Kangakudumise suvekool IV

Suvi hakkab lõppema ning veel viimast korda sel suvel viis tee mind Velisele kangakudumise suvekooli. Seekord oli teemaks filee - ehk linnusilmakangas. Kummalisel kombel on igakord olnud seltskonnad üsna erinevad - kuna nüüd oli tegemist uue teemaga (eelmised teemad on eelmistel aastatel ka olnud), siis seekord olid kohale tulnud just sellised inimesed, kes aastate jooksul igal aastal ühe kursuse on võtnud ja nüüd siis neljas aasta käsil. Üks oli ka minusugune, kes oli sel aastal kõik kursused järjest võtnud - ühel kursusel olime ka koos olnud (kangakudumine on nii popp, et ülejäänud selle aasta kursuseid kordusid kahel nädalavahetusel) Ühe prouaga olime koos kunagi niplispitsi õppinud, aga ma teda väga ei mäletanud - seal oli rohkem individuaalne töö ja suhtlemisele väga aega ei kulutatud. Enamus seltskonnast olid kõvad käsitöö tegijad - käsitöö õpetajad ja juhendajad ja hobikorras tegijad, ma olin üks väheseid, kes pole peale kangakooli proovitööde ühtegi kangast kudunud. 

Kuna peaaegu kõik üksteist juba tundsid, siis tutvumisele väga aega ei kulutatud ning asusime peale võileivatordi mekkimist kohe õppetööle. Filee - ehk linnusilmakangas on veidi erilisem vare õpitutest - ühele niieraamile pannakse metallsilmaga niied ning ühele niieraamile poolikud niied - niis lõppeb silmaga ning pulk on ainult ühel pool - ning niietamisel lõim läheb läbi pooliku niiesilma, mis on enne metallsilmast läbi tõmmatud (kõlab keerulisemalt, kui tegelikult oli). Teoorias tundus kõik üsna lihtne, et niietad aga üles ja kudumise käigus hakkab linnusilmaniiest läbi viidud lõim ristlema enda küõrval oleva lõngaga (või lõngadega). 

Nagu eelmisel korral nii ka seekord jagatio meid väikestesse gruppidesse, kes said ülesande konkreetne kangas üles panna. Esimese kanga saime ilusti üles - saime õhtul ka niide ning hommikuks jäi sukka panek ja siduse tegemine. Kõik laabus ning sain kohe ka kudumist alustada. Alguses tekkisid väiksed probleemid pooliku niieraamiga, aga sidusime selle teise külge kinni ning lõngad pöördusid nagu vaja ning kangasse tekkisid auklikud ruudud. Alguse probleemid näha pikkade lõngajooksudena, mõned vead veel sees - lõim kippus metallist niiesilmade külge kinni jääma ning mõnel korral jäi see märkamata.

Samaaegselt meiega panid ka teised oma kangaid üles - aga käima ei saanud kuidagi. Õpetaja käis minu käest nõu küsimas, et kas mul on mõni idee, miks maatelg tööle ei hakka - vaatasime raamatupildid koos üle ja leidsime ka põhjuse:) Panid rattad teisiti ning sai ka teine kangas tööle. Lõpptulemus oli selline:

Ülejäänud kangastega oli seekord päris hull lugu:( - kuidagi ei saanud neid käima. Uurisime erinevaid raamatuid ning peale mustrite ning põhjaliku niietamise kirlejduse ei leidnud täiendavat infot, kuidas peaksid need poolikud niieraamid töötama. Esimesel kangal kasutatud 

kinnisidumise nipp teistel kahjuks ei toiminud. Pusisime ühe kanga niietuse ja sidusega terve reedese päeva. Ja laupäeval tegin kogu niietuse uuesti, sest avastasin, et keeruga lõimedele oli üks täiendav keerd valesse kohta peale pandud. Pusisime siduse ka uuesti. Ning õpetaja tõstis niieraamid vippidel ka ümber. Lõpuks tundus, et kõva võimlemisega saab mustri kootud (poolikuid niisi käsitsi tõstes-langetades sai mingid imepisikesed vahelikud, kust süstikut siis läbi ajada). Aga tulemus oli nii ilus:) Minu lemmik sel korral:) Kudumise ajal oli juba päris armas, ei tahtnud kuidagi proovitööd lõpetada:

Pärast selgus, et alumisel küljel oli veel ilusam muster:

Jätkasin probleemsete kangastega mässamist (niietust tehti kaks korda üle, kuna esimese vea avastamisel teine ei jäänud silma). Proovisin poolikute niitega kasutada sama nippi nagu eelmisel kangal ning enam-vähem sain ka teise kanga tööle ning mustrit näha, aga vaeva oli veel rohkem vaja näha, kui eelmisega. Proovisin erinevate materjalidega, aga miskit kaunist tulemust ei saanudki. Veel kaks inimest proovis seda ~3 cm kududa, aga ülejäänud loobusid - vaeva oli oluliselt rohkem kui tulemust.

Vahelduseks pandi üles üks paljude tallalaudadega muster arvutiteljele, et oleks meelelahutuseks ka midagi lihtsamat kududa:

Samal ajal sai pusitud ka viimase kangaga - erinevus teistest, et tegemist oli kahe lõimepoomiga. Aga see ei teinud tööd ei lihtsamaks ega keerulisemaks:) Kuna ka seda keerulõnga ei saanud siduma, siis ka siin tuli niietust üle teha ja lõpuks muutsime plaani ning võtsime pealt ristleva lõngaga kanga asemel teha alt ristleva lõngaga kanga - sama niietusega teise mustri - siduse tegime ümber ning kahjuks selgus, et ka niietuses keerulõng pidi asukohta vahetama ning ka seda tuli veel kord veidi ringi teha. Lõpuks täitsa ok tulemus ning kudumine ka laabus üsna ladusalt. Ka sellel kangal tekkis muster kanga alumisele küljele:

Mina jäin ka seekord kangakoolitusega rahule, kuigi kudumist oli vähem ja ajutööd rohkem. Reedel kippus seltskonna meeleolu kohati üsna morniks muutuma, kui asjad kuidagi laabuma ei hakanud. Laupäeval ootas meid aga väike üllatus - kohale tuli massöör, kes tegi kõigile soovijatel pool tundi jalatalla massaaži. Peale sauna veel väga maitsev Napoleoni kook väikse veiniga ning meeleolu oligi parem:) Ja kõik jäävad ootama uut suve ja uusi kursusi:)

Magamistuba sai oma näo

Võtsin nädalavahetuse plaani magamistoa värvimise. Eks see natuke kiirustades ettevõetud töö on - enne peaksid vast uksed paigas olema, kui seina lõplikult viimistleda, aga ma ei jõua nii kaua oodata:) - mine tea, millal veel nende usteni jõuab - pole veel end koku võtnud ning neid ära mõõtnud ja kuskilt tellima hakanud. Värvimise plaan ei tahtnud ka kuidagi õnnestuda - eelmisel korral sai krunt otsa ja väike jupp seina jäi kruntimata, läksin Majatohtrisse oma varusid täiendama ja neil ka oli see krunt otsas... Avaldasin arvamust, et ehk saan siis selle kuidagi ise kokku segada neil olevatest komponentidest, aga minu suureks üllatuseks see müüja ei osanud mulle retsepti öelda ja ei näinud eriti vaeva, et mulle midagi müüa:( Plaanisin juba kruntimiseks olemasolevat kaseiinvärvi lahjendada, aga õde ulatas oma abikäe ning tõi oma jääkidest ühe paki krunti. Seda valmis segades selgus kahjuks tõsiasi, et see oli vist aegunud ja ei liimistunud:(, aga pintseldasin oma seinajupi ära,  ei tahtnud seinavärvimist selle pisiasja pärast edasi lükata.

Magamistoa värvimiseks olin varunud 15 liitri jagu kaseiinvärvipulbrit - vaim polnud valmis kohupiimaga mässama, läksin lihtsama vastupanu teed. Nüüd oli aeg sealmaal, et segasin kolmandiku kaseiinvärvi kolmandiku pigmendiga ära. Seinas tundus see kõik aga liiga roosa, kuigi enda arust valisin suhteliselt heleda variandi. Kuna plaanisin teise kihi nagunii teha, siis otsustasin, et eks siis selle teen heledama. Kahjuks olin ostes värvitavad ruutmeetrid üsna õigesti arvutanud ning kolmandikust värvist ikka kogu toa katmiseks ei jätkunud. Osa seina jäi järgmiseks päevaks uue värvikoguse segamist ootama.

Pühapäeval jätkasin magamistoa tuunimist:) Ühe kolmandiku värvi segasin nagu eelmisel päeval ning värvisin sellega ära veel värvimata seina. Seejärel segasin valmis viimase kolmandiku kaseiinvärvi, sellest panin eraldi 1 ltr ning ülejäänud segasin juba olemasoleva värvi hulka ning pigmenti enam juurde ei pannud. See jäi siis seinas enam-vähem soovitud toon - veidi oleks veel võinud heledam olla, aga seda polnud enam võimalik teostada:) Üleval servas lõplik tulemus, all esialgne:

Kui sein värvitud, lisasin kõrvale pandud värvikogusele veidi teist pigmenti ning tegin sellega seinale veidi mustreid. Kuna ma ise joonistada ei oska, siis kasutasin šablooni. 

Lõpptulemus jäi päris hea. Nüüd veel vaja uksed ning põrandaliistud muretseda ja paikka panna ning põrand viimistleda. Vaibad ja suurem osa mööblist on juba ootamas:)
Proovisin vaipu ka põrandale -magamistuppa punastes toonides:

ja kööki teksavaibad:

Tervisejooks

Ära löödud varba ja puhkuse tõttu on jälle kaks jooksukorda vahele jäänud ning täna oli raske end uuesti rajale sättida. Aga ei julgenud endale järgi anda, muidu läheb mu spordi tegemine jälle täitsa käest - mida rohkem vahele on jäänud, seda kergem on vast ka järgmine kord loobuda. Nii ma siis võtsin end kokku  ning ei lasknud iseg koju ununenud sokkidest end heidutada ja läksin jooksma (lootes, et tossud on piisavalt sisse joostud ja ei hakka hõõruma - ja õnneks ei hakanud).

Jooks toimus taas Kadriorus. Mis tuletas mulle järjekordselt meelde, et Kadriorgu võiks ka lihtsalt niisama avastama minna - jooksuraja äärde jäi nii palju kauneid kohti. Mind täitsa üllatas, kui palju inimesi seda ilu ja meeleolu aktiivselt naudib. Üks suur seltskond pidas vist sünnipäeva - parki oli rootsilaud kaetud ning seltskonnad istusid tekkidel murul - armas piknik nii keset linna. Laste mänguväljakud olid perekondi täis, ühel platsil mängis mitu seltskonda pentangi ning pargis oli palju ka niisama jalutajaid ja ka jooksjaid-kõndijaid, kes ei olnud seal mitte minu ürituse raames.

Hoolimata sellest, et jooksma minek oli üsna vastumeelne ning et kaks nädalat on vahele jäänud, läks jooks üsna ladusalt. Suutsin enesele ootamatult kogu 3,95 km jutti ära joosta ning aega kulus 30:14 minu telefoni järgi (eelmine kord samas kohas 30:21 - nii et suurt edasiminekut pole toimunud). Keskmine kiirus 7:39 min/km, mis on minu kohta üsna hea tulemus. Cooperi testi tulemuseks 1,61 km (12 min).

Üritan ikka ketrata

Ketramise koolitusel anti nõu, et ketramine hakkab välja tulema kui iga päev 15 min kedrata - seda ma pole muidugi teinud, kuigi vokki pole maale veel tagasi viinud:) Aga enne puhkusele minekut ostsin poest suure saba villase ja siidi segust heiet, et oleks mida kedrata, kui soov tuleb.

