neljapäev, 14. märts 2013

Veel mööblit

Taas oli mööblikoorem minu õuel - selle firma autojuht väga täpselt kuhu tulla - selgus, et oli naabrimehe kursavend ja aadress ning tee olid talle tuttavad ja ei mingeid probleeme:) Kuigi algul tekitati küll veidi hirmu, kui ühe päeva jooksul kolm korda mööbli toomise aega muudeti ning ma enam sugugi kindel ei julgenud olla, et kui hommikul kell 8 neid ootan, et siis pigem jälle uut kõnet ei saa. Aga kõik laabus, mööbel oli kohal enne kaheksat ja pandi ilusti paika ka. 
Elutuppa sai puhvetkapp, aga nõud jäid veel sisse panemata - kuna ilm oli meeletult külm, siis vajas kapp veidi hingamist ning mul polnud aega ka, pidin tööle kiirustama.
Magamistuppa sai ka mööblit juurde, loodan, et nüüd saan hulga träni linnast maale paigutada ja linnas ka elamisse veidi ruumi juurde.


Ühel päeval vanaema uuris, et kas ma elutuppa ei tahagi vaipu. Arvasin, et ma tahaks sinna valgeid ning mõtlesin, et äkki proovin ise kududa. See jääb küll seekord ainult mõtteks - eile andis vanaema teada, et päikseliste ilmadega on kangatoas juba päris soe ja ta sai eelmise vaiba valmis ja maha lõigatud ning minu valget on ka juba meeter kootud:) Tundub, et lihavõtteks on mu kaks vaipa valmis ja mul jääb need üle ainult põrandale panna.



pühapäev, 10. märts 2013

Lõikasime õunapuid

Meil on mitu aastat jäänud õunapuud lõikamata. Nüüd leidsin Kodumessilt (väga mõttetul) ettevõtte, kes just selle tööga tegeleb. Leppisime kokku, et pildistan nädalavahetusel õunapuud ära ja saadan neile ning lepime aja kokku. Aga selgus, et teistel olid teised plaanid ning kui mina laupäeval tõusin, oli emal juba üks puu ära nuditud ja ta abilisel teinegi. Organiseerisin meile ühe saemehe ka ja lasin ülejäänud puudel enamus mulle eluohtlikke oksi ära saagida. Meil on emaga puude lõikamise osas väike eriarvamus - mulle meeldib, kui puude oksad pole vastu maad ja teravad tüükad silmade kõrgusel või allpool, et muru niites ja õunu korjates poleks kogu aeg tõsiste vigastuste ja riiete rebestamise oht. Emale vastupidi meeldib, et õunu saaks lihtsalt puu otsast kätte ja puud oleksid "vihmavarju" kujulised ning tegemist on minu arust väga ohtlike ja ebamugavate puudega ja eks igal aastal on mõni suurem või väiksem kriim sealt ka saadud ning on õnne olnud, et kõigil silmad senini veel peas on. Nüüd kasutasin siis võimalust, et minu ja saemehe (kellel omal vanem õunapuuaed kui meil) arvamus kattusid ning osad puud said veidi turvalisema kuju. Ülemisi oksi on vaja ka veel hõrendada, aga nädalavahetus jäi  selleks liiga lühikeseks.
Emale meeldivad sellised õunapuud:

Iluõunapuu sai ka alumistest okstest vabaks:

Meie suur valge õuna puu sai veidi väiksemaks, aga ülemisi oksi on vaja ka veidi vähendada:

 Ja ka hapu õuna puu sai alt hõredamaks:
Võib tunduda naljakas või kummaline, et ma õunapuid sordi järgi ei nimeta, aga põhjus selles, et meil on neli metsikut õunapuud, mis ei olegi ühtegi mulle teada olevat sorti. Kõige kummalisem on, et valget magedat õuna olen ühe korra ka mujal saanud ja ka see pere nimetas seda ka mingiks valgeks taluõunaks vms, et tegemist oli samuti mingi vana või metsiku puuga, mille sorti keegi ei tea.



Pimendamine

Kevad tundub üsna kaugel olevat, aga päike on juba üsna valge ja varane. Võtsin lõpuks end kokku ja panin katuseakendele kardinat ette, et saaks nädalavahetustel välja magada. Ei saa kurta, tuba läks kottpimedaks.
Magamistuppa sai roosa ja esikusse roheline: