanud kogu teed tagasi kõndima, vaid ainult pool, kus kinnas nukralt maas lebas...

Mängime kohvikut. Kohvikusse tuleb koos nukuga ka hobune. Küsin, kas hobune soovib heina. Mašmaša teatab resoluutselt: "Ei, pitsat ikka, see on ju pitsakohvik."

Mašmašal ei tule õhtuti üldse uni, muudkui käib ja siiberdab ning pakub oma abi: "Emme, tahad ma panen sulle televiisori mängima?", "Emme, kas sul on vaja nina nuusata, ma toon sulle taskuräti...":)

Mašmaša on vist rauast - kohati tundub, et valu ta üldse ei tunne. Täna pidi mul süda kaks korda seisma jääma. Ühe korra ukerdas tumba peal seni kuni kukkus sellili põrandale Lego maja otsa - ainus, mis ta selle peale ütles: "Mul on tatt." - sest tal on hetkel jube nohu. Teist korda vibeles köögis tabureti peal, sest ma seal kõrval korjasin maast magnettähti kokku,  ja prantsatas lõpuks külg ees maha - ei teinud piuksugi ja ütles, et ei saanud haiget... Või ei julgenud kummalgi korral nutma hakata ja kurta, sest ma olin enne mitu korda keelanud, et istugu paigal... Samas see ei tähenda, et ta üldse ei nutaks... selle pärast, et morssi veega lahjendatakse...  või eile sellepärast, et õhtuks ka lõunane supp söögiks on... või et ma ise tema pissiloiku kuivatama hakkan... vms muu kohutava pärast.

Kui senini polnud meil eriti jonnimisega probleeme, siis nüüd on jonnihood meil ka aeg-ajalt tuttavad. Eriti keeruline on, kui need öösel tulevad... Tuleb Mašmašake hommikul kell 5 rõõmsalt minu voodisse - oma padi, tekk ja millegipärast ka joogitops kaasas. Minu padja tõstab mulle pähe ja kui julgen oma teki nii sättida, et selle nurk tema joogitopsi peale läheb, siis teatab nuttes, et ma läheks teise tuppa magama, sest ta ei mahu muidu mu voodisse...

Ikka mängin nukkudega

Kui Barbiele ja Kenile ning väikestele ka on võimalik poest (e-poest) jalanõusid osta, siis Skipper ja Stacie on kahjuks nii vähe esinevad nukud, et neile eraldi vist jalanõusid ei toodeta - mul pole ka ühtegi Barbie täistallaga jalanõud, et saaks proovida, kas need oleks parajad. Ja kui nukud linna külla tulid, siis ununesid neil jalanõud maale... - tegin siis pehmest kunstnahast uued kingad... tahtsin paelad ka peale panna, aga lapsele see ei sobinud:)

Jahedamate ilmadega käime ise toas sussidega ja ootamatult oli paaril nukul ka susse vaja jalga panna. Tegin siis igaks juhuks rohkem ja erinevas suuruses...:

Ühel päeval kui nukkudega mängides nukuriietele riidepuid tegin, siis õhtul kui Mašmaša oli magama läinud, panin ruttu need riided kappi, et näha, kas riidepuid sai piisavalt... - ei saanud ja suuremate nukkude riided on kõik alles hunnikus...

Üldiselt on meil nukutoa riiul üsna segamini ja mäng nende mööblite ja nõude jms-ga toimub hoopis põrandal. Mõnel õhtul suudame nii ka tuba koristada, et ei viska kõiki asju umbes riiulisse vaid nukud lähevad kes magama kes telekat vaatama... 

Mašmaša lood - vol. 13

Mašmaša on nüüd 2 aastat ja 5 kuud vana.

Nukukingade jaoks on meil väiksed sahtlitega karbikesed - lootsin, et nii pole need jalanõud  ehk kogu aeg põrandal laiali, aga nii see kahjuks ikka pole. Mašmaša lammutas ühel päeval jälle karbil sahtlit lahti - küsin, et mis ta seal teeb - "Kas sa tahtsid öelda, et viska need kõik laiali?":)

Mu ema käis meil abiks õepojale uut kinki valimas ja poest tuleku ja minu auto remonti viimise vahepeal käisime korra kodust läbi. Mašmaša näitas veidi vanaemale oma asju, siis näitasin ma oma kooliasju ja see viimane vist Mašmašale sisimas ei meeldinud. Kui oli vaja hakata riidesse panema, siis tekkis sellele väike protest ja sellele järgnes selline jonnihoog ja seakisa, mida mina tema puhul näinud ja kuulnud pole :( - loodan, et see väga tihti ei kordu... või siis on nüüd kätte jõudnud see kohutava kahese või kolmese periood...