Poes müüakse seda küll viltimise tarbeks, aga heie on heie ja otsustasin sellest lõnga kedrata. Alustuseks ketrasin lõpuni oma valge heide, mis oli ketramise koolituselt kaasa saanud. Algus läks väga visalt, tundus, et ei saagi enam kedratud. Aga veidi pusimist ja lõpuks hakkas ikka asi ketramise moodi välja nägema - lõng oli endiselt ebatasane ning paras efektlõngana mõne muu lõngaga kokku kududa. Kuna mõned kohad väga paksud, siis vist korrutada seda kahjuks ei saa (kuigi ma ei välista, et pärast pesu ja venitust ümber mõtlen). Kui valge heie otsas, siis võtsin käsile uue heide. Ketramiseks hea materjal - parajalt pikk kiud ning ilusti kraasitud või kammitud. Lõng päris ühtlane ikka ei jäänud - ma ei oska keeru tugevust reguleerida ning keerud jäid ebaühtlased ning kohati tekkis ka paksemaid kohti. Kogu saba veel kedratud ei jõudnud, aga juba tahaks lõngast midagi edasi teha:)

Väike puhkus

Lisaks kangakoolile puhkasin veel nädalakese ning oli väga kirju nädal.

Paar päeva tegin veidi remonti - värvisin maal ära magamistoa lae ning kruntisin kaseiinkrundiga magamistoa seina. Laevärv sai otsa ja krunt ka, töö jäi pooleli ning magamistoa sein värvimata. Laega on üldse kehvasti - vanad lauad on vanast vihmast ning korstnajalgade läheduses üsna pigisest vihmast läbi imbunud ning laevärv jäi üsna laiguline - magamistoas vast eriti ei häiri, aga suure toaga ei teagi, mis nüüd teha. Tume lagi ka ei meeldi, aga valgeks ka ei julge värvida:(

Kolmapäeval käisime Toosikannus Nukuteatri etendust Nakstitrallid vaatamas. Vihma sadas ladinal ning etendus viidi üle katusealuse alla - jäid nii näitlejad kui pealtvaatajad kuivaks. Samas oli ka avatud pannkoogikohvik, kus oli maitsvad pannkoogid maasikatoormoosiga ning jäätisekokteil. Ainus mure oli, et Nakstrallide auto ei mahtunud lavale ja nii toodi kohalikust lasteaiast Muhvile ajutiseks kasutamiseks veidi väiksem auto - pealtvaatajatel paluti sinine punaseks kujutleda ning etendus võis väikese hilinemisega alata. Mulle oli jäänud ajakirjanduse vms lõikude põhjal mulje, et tegemist on keskkonnahoiu teemalise tükiga ning arvasin, et Naksitrallid on tegelaskujudena tükki sisse pandud - tegelikult oli pigem Naksitrallide vanasse loosse natuke rohkem keskkonnahoiu teemat sisse lükitud ning kõik muud tegelased peale Naksitrallide olid meisterdatud prügist - konservikarpidest, kilekottidest ja igasugusest vanast tränist. Kui etendus läbi, säras üle pika aja päike ning oli mõnus aias ühe marjapõõsa juurest teise juurde jalutada ning marjadest kõht täis süüa.

Neljapäeval ootas meid Tallinna loomaaed - kuna õetütar jäi haigeks, siis kaasa tulid ainult õepoeg ja minu ema. Õepoega väga loomad ei huvitanud - ta on rohkem tehnika huviline ning teda huvitasid loomaaia rong ning akvaariumi tuled. Samas oli teda keeruline ära saada ka paabulinnu juurest, kes kuidagi ei tahtnud oma saba avada ning ahvide juurest oli ka teda raske ära meelitada. Kõik maod ja sisalikud soovis ta endale koju lemmikloomaks võtta:) Mina avastasin loomaaiast oma lemmikud liblikad - ma ei teadnudki, et nad loomaaias olemas on. Enamus olid neist täitsa elus, aga tundus, et mõned ka mitte, kuidagi liiga rahulikult seisid avatud tiibadega taimedel ning tiivad tundusid üsna kulunud. Kahjuks said minu fotoka patareid tühjaks ning ootamatult polnud mul ka tagavara varutud - nii sain mõne üksiku pildi.

