Mašmaša lood - vol. 95

Mašmaša on riietuse alaselt väga targaks muutunud:) Ja oleks, et ta valib enda riideid... hoopis minu omi. Hommikuti muudkui vaidlen, mida ma võin selga panna ja miks ma tema valitud jalanõusid tööle minekuks jalga ei pane.

Mašmaša valib enda riideid ka. Eriti valiv on ta ööriiete osas. Ma jõuan vaevu kõik kasutatud ööriided ära pesta, kui ma juba mõne päeva pärast tuvastan, et meil on voodiserval juba 3 erinevat pidžaamat + öösärk, mida kõiki on korra kantud või vähemalt alustatud nendega magamist - ja magab Mašmaša ikka osa ööst paljalt...

Mašmaša mängib üha rohkem üksi oma mänguasjade või nukkudega. Minu sisustatud toad talle nukumajas ei sobinud, tegi kõik enda käe järgi ümber:
Pere magab hoopis elutoas põrandal:

kogu elutoa mööbel tõsteti magamistuppa:

Mašmaša tahab, et ma läheks ta voodiservale raamatut lugema, kuni tal uni tuleb. Ma eriti ei reageeri ja Mašmaša hakkab ise seda raamatut "lugema": "Kui laps ei rahune, siis tuleb ta panna nurka rahunema või tooli peale istuma kuni ta rahuneb..." ja jätkab vaikselt "lugedes" erinevatel teemadel: "Ja siis ta hakkas norskama nagu korsett. Ei tea, mis see korsett küll on...?"

Mašmaša hakkab juba väga suureks saama. Ühel päeval lasteaeda järgi minnes teatab ta, et peame ruttu koju minema pannkooki tegema - ühe teise lapse ema oli seda enda lapsele lubanud ja nii Mašmašal ka see soov tekkis. Keefiri, muna ja jahu meil kodus oli, kondenspiima ka:) - selle taha asi ei jäänud. Mašmaša nõudis, et tema teeb. Andsin talle materjalid kätte - sai munad ise katki ja kõik kokku segatud. Pannile pani ka ise, minu tööks jäi koogid ümber keerata ja pannilt ära tõsta. Vaja veel veidi harjutada ja varsti võin laupäeva hommikuteks pannkooki voodisse nõuda:)

Ühel teisel õhtul rabab Mašmaša õunakausi, võtab noa ja hakkab õunu lõikuma - tema hakkab õunamahla tegema... Mis mul siis muud üle jäi - andsin talle õunatükkide jaoks kausi ja panin ruttu mahlamasina valmis... Ma olen tavaliselt nii aeglane reageerija, et tal juba järgmine tegevus käsil, kui ma alles eelmise jaoks ettevalmistusi teen - nüüd sain õigel ajal ikka reageeritud...

Aeg-ajalt tundub, et küla kasvatab Mašmašat rohkem kui mina. Ühel päeval jookseb Mašmaša liiga hilja vetsu ja hõikab sealt hädiselt (või tehtud hädiselt): "Emme, mul tuli piss püksi... Mul on väga kahju ja mul on väga häbi..." - Ei tea, kas kellelgi on kuskil sellega probleem olnud või on see Laura raamatust - kuna meil seda tihti ei juhtu, siis ma pole häbi juttu ise küll teemaks võtnud.

Sisustan:)

Enda korteri sisustamise lõpetamisega ei saa kuidagi hakkama. Nüüd juhtus väike õnnetus ja nukumaja kukkus ümber ning kuna Mašmašaga polnud ma ka päev otsa õieti tegelenud, siis pakkusin välja, et tapeediks koos nukumaja ja paneks ilusti mööblit tagasi. Ma siis tapeetisin ja tema teistes tubades mängis. 2 tuba sain tapeeditud, rohkem mul kleebitavat paberit polnud ja ta oli ülejäänud toad juba kasutusse võtnud. Aitasin siis ülejäänud toad sisustada ja mööblid paika panna.

Lastetuba sai lillelise tapeedi: 

Magamistuba sai tapeedile lisaks ka uue põrandakatte.

Elutuba sai ka üle pika aja korda:

Vannitoa sisustus on natuke liiga väike, aga ajab ikka asja ära:

 Natuke mängisin ka. Vanaisa juba magab, aga vanaema õmbleb alles midagi õmblusmasinaga:

Mašmaša mängis ka - tõstis lastetoa veidi ümber ja lisas riiulisse mänguasju ka:

 Nukuema hakkas beebile süüa andma:

Meisterdan

Vaiba heegeldamisega pole eriti kaugemale jõudnud...

Üritan jupi kaupa kodu kasutuks muutunud asjadest tühjendada. Laps söögitooli enam ei vaja, aga selle kangas oli veidi rebenenud ning polnud eriti kaubandusliku väljanägemisega, et seda edasi võiks anda. Võtsin ühel päeval lapse näppu, lugesin talle sõnad peale ja läksime kangapoodidesse sobivat kangast otsima. Leidsin enda arust sobiva kanga ning lõpuks viitsisin õmblusmasina ka välja võtta ja uue katte toolile peale õmmelda.

Jäin tulemusega rahule:

Ja kuna õmblusmasin oli juba välja võetud, siis tekkis soov veel ja veel õmmelda. Nii palju mul öösel jaksu ja rahulikke hetki pole, et võtaksin ajakirjadest lõikeid ja endale või lapsele midagi õmbleks (kuigi kangaid on palju ootel), aga nukkudele olen veidi õmmelnud. Ja kuna laps tahab mulle meele järele olla ja soovib, et ma saaksin tegeleda oma lemmiktegevusega, siis ta tassis mulle terve hunniku nukke, kellel veel oleks riideid vaja:) Nii et igav ei hakka:)

Paula sai lühikese body:

Johanna sai pika tudukombe:

 Barbie sai keebi, aga kuna tal oli patsikumm nii suur, siis kapuuts tundub väike:

Mašmaša lood - vol. 94

Oleme Tartus õe perel  külas ja sätime magama. Mina lobisen veel õega ja Mašmaša läheb hambaid pesema. Tormab vannitoast välja ja teatab: "Emme, mul kukkus hambahari vetsupotti, aga ma pesin selle juba puhtaks. Ja piss tuli ka natuke püksi.":) Küsin, et kuidas see siis juhtus, et hambahari vetsupotti kukkus, et hambaid pestakse ju kraanikausi kohal. "No ma hakkasin hambaid pesema ja siis tuli jube pissihäda ja siis kukkuski hambahari vetsupotti."  :)

Läheme Mašmašaga silmaarsti juurde prilliretsepti saama. Mašmaša: "Täna on minu õnnepäev, ma saan endale prillid.":) Hea, et ta seda nii positiivselt võtab.

Õhtul söögilauas Mašmaša: "Emme, emme, emme. Teeme nii, et kui sina täidad minu soovi, siis täidan mina sinu soovi. Sina lubad minul multikaid vaadata ja mina lõpetan "emme"-tamise. Emme, emme, emme.":)