Kangakudumise suvekool

Üle paljude aastate võtsin osa kangakudumise suvekoolist. Seekord oli teemaks tõstetavate niitega kudumine. See on ühe rootslase (vist) poolt leiutatud tehnoloogia, et kududa tavaliste neljaniieliste telgedega suvalis mustreid. Videosid olen näinud ja ei tundunud keeruline, aga tahtsin ikka reaalselt näha, kuidas see käib ja kas on mõtet kodus ka proovida.

Kursusele läksin juba tuttavasse Iida Käsitöökooli, aga kool on vahepeal kolinud Veliselt Vändrasse. Asub Vändra külje all Kirikumõisa külas kirikumõisa peahoones. Hoone on oluliselt suurem kui Velisel oli ning selle tõttu ka mugavam. Telgi on oluliselt rohkem ning maateljed on enamuses välja visatud (st ära müüdud või antud) ning asemele on tulnud hulga keerulisemaid telgi. 

Meie alustasime esimest päeva hoopis puutööga - valmistasime endale vajalikud töövahendid. Selleks oli vaja naelad sirges reas ja kindlate vahedega puulattidesse lüüa. Lisaks oli vaja niitele ühte otsa panna mutrid ja teise otsa seibid. Tööprotsessis olid need sellised:

Kui ettevalmistustööd tehtud, siis käärisime oma lõimed ja igaüks sai ühe telje, kuhu pidi lõime üles panema, valmistatud töövahendid külge monteerimia ning võiski kuduma hakata. Kudumiseks vajalikud mustrid mõtlesime ise välja või kasutasime abivahendeid. Üllatasin teisi viidates, et mustreid võiks võtta Jaapani mõistatustest - millest keegi polnud kuulnudki - need on sellised ruutude värvimise mõistatused, mille tulemuseks  mingid pildid. Teiseks päevaks võtsin maalt neid terve hunniku kaasa - kuna need on hullud ajaröövlid, siis mul on igast ajakirjast vähem või rohkem lahendamata ning olen neid ikka alles hoidnud. Nii mõnigi leidis siis sealt sobiva mustri - wc vaibale näiteks pissiva mehe vms:)

Ja läkski kudumine lahti:)

Esimese tegin suvalistest villastest lõimejääkidest ja see jäi väga kirju. Mustri kombineerisi erinevatest mustritest ja lilleõied joonistasin päris umbes:

Teise puhul valisin materjalid, mis mul koduski olemas on ning proovisin toolipatja teha. Mõõdud tulid veidi suuremad, et täpselt sellist ma ei hakka duubeldama. Tekkis idee hoopis planeetidega vaip vms selle järgi teha. 

Viimase mustri otsisin Pinterestist. Mõtlesin, et kuskile esikusse ukse ette sobiks paljad varbad. Mõlemal jäljel kasutasin tegelikult sama mustrit, aga kuna esimene tundus liiga välja veninud, siis teisel muutsin ridade arvu.

Kõik need tööd on teiselt poolt täpselt vastupidi värvidega ja kuna topeltkude, siis on need proovitööd üsna paksud, sest kasutasime vaibakudumise materjale. Minu idee on pigem kasutada seda tehnikat veidi õhemate kangastega, eks näis, kas jõuan kunagi mingi teostuseni ka...

Kangakudumise suvekool V

Olen juba kahel suvel käinud Velisel Kangakudumise suvekoolis ning see tegevus ja seltskond on juba armsaks saanud:) Juba eelmisel suvel panime end jätkukursusele kirja, leiutasime teemaks "Tekid" ning kõik toimuski plaanipäraselt. Puhkuse esimesel päeval panin auto kraami täis ning sõit suvekooli võis alata. 

Plaanitud kogunemine oli 13:00 ning kursuse algus 14:00. Kui mina 12:55 kohale jõudsin, siis tundus, et olen üritusele juba hiljaks jäänud... "kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud":) Maja oli juba rahvast täis, käärimine käis täie hooga, mõni keris lõnga vihist kerasse ja mõni vihist või kerast keha peale (keha on üks puidust moodustis, mille peale lõng keritakse ja mille pealt seda on hea käärida; meie peres/suguvõsas pole sellist asja kunagi olnud ja üheltki pööningult ma seda ka pole leidnud ning minu jaoks oli see kuni kangakoolini täiesti tundmata vidin). Isegi võileivatorti polnud veel keegi sööma jõudnud hakata:) Minu arust on eelmistel aastatel saabumine pigem hilinemistega - sel aastal hilinesid ainult need, kes olid sellest ette teatanud. 

Kohvi ja võileivatordi kõrvale sai kohe ka konspekti tutvumiseks. Inimestega polnud vaja eriti tutvuda, enamus olid juba tuttavad näod varasematest kursustest. 

Konspekti järgi oli meil plaanis 8 erinevat kangast üles luua j aka endale proovitööd kududa. Ühe osas oli meil küll teada, mis teljele peaks kangas tulema, aga konkreetset kirja poldud välja valitud. Ühel kursuselisel oli kaasa võetud vanaema kootud voodikate ning õpetaja tegi ettepaneku sellelt muster maha lugeda ja rakendus paika panna. Tegemist oli pitsimustrilise koega ning me ühel varasemal kursusel oleme seda proovinud ka, aga seekord oli pits ka mustrisse seatud:

Kuna meil pidi rakendus arvutiteljele tulema ja õpetajal on ka programm nende rakenduste tegemiseks, siis polnud tal väga raske meile algus ette teha ning me pusisime selle lõpuni paika.

Samaaegselt käis töö mitme teise kangaga ka, s.t. kes kääris ja kes niietas ja kes soastas, kus parasjagu midagi teha oli vaja ja kellel parasjagu käed tööd täis polnud, see käed külge lõi:) Ja hakkasidki riburada ka proovitööd valmima. 

Minu omad said sellised:

Vahepeal tekkis ka auke, kus vabu telgi polnud ja midagi üles ka polnud vaja rakendada, siis tegeleti muude tegevustega - üks proua õpetas mõnele teist moodi suss-sokke tegema ja kolmekesi kudusid siis neid sokke; üks heegeldas motiive mõne tulevase projekti tarbeks; üks oli kaasa võtnud lõngatokke, et need ajaviiteks ära kerida. Mina lootsin, et saan natuke edasi oma rahvariidekooli töödega ja olin kaasa võtnud pooliku vöö - kusjuures jõudsingi päris mitu mustrikorda ka edasi kududa:) Kui proovitööd olid juba maha lõigatud, siis kulutasin kogu energia nende otste sõlmimisele, sest kogemustele tuginedes tean, et ega ma kodus hiljem selleks väga aega ei viitsi kulutada (siiani on mõned varasemad tööd korrastamata otstega). 

Kuna meil 16 inimese peale oli 8 telge, siis kudumise järjekorrad olid pikkad:) ning kartuses mitte kõiki valmis jõuda lõpetasid viimased veidi peale keskööd ja virgemad alustasid hommikul juba enne hommikusööki, mis oli kell 9:00. Mina olin pigem öiste kudujate hulgas, viimasel hommikul pidin peaaegu hommikusöögi juba maha magama - seinakontakti mu voodi juures ei olnud ja telefoni ei saanud äratama panna, sest see pidi kuskil laadima - seal oli nii kehv levi, et mul sai telefoni aku kaks korda päevas tühjaks, kuigi ma üldse ei helistanud ja internetis ei surfanud. Laupäeva õhtul julgesime juba vabamalt võtta, s.t. tegime kanga-, soki- ja vöökudumise kõrvale ka väikse veiniõhtu ja kel parasjagu polnud vaja kangast kududa, see sai ka laua ääres lobiseda. 

Neli päeva möödus jälle kiiresti ning pühapäeval panime lõpetuseks kokku nimekirja järgmise aasta osalejatest ning teemaks sai täislinane - eks siis aasta pärast paistab, kas nii ka läheb:)

Kangakudumise suvekool

Möödunud aasta kangakoolist jäi mulle väga helge mälestus ning Mardilaadal ei kahenud hetkegi kui selleks aastaks jälle kangakooli kutsuti. Sel aastal kordusid osad ka samad kursused, aga igal aastal on Eva-Liisa ka mõne uue kursuse teinud, et ka vanadel käijatel oleks mida õppida. Kuigi mina alustasin alles möödunud aastal, siis võin end siiski vanaks olijaks nimetada kuna kõik varasemad kursused ühe suvega järjest läbi võtsin. Sel aastal oli uueks kursuseks käteräti- ja laudlinakangad. Rahvas oli enamuses eelmisest aastast tuttav ning töö laabus meil hästi. Plaanitud mustritest jäi puudu ning saime veel kolm täiendavat kangast üles panna ja ära kududa ning lisaks mõnest pikemast kangast saime ka kaks proovi teha... Ega meil suurt midagi seal õppida polnudki, saime lihtsalt mõningaid mustreid ja need erinevate materjalidega läbi proovida - tööprotsess on ikka üsna sama ja midagi ekstreemset sel aastal ette ei võetud. 

Tööproove sai kokku selline hulk:

Selle aasta "kirstunaelaks" oli ristidega muster - põhilise mure põhjustasid maateljed, kus niieraamid ise selliseid riste moodustasid (kitsaid kangaid on nendega ikka vaev kududa), et enamus otsustas alguses, et nad seda risti ja viletsust küll läbi tegema ei hakka - lõpuks kui kõik kangad kootud ja midagi targemat teha polnud, siis tegelikult proovisid siiski enamus selle mustri ka ära. 

Ajaviiteks pandi öiste kudumiste käigus kokku järgmiseks suveks uue kursuse nimekiri ning paika kuupäev ja teema (laastukangas - muster saavutatakse laastude abiga - tulemuseks on ikka riie) - koht on ainult lahtine juhul kui see maja peaks remonti minema:)

Lisaks kudumisele suutsin ka ise ühe koolituse korraldada:) Kuna meil käärpuid endal maal enam pole, aga kõik vaibalõim on maha kootud, siis tahtsin kasutada kangakoolis vaba aega ja käärpuid kasulikult ning ühe vaibalõime ära käärida. Ja teha seda nii nagu minu vanaema seda on teinud - käärimislauaga 6 lõnga korraga  ning üleval vahelikud tihvates (nii vanaema seda nimetab, aga kirjandusest ma sellist väljendit pole leidnud) Pilt sai millegipärast kole udune, aga meeldetuletab ikka, kui peaksin unustama, kuidas see täpselt käis:

Selgus, et isegi igapäevaselt kangakudumisega tegelevad ja seda õpetavad inimesed pole sellise käärimisega kursis ja neil oli huvi näha, kuidas see käib. Minu kangakudumise raamatutes seda ka kirjas pole, aga Eva-Liisa raamatukogust ühe variandi ikka leidsime (ning tagantjärgi saan lisada, et viimases ajakirjas Käsitöö on see ka sees) ning nad võisid ka pildi järgi veenduda, et ma päris ise seda polnud välja mõelnud:) Muus osas olin ma üsna juhm ja saamatu ning ei teadnud vastata, miks ma üht või teist asja teisiti ei tee - olen ju tavaliselt pigem jooksupoisi rollis ja ei tea, miks üht või teist asja just nii tehakse ja kas võiks ka kuidagi tesiti. Igal põlvkonnal ja koolkonnal on aga tehnikatele omad lähenemised ning nüansid ja mugandused - eks kui ma üks kord ka palju kangaid hakkan käärima, siis leian oma jaoks kõige ratsionaalsemad meetodid:) 

Jääb ainult soovida, et oleks palju aega ja head kiriteljed (ning ruum nende jaoks):) Ootan juba pikisilmi, millal kõrvalhoone kokku kukub, et saaks uue ja parema projekteerida ja ehitada - muidugi siis koos ruumika ja valgusrikka käsitöötoaga:) Või siis teine variant, et naabermaja hind nii alla lastakse, et ma jaksaks selle ära osta:)