Reedel oli juba järgmine üritus plaanis - sõbranna otsustas oma sünnipäeva väikese mootorpaadi sõidu ning piknikuga tähistada. Seadsin hommikul end Kärevere poole teele, seal seadsime seltskonna kolme mootorpaati ning sõitsime mööda Emajõge allavoolu. Pikniku koht oli varem välja valitud ühe tuttava suvekodu õuel ning pikniku toiduks lisaks grilllihale oli kalasupp. Kuna kalameestele ei saanud kindel olla, siis oli kala ka kaasa võetud (ja kalamehed ei viitsinudki kalale minna, kuigi varustus oli kaasas). Osa seltskonda otsustas pererahva lahkust kuritarvitada ning lasi end veidi varem autoga Käreveresse tagasi viia. Ja kui me ülejäänud minema sättisime, siis ei jagunud enam kuidagi paadijuhte - kuna oma paatkonnast olin üksi järgi jäänud, siis olin sunnitud juhtimise enda peale võtma, aga turvalisuse huvides kauplesin sõbranna enda paati. Kuulasin paadijuhtimise juhtnöörid ära ning suutsin paadi ilusti Käreveresse juhtida:) Paat oli hirmus suur ning nina oli üsna püsti ja nii kulus ka sõbranna abi ära, kes poide asukohast ning värvist aegsasti märku andis. 

Laupäeval käisin üle pika aja saviringis ning sain kätte kruusi, mis kohe vaja kolleegile sünnipäevaks kinkida:

 Jõudsin lõpuks ära värvida ka oma kruusi ning magustoidukausid kunagise maasikaõiega kausi juurde - kuu aja pärast saan vast kätte, vahepeal jääb jälle üks kord kangakooli tõttu vahele.

Pärastlõunal jõudsin kruntida ja lakkida sahvri ning panipaiga põrandad - kaseiinkrundi unustasin Tallinnast ostmata ning magamistoa sein peab veel ootama.

Hilisõhtul saunast tulles oli laual vanaemalt teade (mul kuidagi ei õnnestu seda pilti ümber keerata:( ) :

 

Käsk võetud täitmiseks - külma ilma kaitseks vatitekk ümber ning õue tähti vaatama. Lugesin, et tähti pidi langema 50-60 tükki tunnis ning üks inimene suudab nendest umbes 20 näha - mina küll nii palju ei näinud - veidi üle tunni vaatasin tähistaevast ning lanegavid tähti nägin vast 6-10. Saunaskäik tegi väga uniseks, et ma suuremat tähesadu ei jõudnud küll ära oodata.

Pühapäeval olin veel natuke virk ning rüüstasin veidi teeroosi ning sirelihekki ning lakkisin teist korda üle sahvri ja panipaiga põranda. Kahjuks fotokasse patareid endiselt ostmata ning ühtegi pilti pole lisada (mul mobiiliga ei õnnestu eriti ilusaid pilte teha - telefon on hea, aga mina olen saamatu).

Ja saigi selleks korraks puhkus läbi:(

Vaibad

Mina käin küll kangakudumist õppimas, aga vaipu koob mulle endiselt vanaema:) Täna sain kätte oma sinised teksavaibad:

Mina panin tibudesse soola (see meil perekondlik sisenali), s.t. et sõlmisin ühe vaiba ühe otsa narmad sõlme:)

Kangakudumise suvekool III

Taas veetisn neli päeva Velisel kangast kududes. Seekord sisustuskangaid. Olen omandanud juba mõningaid olulisi oskusi - ootamatult olin seekord kohati peaaegu abiõpetaja rollis:), suutsin nii siduse kui kudumise teemal juba nõu anda ja abiks olla - ja saavutasin sellega suure populaarsuse:)

Seekord oli meid kohal 9 (üks neist oli minuga koos algajate kursusel, ülejäänud jälle uued näod), aga mõned kõiki päevi polnud ning mõned ööbisid kodus ning öötöös ei osalenud. Tegelikult olime seekord kuidagi nii usinad ja osavad, et ei olnudki öösel vaja kududa, saime ilusti niisamagi oma tööd tehtud - polnud ka selliseid entusiaste, kes hirmsasti oleks tahtnud öösel kududa. 