Mašmašal on peotuju - nõuab peokleiti, milleks sobib ka tavaline kodukleit, aga mitte see, mis just seljas on, ja siis võib pidu alata. Küsin, et kas tal on sünnipäeva- või soolaleivapidu - "Ei, mul on magusa leiva pidu.":)

Jõuame maale. Lähen korraks ülemisele korrusele patareisid tooma, Mašmaša jääb üksi alla kööki. Kui tagasi jõuan on laual leivataldrik ja või, Mašmaša määrib võid sepikul ja annab teada, et ta hakkas juba sööma...

Ekskavaatori saaga sai lõpuks läbi

Õnneks oli sel korral ekspert meie poolt ja tunnistas, et see, et ekskavaatori rattad ei tööta ei olnud meie viga. Kui uurisin, et kas neil poes on neid veel, et saaks vahetada, siis vastuseks sain, et seda nad ei soovita teha, sest ekspert ei soovitanud seda väga promoda kuna samu tooteid on ka Narvast ja veel kuskilt veaga tagasi saadetud... Et valigu ma mingi muu toode või saan nende kinkekaardi...

Jama küll - õepoeg tahtis ju puldiga ekskavaatorit ja kinkekaart ei tulnud minu jaoks kõne allagi - esiteks olin ju teinud selle kulutuse emaga kahasse ja jõulukingid on ka juba ostetud - see kinkekaart võib lihtsalt enne ära aeguda kui järgmist suuremat mänguasja on plaan osta.

Veetsime siis lapsega pikalt aega ja vaatasime, mis veel võiks sellist olla, mis õepoega võiks paeluda... Kuna õde ei saanud telefoni võtta, siis konsulteerisin emaga - ta otsustas ise ka Tallinna sõita, et saaksime koos valida.

Täna käisime siis koos uut kinki ostmas. Kuna peamine soov oli ikkagi puldiga ekskavaator ja neid seal müügil veel oli, siis minu otsus oli, et esimese võimalusena ikkagi asendame, aga laseme poes selle ära testida. Müüjad, kes parasjagu tööl olid, ütlesid, et juhataja ei soovitanud sama toodet asenduseks valida... Juhtisin nende tähelepanu sellele, et need tooted on neil ju endiselt müügil - seega on need ju ostmiseks. Lasin neil selle paki lahti võtta ja ekskavaator tööle panna - et kui ei tööta, siis nad seda nagunii ei saa kellelegi müüa ja kui töötab, siis meil pole selle vastu midagi, et pakend juba avatud on. Teenindus oli küll selline nagu kunagi ühes sketšis, et oot, oot, lähen toon käärid; oot, oot, lähen toon kruvikeeraja; oot, oot, kuhu see aku võiks käia; oot, oot, kas puldile peab ka patarei panema; oot, oot, kuidas need + ja - peavad patareil olema... kahekesi pusisid ja said ikka lõpuks tööle. Korraks oli juba tunne, et kahjuks see ekskavaator ka ei tööta, aga selgus, et sellel oli on/off nupp ka ja siiski töötas. Lasin laadija ka korraks vooluvõrku panna ja see võttis ka tulukese sisse.

Boonusena saan kingile nüüd lisada ka varuaku, millega mul endal nagunii pole midagi hetkel peale hakata:)

Mašmaša lood - vol. 12

Mašmaša ei armasta üldse vist korda... Senini on tal tavaks olnud kõik nukud kogu aeg lahti riietada ja riidesse panemist soovib harva. Nukuriided on meil ühes suures kastis segi ning nüüd mõtlesin selles osas veidi korda luua. Alustasin väiksemate nukude (s.t. Evi, Maša, Chelsea, Kaspari ja Haldjakese) riietest - tegin neile riidepuid ja proovisin neid järjest kappi paigutada. Arvasin, et Mašmaša on väga rõõmus ja proovib ise ka mõned kleidid kappi panna:) Tegelikult selgus ootamatult, et kõik nukud on ju täitsa paljad ja neil on vaja kontserdile minna ja on vaja just need riided selga panna, mis ma olin jõudnud riidepuudele panna:) Ja isegi need võeti kõik maha, mis enam selga ei mahtunud:)

Kui Mašmaša oli magama läinud, siis panin ikka ruttu need riided kappi, et näha, kas riidepuid sai piisavalt (ei saanud...) - hommikuni püsib vähemalt kapp korras ja seda otsustan hiljem, kas suuremate nukkude riietega on üldse mõtet vaeva näha:)

Sessi ajal sõidan igal hommikul maalt kooli ja õhtul maale tagasi, kus siis korraga Mašmaša, minu ema ja minu vanaema ehk mammaga on vaja mõtteid vahetada minu ja nende päeva üle. Rääkisin emaga ja mamma küsis ka midagi vahele. Mašmaša ütles: "Emme, ütle mammale "Ole vait""... (õnneks mamma ei solvunud) - "Las mamma räägib, ta tahab ka minuga rääkida." - "Ei, ütle, et ta ei räägiks, vanaema ju räägib sinuga." 

Enamasti on Mašmaša rõõmus, kui ma koolist tulen, aga tegeleb oma mängudega edasi. Seekord ühel õhtul oli ta nii rõõmus, et ronis sülle ja muudkui kallistas ja rääkis, kui kallis ja kui ilus ja armas ma olen. Veidi aega hiljem hakkasin teda magama panema ja see talle ei meeldinud... Ütles: "Sa pole enam minu kallis emme, oled hoopis paha emme"...

Sööme Mašmašaga õhtust. Temal isu pole ja sebib enda koha ja minu süle vahel ringi. Tõrelen ja ütlen, et kui ta seda sebimist ei lõpeta, siis ma pean minema teise tuppa sööma, et ma üldse süüa saaksin. Mašmaša vaatab mulle kavalalt otsa ja ütleb: "Sa ei saa teise tuppa sööma minna, sa pudistad.":)

II kursuse II sess

Sessi alustasime seekord tootearendusega. Saime mõtteid ja ideid, kuidas leida emotsioonide või süsteemse lähenemise abil toodete või teenuste loomiseks ideid. Ja kodus peame nüüd neid siis kasutama ja järgmiseks korraks juba mitu ideed leidma ning ka need visandama. Päris õudne - äkki mul tulevad nii valed ideed, et kuskile ei kõlba... Kuna paar ideed on mul juba enne, siis seda ma ei karda, et midagi ei suuda välja mõelda... Lisaks peame läbi fotoaparaadi ka maailma vaatama, et huvitavaid nüansse tabada ja ideealgeid saada - järgmiseks korraks peame neist 5 välja valima ja hakkame neid koos vaatama. 

II kursusel on meil selles osas väike muutus, et pidime veidi spetsialiseeruma, ehk siis tegime kevadel valikainete hulgast valiku ning lõpuks jäi valikuks kangakudumine või tikkimine. Kangakudumine paelus mind rohkem ja nii ma valisin selle, pealegi arvasin, et tikkimise jaoks pole mul piisavalt silmanägemist. Nii tegimegi neljapäeva teises pooles tööd kahes grupis - enamus tikkis ja me neljakesi rakendasime tööproovide jaoks kangaid. Igaüks sai ühe kanga ja käärisime lõime ja niietasime, kes jõudis - ma sain kõik niietatud. Soastama ja kuduma hakkame järgmine kord ning  vahepeal peame omast ajast ka kudumas käima, et kõik neli tööproovi tehtud saaks. Lisaks saame võimaluse ka 5. taseme poolt rakendatavaid tööproove kududa. Minu tööks sai linane Setu meeste püksiriide tööproov:

Teist päeva alustasime tikkimisega - sellega, mis meil veel esimesest kursusest jookseb. Mul oli tunne, et ma olen ainus, kel varasemad tööproovid vormistamata, aga seekord sain aru, et enamusel on üht-teist veel esitamata. Kuigi minu arust mul tikkimine eriti hästi välja ei tule, siis kuna senised tööproovid olid kõik lõngade lugemisega tehtud ja peenel kangal üsna peenike töö (läbi luubi tikin), siis sain kõvasti kiita oma hea tulemuse eest:) Nii on rõõm ikka koolis käia, kui tööde viibimise pärast ei pragata ja tehtud töid kiidetakse:) Natuke ikka tikkisime ka... Mulgi tanumaali tööproovile tegime sämppistele kahevärvilist ahelpistet. See jäi kodus lõpetada ning tööproovile äärekirjad ka teha.