Kangakudumise suvekool IV

Suvi hakkab lõppema ning veel viimast korda sel suvel viis tee mind Velisele kangakudumise suvekooli. Seekord oli teemaks filee - ehk linnusilmakangas. Kummalisel kombel on igakord olnud seltskonnad üsna erinevad - kuna nüüd oli tegemist uue teemaga (eelmised teemad on eelmistel aastatel ka olnud), siis seekord olid kohale tulnud just sellised inimesed, kes aastate jooksul igal aastal ühe kursuse on võtnud ja nüüd siis neljas aasta käsil. Üks oli ka minusugune, kes oli sel aastal kõik kursused järjest võtnud - ühel kursusel olime ka koos olnud (kangakudumine on nii popp, et ülejäänud selle aasta kursuseid kordusid kahel nädalavahetusel) Ühe prouaga olime koos kunagi niplispitsi õppinud, aga ma teda väga ei mäletanud - seal oli rohkem individuaalne töö ja suhtlemisele väga aega ei kulutatud. Enamus seltskonnast olid kõvad käsitöö tegijad - käsitöö õpetajad ja juhendajad ja hobikorras tegijad, ma olin üks väheseid, kes pole peale kangakooli proovitööde ühtegi kangast kudunud. 

Kuna peaaegu kõik üksteist juba tundsid, siis tutvumisele väga aega ei kulutatud ning asusime peale võileivatordi mekkimist kohe õppetööle. Filee - ehk linnusilmakangas on veidi erilisem vare õpitutest - ühele niieraamile pannakse metallsilmaga niied ning ühele niieraamile poolikud niied - niis lõppeb silmaga ning pulk on ainult ühel pool - ning niietamisel lõim läheb läbi pooliku niiesilma, mis on enne metallsilmast läbi tõmmatud (kõlab keerulisemalt, kui tegelikult oli). Teoorias tundus kõik üsna lihtne, et niietad aga üles ja kudumise käigus hakkab linnusilmaniiest läbi viidud lõim ristlema enda küõrval oleva lõngaga (või lõngadega). 

Nagu eelmisel korral nii ka seekord jagatio meid väikestesse gruppidesse, kes said ülesande konkreetne kangas üles panna. Esimese kanga saime ilusti üles - saime õhtul ka niide ning hommikuks jäi sukka panek ja siduse tegemine. Kõik laabus ning sain kohe ka kudumist alustada. Alguses tekkisid väiksed probleemid pooliku niieraamiga, aga sidusime selle teise külge kinni ning lõngad pöördusid nagu vaja ning kangasse tekkisid auklikud ruudud. Alguse probleemid näha pikkade lõngajooksudena, mõned vead veel sees - lõim kippus metallist niiesilmade külge kinni jääma ning mõnel korral jäi see märkamata.

Samaaegselt meiega panid ka teised oma kangaid üles - aga käima ei saanud kuidagi. Õpetaja käis minu käest nõu küsimas, et kas mul on mõni idee, miks maatelg tööle ei hakka - vaatasime raamatupildid koos üle ja leidsime ka põhjuse:) Panid rattad teisiti ning sai ka teine kangas tööle. Lõpptulemus oli selline:

Ülejäänud kangastega oli seekord päris hull lugu:( - kuidagi ei saanud neid käima. Uurisime erinevaid raamatuid ning peale mustrite ning põhjaliku niietamise kirlejduse ei leidnud täiendavat infot, kuidas peaksid need poolikud niieraamid töötama. Esimesel kangal kasutatud 

kinnisidumise nipp teistel kahjuks ei toiminud. Pusisime ühe kanga niietuse ja sidusega terve reedese päeva. Ja laupäeval tegin kogu niietuse uuesti, sest avastasin, et keeruga lõimedele oli üks täiendav keerd valesse kohta peale pandud. Pusisime siduse ka uuesti. Ning õpetaja tõstis niieraamid vippidel ka ümber. Lõpuks tundus, et kõva võimlemisega saab mustri kootud (poolikuid niisi käsitsi tõstes-langetades sai mingid imepisikesed vahelikud, kust süstikut siis läbi ajada). Aga tulemus oli nii ilus:) Minu lemmik sel korral:) Kudumise ajal oli juba päris armas, ei tahtnud kuidagi proovitööd lõpetada:

Pärast selgus, et alumisel küljel oli veel ilusam muster:

Jätkasin probleemsete kangastega mässamist (niietust tehti kaks korda üle, kuna esimese vea avastamisel teine ei jäänud silma). Proovisin poolikute niitega kasutada sama nippi nagu eelmisel kangal ning enam-vähem sain ka teise kanga tööle ning mustrit näha, aga vaeva oli veel rohkem vaja näha, kui eelmisega. Proovisin erinevate materjalidega, aga miskit kaunist tulemust ei saanudki. Veel kaks inimest proovis seda ~3 cm kududa, aga ülejäänud loobusid - vaeva oli oluliselt rohkem kui tulemust.

Vahelduseks pandi üles üks paljude tallalaudadega muster arvutiteljele, et oleks meelelahutuseks ka midagi lihtsamat kududa:

Samal ajal sai pusitud ka viimase kangaga - erinevus teistest, et tegemist oli kahe lõimepoomiga. Aga see ei teinud tööd ei lihtsamaks ega keerulisemaks:) Kuna ka seda keerulõnga ei saanud siduma, siis ka siin tuli niietust üle teha ja lõpuks muutsime plaani ning võtsime pealt ristleva lõngaga kanga asemel teha alt ristleva lõngaga kanga - sama niietusega teise mustri - siduse tegime ümber ning kahjuks selgus, et ka niietuses keerulõng pidi asukohta vahetama ning ka seda tuli veel kord veidi ringi teha. Lõpuks täitsa ok tulemus ning kudumine ka laabus üsna ladusalt. Ka sellel kangal tekkis muster kanga alumisele küljele:

Mina jäin ka seekord kangakoolitusega rahule, kuigi kudumist oli vähem ja ajutööd rohkem. Reedel kippus seltskonna meeleolu kohati üsna morniks muutuma, kui asjad kuidagi laabuma ei hakanud. Laupäeval ootas meid aga väike üllatus - kohale tuli massöör, kes tegi kõigile soovijatel pool tundi jalatalla massaaži. Peale sauna veel väga maitsev Napoleoni kook väikse veiniga ning meeleolu oligi parem:) Ja kõik jäävad ootama uut suve ja uusi kursusi:)

Kangakudumise suvekool III

Taas veetisn neli päeva Velisel kangast kududes. Seekord sisustuskangaid. Olen omandanud juba mõningaid olulisi oskusi - ootamatult olin seekord kohati peaaegu abiõpetaja rollis:), suutsin nii siduse kui kudumise teemal juba nõu anda ja abiks olla - ja saavutasin sellega suure populaarsuse:)

Seekord oli meid kohal 9 (üks neist oli minuga koos algajate kursusel, ülejäänud jälle uued näod), aga mõned kõiki päevi polnud ning mõned ööbisid kodus ning öötöös ei osalenud. Tegelikult olime seekord kuidagi nii usinad ja osavad, et ei olnudki öösel vaja kududa, saime ilusti niisamagi oma tööd tehtud - polnud ka selliseid entusiaste, kes hirmsasti oleks tahtnud öösel kududa. 

Esimesel õhtul saime veidi jälle teooriat ning arvutamist ja asusime jälle lõime käärima. Seekord oli üsna lihtne - ei olenud vaja värve jälgida, ega ka mustreid ning vist kõik või enamus lõimesid said valesti kääritud - s.t. et sai rohkem lõngu, kui esialgselt arvutatud, aga me ei pidanud vajalikuks seda arvu korrigeerida. Välja arvatud ühel kangal, kus esimesel lugemisel loeti mõned lõngad rohkem, aga üles pannes selgus, et tegelikult on üle 100 lõnga rohkem (esimesel lugemisel loeti vist hoopis paare) ning 106 lõnga sai hoopis teiseks kangaks. Saime mõned lõimed ka niietatud, aga kudumiseni esimesel õhtul ei jõudnud.

