Kuna kingiideid eriti polnud, siis oli plaan traditsiooniliselt ka jõulupakkidesse komme teha. Raamatuid ja ajakirju on nii palju, et proovisin jälle uusi retsepte. Plaanid olid suured - valikusse jäi 4-5 retsepti, aga tegudeks kõik ei jõudnud.
Kunagi tegin kõrvitsakoogi ampsusid (mis ebaõnnestusid, aga olid sellest hoolimata väga maitsvad) ning võtsin ka seekord ette samast raamatust koogiampsude retseptid.
Niisiis raamatust Hõrgud kingitused (Jess McCloskey) Punase sametkoogi ja toorjuustu ampsud ning raamatust Kingitused köögist (Edith Soosaar) Sidrunikoogi ampsud valge šokolaadi glasuuriga.
Sametkoogi ampsudes ei pidanud ma punast värvi oluliseks ja nii ei hakanud toiduvärvi muretsema. Retseptide lugemises olen ma saamatu (või on need tõlked võimatud) ja kuna kokkamises väga tugev pole, siis ise väga midagi otsustada ei julge. Ja nii ma võtangi tõsiselt lauset "Vispelda või ja suhkur suures kausis heledaks ja kohevaks. See võtab umbes 3 minutit":) - lapsepõlvest on meeles puulusikaga või ja suhkru vahtu hõõrumine, mis võttis terve igaviku. Lootsin, et võib olla tõesti läheb vispliga kiiremini - ei läinud... ikka võttis terve igaviku ja lõpuks võtsin ikka puulusika appi:) Edasi laabus kõik kook küpses ja kerkis suurepäraselt ning maitses ka väga hästi - peaks niisama ka vahest küpsetama, kui sööjaid oleks.
Sidrunikoogiga nii hästi ei läinud. Sidrun osutus täiesti mahlavabaks - s.t. see oli kuidagi nii kõva, et ma pole varem sellist sidrunit näinud - ja retseptis peale selle 1 sidruni mahla muud vedeliku polnud (mis mulle tundus veidi imelik, sest samalaadne retsept teises raamatus sisaldas 2 sidruni mahla ning jahu oli kolm korda vähem). Nii tuli see tainas liiga kuiv (vormi seda "valada" küll ei õnnestunud) ning küpsenuna meenutas pigem küpsist. Sametkook suuremas koogivormis kerkis ääreni, sidrunikook väiksemas vormis ei kerkinud üldse (aga pärast kondenspiimaga segatuna maitses ikka väga hästi).
Sametkoogiga sai tegelikult probleemiks see, et melonilusikat mul pole (ja minu kujutlustes on tegu jäätisekulbist oluliselt väiksema lusikaga) ja tegin tavalise lusikaga tavalises suuruses trühvlid - retseptis lubatud umbes 48 tk asemel sain mina umbes 148 tk - ma mõtlesin, et see tainas ei saagi kunagi otsa:), muudkui voolisin ja voolisin... ja maitsesin...
Lõpuks glasuurisin ja kaunistasin - loomulikult ei teinud ma seda kõike ühe ööga:)
Kommide kogus väga väike polnud, aga valik tundus kesine ning tegin ikka kolmada variandi veel. Raamatust Hõrgud kingitused Piparmündikompvekid. Sisu koosnes kondenspiimast ja tuhksuhkrust ning piparmündiessentsiga segatuna ning šokolaadiga kaetuna olid ikka jube magusad - mina üle ühe ei saanud korraga maitsta.
Kogu selle kommiteo tagajärjel oli mul totaalne šokolaadimürgitus:) - s.t. olin täiesti unetu ning loomulikult sai laps ka selle magusa laksu kätte ning oli samuti täiesti hüperaktiivne ja unetu.
Aga kingipakid said kommidega täidetud ja saajad vast ka rõõmustasid:)