 Jõudsime alustada lilltikandiga ning ka selle peame kodus valmis tegema:

Uue õppeainena algas vööde ja paelte valmistamise teine pool ehk vööd. Peenikesed paelvööd olid enamasti kasutusel meestel Setumaal ja neid me siis proovisime:
hargivöö tööproovi sain koolis valmis:

pudelisuuvöö oma jäi veel kodus lõpetada:

Päeva jätkasime tekstiilide kompositsiooniga, kus näitasime ette oma tanumaalis ehete kavandid, tegime valikud ning otsisime sobivaid materjale nende valmistamiseks. Järgmiseks korraks peame valitud kavandi lõplikult viimistlema. Lisaks peame visandama lilltikandis tasku või koti kavandi.

Silmuskudumises jätkasime kindarannetega ning seekord olid teemaks Ruhnu kindad. Tegime jooksvalt väikse tööproovi viklite ja keerukordade ja vitsade kohta. Kodus peame etteantud mustri järgi randme kuduma. 

Laupäev oli seekord kõige põnevam. Kavas oli uus aine Nahast kotid ja taskud ning tegemist mitte teoreetilise vaid ikka praktilise ainega. Alustasime tubakakotist (selliseid kasutati ka rahakotina). Saime lõiked ja naha, lõikasime noaga välja, värvisime, kleepisime, õmblesime, kleepisime, õmblesime jne:) Kuna mul kodus aega pole, siis katsusin väga kärmas olla ja sain ainukesena vist kõik selle töö ka tehtud, mis muidu kodus oleks jäänud lõpetada. Järgmisel korral lõikame küljed parajaks, teeme augud ja paneme paela kotisuule:

Kuna vanaema ja õde mõlemad küsisid, millise masinaga me neid õmblesime, siis ütlen kohe, et käsitsi õmblesime - kahe nõelaga sadulsepa piste, naaskliga tegime enne augurea ette:

See nahateema tundus jälle nii huvitav, et naersime, et nüüd läheme kõik selleks tööks vajalikke tarvikuid muretsema:) Ja mõnel tekkis juba sellega seoses tooteidee ka... - mul mitte - aga see mõte tuli küll, et kui peale kolme koti õmblemist see ikka ebameeldivaks ei osutu, siis endale (või kingiks) võiks küll mõne koti veel ise teha:)

Järgmise korrani on veidi vähem aega kui tavaliselt, sest jõulupühade ajal tahavad ka õpetajad puhata ja nii on nädal enne topelt gruppe sessil. Ja kui sesside vahe lühike, siis on ju koduste tööde jaoks vähem aega ja peab kohe hakkama nendega tegelema ja katsuda mitte aega muu tühja-tähja peale raisata:)

Ettevalmistused II kursuse II sessiks

II kursus pole veel täiega hoogu sisse saanud, aga ikka suutsin mõned asjad võlgu jääda. Samas enamuse sain ikka tehtud:)

Kuna tikkimise aine meil läks veidi üle kursuste vahe, siis seal oli kõige rohkem tegemist. Seda enam, et seal oli mul kõige rohkem lõpetamata ülesandeid - peaaegu kõik sain nüüd tehtud...

Mulgi tanumaali tikandi tööproov sai tehtud - pool ühekordse ja teine pool kahekordse peenvillasega:

Vanadest võlgadest sain lõpuks arhailise tikandi valmis:

Tagid said ka kõik lõpetatud:

Kõik ülejäänud poolikud pisteread sain ka lõpetatud ning ära ka vormistatud:

Lilltikandi tööproovi jaoks sai muster kangale kantud (muster võetud raamatust Muhu tikand, autor Leida Kirst):

Tegemata jäi ainult setu kasttikandis motiiv.

Tekstiilide kompositsiooni aineks oli vaja teha tanumaalis ehete visandid. Üritasin mõned mõtted paberile panna ja parematest tegin esmased kavandid ka valmis. Kolm on enam-vähem sama kaelaehe mitmete variatsioonidega ja neljas on sõle moodi pross. Kuna tanumaal on traditsiooniliselt punane, siis võib juhtuda, et ka kaelaehte puhul pean tegelikult valge asemel punast kasutama - õpetajad otsustavad kavandite põhjal:

Silmuskudumises oli mei vaja muster joonistada mõnelt Kihnust pärit kinda randmelt ning see siis ka ära kududa:

Lisaks oli vaja üles joonistada üles muisist mõne vana sini-valge labakinda muster või siis sini-puna-valge Läänemaa kinda oma. Peame selle põhjal lõpuks kuduma muuseumikindast koopia või ligilähedase kindapaari.

Kõige suurem ülesanne oli läbi lugeda kogu Eesti rahvakultuuri ja tekstiilipärandi materjal lugeda, leida etteantud küsimustele vastused ja mõistetele tähendused ning lisaks lugeda läbi enda ja teiste poolt tehtud uurimustööd ning olla valmis intervjuuks õpetajaga (sisuliselt siis väga lühike suuline eksam vms teadmiste kontroll) - osad vastused sain kirja, aga kogu materjali läbi ei jõudnud ja nii ei võtnud seda intervjuud ka selle sessi plaani. 

No ja võibki kool alata:)

Mašmaša lood - vol. 11

Mašmaša pakub mulle putru: "Kas sa soovid kondiin.., kont...kont..., mett ka peale?" - Kui karupoeg Puhh käis jänesel külas, siis jänes küsis, kas leiva peale kondenspiima või mett...

Väike dejavu moment ja tegelikult isegi kaks: Mašmaša paneb nukk Evile võileiva põue. Küsin, miks ta seda tegi - sest ta peab koju minema. Esimese hooga meenus mulle üks mu vanavanaemadest, kes aeg-ajalt päris selge peaga polnud ning siis hakkas näiteks oma sünnipäevalauas toitu põue panema ja koju minemisest rääkima (pidades oma noorpõlve kodu silmas). Lisaks sellele tundus mulle, et olen juba varem Mašmašaga seoses seda ka kogenud, et ta pani vist endale beebina toitu põue - tegelikult täpselt ei mäletagi, aeg lendab nii kiiresti ja uusi muljeid ja mälestusi tekib iga-päev juurde.

Olen nüüd külmade ilmadega Mašmašale maale magamiseks ühe soojema tudukombe võtnud, et esimesel õhtul on tavaliselt jahe ja siis on selg ka soojas - nibin-nabin mahub veel selga, aga otsustasin, et käib veel seekord ära ja siis peale pesemist läheb otsib endale uue kodu. Mõne öö magas Mašmaša sellega rahulikult, aga ühel õhtul kui uni jälle üldse ei tulnud ja ma ukse taga uudiseid lugedes tema magama jäämist ootasin, siis oli Mašmaša korraga paljana uksel ja nõudis öösärki: "Seda on mul sellepärast vaja, et ma tahaksin midagi sellist selga panna, millel poleks siin ees trukke..." - Öösärki mul polnud kaasas, aga mõni pidžaama ikka oli varuks võetud...

Täna maalt tulles Mašmaša autos veidi tukkus ja nüüd jälle uni ei tule - muudkui siiberdab edasi-tagasi, otsib erinevaid põhjuseid ja vaatab oma suurte silmadega mulle otsa ning sassis juuksed on otsast nii ingellikult lokkis:) (vist vanniskäimisest, muidu ma tal neid eriti ei ole täheldanud). Kui ta vannis käis, siis revideerisin vannioakappi ja leidsin sealt Hiiumaalt toodud pooliku savimaski - rääkisin Mašmašale, et panen selle endale valmis, et pärast teen maski. Tema nõudmise peale tegin siiski kohe. Talle tegi see päris nalja, aga võib olla oli naer ja naljatamine hirmu peletamiseks, sest nüüd ta leidis põhjuse voodist välja ronida, et mulle öelda, et ma homme seda maski ei teeks... 

Tahaks kurta...

Õepojal oli paar nädalat tagasi sünnipäev ja kui ma enne seda küsisin, mis ta kingiks soovib, siis sain alati vastuseks, et puldiga ekskavaatorit. Ja oh imet, ühel päeval Rocca al Mares Jukus jäidki puldiga ekskavaatorid silma. Sain ema nõusse, et teeme kingi koos, ning ostsin selle varakult ära.

Sünnipäevapeo ajal olin ise koolis ja teised toimetasid paki sünnipäevalapsele.

Õhtul küsisin, et kas sai kingi kätte ja kuidas oli, aga vastus oli kurb - aku oli tühi ja laadija ei töötanud, nii ei saanudki kinki tööle panna:( Lähemal vaatlemisel tundus, et aku on oksüdeerunud.

Võtsin siis paki ja viisin poodi tagasi. Seal tundus alguses, et müüja otsib samasugust ekskavaatorit, et see kohe välja vahetada, aga mingist hetkest (võib olla tegi mõne kõne kuskile) tema käitumine muutus ja hakkas hoopis pabereid täitma, et see ekspertiisi saata...

Eile andsin isa arvutit just garantiiremonti, kui helistati Jukust ja teatati, et ekspertiisi otsus on, et me oleme rikkes ise süüdi, sest aku on vette pandud... Olin üsna kuri sellise arvamuse peale, aga tädi viitas muudkui eksperdi otsusele, et ega tema seda ei ole nii otsustanud...

Tõin siis ekskavaatori poest ära. Eksperdi hinnang oli, et ekskavaator töötas, aga pärastpoole sattus aku vette - mida iganes ta selle lausega silmas pidas. 

Õnneks sain samas keskuses olevast Hobimaalimast uue aku (kartsin juba, et see aku on nii eriline, et pean uut ekskavaatorit kuskile ostma minema). Rõõm oli aga üürike... Kodus proovisin masina käima panna, et ei peaks sünnipäevalast veel kord masina ära viimisega kurvastama. Kopp töötas ja vasakpoolsed rattad ka, aga parempoolsed kahjuks mitte... Ma ei saa aru, mida see ekspert töötamise all silmas pidas... 

Täna läksime siis sinna jälle tagasi, laenasin neile enda ostetud uut akut, et nad saaksid veenduda, et see tõsi on, mis ma räägin - ja ekskavaator saadeti ekspertiisi - selle sama eksperdi kätte, kes kirjutas, et ekskavaator töötas. Nädala pärast lubasid helistada, et mis ekspertiisi tulemus on... tõenäoliselt on kogu ekskavaator vette kukkunud vms... Kontrollisin isegi tarbijakaitsest järele, kas see ongi nii lubatud, et ekspertiisi teeb sama ettevõtte töötaja - on küll - kui ma pole ekspertiisi tulemusega rahul, siis võin sõltumatult eksperdilt võtta teise arvamuse ning kui see on ettevõtte kahjuks, siis nad peavad selle ekspertiisi kinni maksma.

Mašmaša lood - vol. 10

Mul on kapi otsas nukumaja, mis väikeste laste jaoks pole veel eakohane ning ootab seal oma aega. Aeg-ajalt kasutan seda panipaigana, kuhu väikseid mitte eakohaseid asju hoiustan. Koristades otsustasin vahelduseks selle tühjaks tõsta, tolmu võtta ja üle vaadata, kas midagi saab juba mängimiseks võtta. Mašmaša oli seal muidugi nina- ja kättpidi juures ja krabas väikse kuusekese mängimiseks, et tal on nukkudel jõulud... Lisaks nõudis neile ka piparkooke - väiksed vineerist kaunistused, mida ma kunagi talle tassi- ja kuumaalusteks pakkusin, aga kuna need siis kohe väikesteks tükkideks pudinesid, siis uuesti hoiule panin. Nüüd rääkisin talle ka, et ta on liiga väike ja need lähevad katki. Ta lubas, et ei lähe - ma uskusin:). Natukese aja pärast läks üks pooleks. Küsisin, et kuidas see siis ikka katki läks, kui me kokku leppisime, et need ei lähe katki. Mašmaša hakkas nutma ja ütles: "Sellepärast läks, et ma olen liiga väike ja ei oska veel nendega ilusti mängida, aga ma ikka tahan väga nendega mängida... ja mul on jõulud ja on vaja piparkooke..." - mul oli lapsest rohkem kahju  kui neist vidinatest...

Sama jõulumängu juures rääkisin midagi salmide lugemisest ja Mašmaša ei saanud aru, mida ma mõtlesin. Hakaksin talle siis väikeste laste jõulusalmi õpetama. Mašmašal on eelmistes eludes vist jõuluvanaga väga halvad kogemused. Mina õpetasin: "Jõuluvana kullapai, kingi mulle suhkrusai." Tema kordas: "Kulda ära võta." 😀

Mašmaša on väga iseseisev, tahab kõike ise teha, eriti võileiba (vorst on ikka minu lõigatud): 

Pool aastat tagasi tegi endale sellise:

 ja mulle sellise:

Käisime nädalavahetusel maal ja tagasi sõites Mašmaša ei saanud magama jääda, sest mul õde lõbustas teda terve tee (pool teed käisid poes ja ostsid palju süüa ja teise poole teed ostsid jäätist:)). Arvasin, et õhtul peale vanni tuleb ruttu uni, aga uni ei tahtnud kuidagi tulla. Tavapäraselt kell 9 oli Mašmaša voodis, aga kell 10 veel ei maganud. Muudkui sebis ja sahmis ringi - küll oli vaja juua ja küll oli vaja pissile ja küll ei meeldinud pidžaama ja tahtis selle öösärgi vastu vahetada. Peale pissil käimist krabas endale paar doominoklotsi kaissu ja mulle tundus, et tahtis siis, et ma need talt ära võtaks. Ütlesin, et pangu põrandale, et ma ei hakka sinna tuppa minema. Mõne aja pärast oli vaikus majas... Läksin vaatama, et kas ikka magab, et saan ukse vahelt kinni panna ja televiisori käsitöö tegemisele taustaks panna. Magas... põrandal:) - oli enda padja ja teki voodi ees olevale kaamelikarvatekile (mis on pehmenduseks juhul kui ta peaks voodist välja kukkuma) pannud ja magas seal magusasti pea padjal ja tekk peal, ei ärganud ka siis, kui ta voodisse tõstsin...

Enne magama jäämist soovis ta, et tuleksin ukse peale "oma mulineesid tegema" - s.t. mulineesid poolima. Ütlesin, et ma mulineesid ei keri, et hoopis lõnga. Ta tahtis, et teeksin ikka mulineesid. Ütlesin, et lõng on lõng. Mašmaša targutas vastu: "Ja mulinee on mulinee ja kangas on kangas ja õmblus on õmblus.":)

Mašmaša lood - vol. 9

Väga toimekas nädal on olnud:)
Aeg-ajalt Mašmaša lobiseb ikka sellist teksti, millest aru ei saa, kust see tuleb ja mida ta kokku liidab: Voolisin plastiliinist inimesi ja kasse ja Mašmaša mängis nendega. Kuna see plastiliinikamakas koosneb juba paljudest värvidest, siis hetkel uusi plastiliine ma lahti ei tahtnud teha ning suurtest inimestest saidki kassid ning siis olidki mängimiseks ainult väiksed inimesed ja kassid. Mašmaša räägib: "Lapsed on kassidega üksi kodus, sest ema ja isa läksid Rocca al Maresse ujuma ja raamatuid müüma..."

Jupp aega olen kirja pannud pigem naljakaid ja toredaid jutte, sest Mašmaša polegi midagi erilist korda saatnud. Nüüd suutis mind üle pika aja jälle üllatada:) Tean küll, et tema käes asjad lihtsalt lähevad katki, aga et see nii lihtsalt käib... Tegin legost nukule käru, aga Mašmaša teatas, et tal polegi seda enam vaja, et neil on nüüd hoopis rula. Katsusin taastada pildi, mida siis nägin - nukk Kaspar oli minu arust hoopis tasakaaluliikuri saanud:

Küsisin, et kust ta need rattad sai - ekskavaatori alt. Imestasin, et kas tõesti on tänapäeval ka masinatel rattad nii all, et need lihtsalt alt ära saab võtta - mulle on jäänud senini mulje, et see pole nii. Ei ole jah - need rattad olid ikka nii ära tulnud, et põhi oli katki murtud... ja tagasi neid panna enam pole võimalik. Ja see käis väga kiiresti ja vaikselt minu kõrval nokitsedes...

"Emme, kas sulle meeldivad teod?" - "Ei meeldi." - "Aga see on ju nii armas.":)

Mängime legodega. Teen kelgumäe, aga Mašmaša tahab mäe alla aia või muu seina ette panna. Räägin talle, et kui mäe all on mingi asi ees, siis kelgutajaga juhtub õnnetus ja ta saab haiget. Tema ütleb pika vaidluse peale: "Sa ikka ei oska üldse mängida.":)

Meil on üks läbipaistev kummipall, mille sees on kala. Hüpitan seda palli käes. Mašmaša tõreleb: "Emme, seda palli ei või visata, seda võib ainult veeretada.":)

Sama kalaga pall on meil hiljem nukumajas akvaariumiks. Mašmaša küsib: "Kas seda kala ei või süüa?" - "Ei või, see on vaatamiseks." - "Aga kui see ära praaditakse, siis võib süüa.":)

Aeg-ajalt olen sunnitud "peeglisse vaatama":) Mašmaša palub, et ma nukk Paula võtaksin ja tiigi äärde viiksin. Küsin, et miks ta ise ei saa viia. Vastuseks saan: "Mul pole energiat ja ma ei jaksa, ma olen juba vana.":) 

Mašmašal on ikka veel üsna õhukesed ja lühikesed juuksed, aga kuklasse tekib kogu aeg pusa. Räägib issile: "Emme kammis mul pusa ära." - "Kust sa selle pusa sinna said?" - "Kana tegi sinna pesa." 😀(kahju, et hääletooni ei saa kirja panna...)