Hommikul jätkasin õhtul pooleli jäänud kanga niietamist ja soestamist ning sain ka õiguse seda ka esimesena kuduma hakata. Uskumatu kui lihtsalt tuli nii ilus tulemus:) Siduse nimeks kanvaa, maatelgedega kootud, lõimeks valge puuvillane ning kudusin halli linasega:

Samaaegselt rakendati ka teised kangad ning jõudsin kududa veel pitsi sidusega kanga kiritelgedel - lõimeks jälle valge puuvillane, kudusin punase puuvillase ning 7 kordse šenilllõngaga. Pidavat veel parem välja nägema, kui ära pesta:

 Teised kasutasid enda töödes teisi värve ja materjale - sellised kirjud kangad võtsime maha:

Arvuti telje taga toimse ja labase siduse puhul kasutasin samu materjale, mis pits sidusel - tulemus paremalt poolt eriti sametine:

 ja pahemalt poolt punaseträpsuline:

Minu lemmikuks sai sel korral pikee sidus. Keeruline käärida ja niietada, aga kudumine nii lihtne ja tulemus suurepärane - tahaks kohe kõik diivanid ja tugitoolid enda kootud kangastega katta:) - mul pole kahjuks kiritelgesid (ja piisavalt vaba aega). Pikeel lõimeks lilla ja sinine linane ning pikeetriibuks valge puuvillane, kudusin pool lilla linasega, pool sinisega ning tallasin erinevalt, et näha kuidas see mustrit mõjutab. Parema ja vasaku poole mustri erinevus tuleb erinevast niietamisest:

Et kangal veidi toekust oleks, sai sisse kootud veel kolmekordselt väga paks villane vaibalõng, mis ainult alumiselt küljelt näha:

Laupäevaks jäi veel kolm tööd teha. Kõige rohkem aega võttis kõigil koeripsis vaibake - kiriteljel paksu villase vaibalõngaga, lõimeks endiselt puuvillane valge:

Kogu värvigamma ja vaibavalik oli selline:

Lõimeripsi jaoks valis õpetaja veidi ebaõnnestunud lõime ning selle kudumine ei olnud kõigile kohustuslik. Minu kohta see ei kehtinud:) Aga ega ma ei pabistanud ja kurtnud, sain kootud (ja üsna õigel ajal, järgmiste jaoks läksid lõimed juba täitsa sassi ja niied katki). See siis maatelgedel ja lõimeks valge puuvillane ning takune nöör (mis tekitaski probleeme). Sisse sai kootud vaheldumisi jämedat paela ja takust nööri:

Minu jaoks ebaõnnestus viimane töö - pilud ja põimed. Labase koe osa oli väga lihtne kududa ning tulemus tuli ilus, aga pilude servades ei õnnestunud kuidagi ühtlast kudet saavutada. Lõimeks jälle valge puuvillane ning kudusin valge linasega ja sekka veidi punast puuvillast:

Põhapäeva hommikuks kauplesime endale Velise õigeusu kirikusse ekskursiooni - ehk meie kokatädi võttis kaasa kiriku võtmed, et me saaksime seda ka seestpoolt näha. Altari osa oli päris ilus: 

Mind hämmastas, et kirikus polnud pinke - mõned toolid küll olid hunnikus, aga minu arust oli neid ka väga vähe. 

Pühapäevaks mulle enam kudumist ei jäänud ning enamus otsi jõudsin ka laupäeval ära sõlmida. Aga mul oli salaplaan ära proovida kõlapooga tegemine ning olin selleks kaasa võtnud oma suurräti proovitööd. Sellise kõlapooga siis kudusin serva:

Sel aastal võtan Velise tee korra veel jalge alla ning saan kogemusi fileekangaste vallas.