Esimesel õhtul saime veidi jälle teooriat ning arvutamist ja asusime jälle lõime käärima. Seekord oli üsna lihtne - ei olenud vaja värve jälgida, ega ka mustreid ning vist kõik või enamus lõimesid said valesti kääritud - s.t. et sai rohkem lõngu, kui esialgselt arvutatud, aga me ei pidanud vajalikuks seda arvu korrigeerida. Välja arvatud ühel kangal, kus esimesel lugemisel loeti mõned lõngad rohkem, aga üles pannes selgus, et tegelikult on üle 100 lõnga rohkem (esimesel lugemisel loeti vist hoopis paare) ning 106 lõnga sai hoopis teiseks kangaks. Saime mõned lõimed ka niietatud, aga kudumiseni esimesel õhtul ei jõudnud.

Hommikul jätkasin õhtul pooleli jäänud kanga niietamist ja soestamist ning sain ka õiguse seda ka esimesena kuduma hakata. Uskumatu kui lihtsalt tuli nii ilus tulemus:) Siduse nimeks kanvaa, maatelgedega kootud, lõimeks valge puuvillane ning kudusin halli linasega:

Samaaegselt rakendati ka teised kangad ning jõudsin kududa veel pitsi sidusega kanga kiritelgedel - lõimeks jälle valge puuvillane, kudusin punase puuvillase ning 7 kordse šenilllõngaga. Pidavat veel parem välja nägema, kui ära pesta:

 Teised kasutasid enda töödes teisi värve ja materjale - sellised kirjud kangad võtsime maha:

Arvuti telje taga toimse ja labase siduse puhul kasutasin samu materjale, mis pits sidusel - tulemus paremalt poolt eriti sametine:

 ja pahemalt poolt punaseträpsuline:

Minu lemmikuks sai sel korral pikee sidus. Keeruline käärida ja niietada, aga kudumine nii lihtne ja tulemus suurepärane - tahaks kohe kõik diivanid ja tugitoolid enda kootud kangastega katta:) - mul pole kahjuks kiritelgesid (ja piisavalt vaba aega). Pikeel lõimeks lilla ja sinine linane ning pikeetriibuks valge puuvillane, kudusin pool lilla linasega, pool sinisega ning tallasin erinevalt, et näha kuidas see mustrit mõjutab. Parema ja vasaku poole mustri erinevus tuleb erinevast niietamisest:

Et kangal veidi toekust oleks, sai sisse kootud veel kolmekordselt väga paks villane vaibalõng, mis ainult alumiselt küljelt näha:

Laupäevaks jäi veel kolm tööd teha. Kõige rohkem aega võttis kõigil koeripsis vaibake - kiriteljel paksu villase vaibalõngaga, lõimeks endiselt puuvillane valge:

Kogu värvigamma ja vaibavalik oli selline:

Lõimeripsi jaoks valis õpetaja veidi ebaõnnestunud lõime ning selle kudumine ei olnud kõigile kohustuslik. Minu kohta see ei kehtinud:) Aga ega ma ei pabistanud ja kurtnud, sain kootud (ja üsna õigel ajal, järgmiste jaoks läksid lõimed juba täitsa sassi ja niied katki). See siis maatelgedel ja lõimeks valge puuvillane ning takune nöör (mis tekitaski probleeme). Sisse sai kootud vaheldumisi jämedat paela ja takust nööri:

Minu jaoks ebaõnnestus viimane töö - pilud ja põimed. Labase koe osa oli väga lihtne kududa ning tulemus tuli ilus, aga pilude servades ei õnnestunud kuidagi ühtlast kudet saavutada. Lõimeks jälle valge puuvillane ning kudusin valge linasega ja sekka veidi punast puuvillast:

Põhapäeva hommikuks kauplesime endale Velise õigeusu kirikusse ekskursiooni - ehk meie kokatädi võttis kaasa kiriku võtmed, et me saaksime seda ka seestpoolt näha. Altari osa oli päris ilus: 

Mind hämmastas, et kirikus polnud pinke - mõned toolid küll olid hunnikus, aga minu arust oli neid ka väga vähe. 

Pühapäevaks mulle enam kudumist ei jäänud ning enamus otsi jõudsin ka laupäeval ära sõlmida. Aga mul oli salaplaan ära proovida kõlapooga tegemine ning olin selleks kaasa võtnud oma suurräti proovitööd. Sellise kõlapooga siis kudusin serva:

Sel aastal võtan Velise tee korra veel jalge alla ning saan kogemusi fileekangaste vallas.