Mängime nukkudega. Nukud kelgutavad. Põrandal vedeleb nukkude päevituskreem, jääb Mašmašale näppu ja ta arvab, et seda on vaja nukkudele peale määrida. Küsin, et miks kelgutamisel päevituskreemi on vaja - sellepärast, et muidu lähevad jalad karvaseks😀 (Meil oli mingil päeval juttu, et tuleb kreemi peale panna, sest jalad ja käed lähevad karedaks...)

Sõime lõunat, joogiks kõrvale keefir. Peale sööki peseb Mašmaša käed ja suu puhtaks, aga suud päris puhtaks ei saa. Ütlen, et läheme peseme koos uuesti, sest suu on ikka must, aga me hakkame külla minema. Tema arvab: "Aga neil on ju kraan,  ma saan seal ka pesta.":)

Rätsepasalong

Nukuriiete maailmas olen viimasel ajal väga produktiivne olnud:)

Maal tegin ühel nädalavahetusel lastele rõõmu, kutsusin õelapsed ka külla ja nende mängimise ajal täiendasin nukkude garderoobi. Kuna teine õde kurtis, et neil on ainult pidukleidid ja ühtegi igapäevast riiet pole, siis seekord tegin igapäevaseid rõivaid:

Pardiga öösärk-tuunika sai eriti tore, sest seljal on part selja tagant:

Õmblustööd algasid sel päeval hoopis sooviga pisi-pisidele (vasakul) ja veel ühele väiksele nukule mütsid ja torusallid saada:

Linnas oli vaja mul õmblusmasinal veidi koolitöid teha ning kuna ei tahtnud seda öösel teha, siis olin sunnitud veidi last ka rõõmustama. Kangad olin kõik just ruumipuuduse tõttu maale ümber kolinud ja jätnud olin ainult teksade jupid, arvates, et neid tuleb esimeses järjekorras teha. Laps oli õnneks sellega nõus ja andis järjest nukke ette, kellele veel pükse vaja. Lõiget mul polnud, umbes lõikasin ja ajasin masinaga kokku. Kuna olid stretskangad, siis kinnise pidin ainult Barbie pükstele tegema (need said liiga kitsad), teised on ilma kinniseta:

Mašal hakkas külm ja tal oli hoopis mantlit vaja:

Kui maale viimiseks kangaid ja kangajuppe sorteerisin, siis nukud käisid ka just ujumas ja selgus, et neil pole rätikuid. Lõpuks said nad nii rätikud kui ka hommikumantlid:

Eile oli järsku nukkudel tuduriideid vaja. Ma ei jõudnud nii kiiresti reageerida, kui jälle nukke ette anti. Evile oli alguses öösärki vaja, aga siis kohe tudukombet, nii sai öösärk hoopis Mašale. Chelsea sai ujumistrikoo ka, sest tal seda veel polnud. Tegelikult algaski kõik sellest, et osadel nukkudel pole veel trikoosid, aga oli vaja ujuma minna. Seni kuni ma oma olematuid kangavarusid lappasin, siis juba soovid muutusid... Pean vist osa kangajuppe ikka linna tagasi tassima:)

Täna mõõtsin vererõhku ja laps tahtis vererõhumõõtja koti ära võtta, et nukkudel pole poekotti. Õmblusmasinat  polnud ma veel jõudnud ära panna (mul tegelikult vaja üks koolitöö ka veel õmmelda) ja väikseid sitsitükke mul oli - nii said nukud 3 poekotti ja nad said kohe poodi minna. Päeva jooksul leidsid need kasutust ka legomehikeste magamiskottidena, kus neid sai magama kussutada:)

Poekaubaks olen reklaamlehtedest erinevaid toite ja tööstuskaupu välja lõiganud ja kleepkilega üle kleepinud - nendega mängitakse meil päris tihti poeskäimist nii nukkudega kui ilma. Täna täiendasin varusid mänguasjadega.