Olen juba kahel suvel käinud Velisel Kangakudumise suvekoolis ning see tegevus ja seltskond on juba armsaks saanud:) Juba eelmisel suvel panime end jätkukursusele kirja, leiutasime teemaks "Tekid" ning kõik toimuski plaanipäraselt. Puhkuse esimesel päeval panin auto kraami täis ning sõit suvekooli võis alata.
Plaanitud kogunemine oli 13:00 ning kursuse algus 14:00. Kui mina 12:55 kohale jõudsin, siis tundus, et olen üritusele juba hiljaks jäänud... "kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud":) Maja oli juba rahvast täis, käärimine käis täie hooga, mõni keris lõnga vihist kerasse ja mõni vihist või kerast keha peale (keha on üks puidust moodustis, mille peale lõng keritakse ja mille pealt seda on hea käärida; meie peres/suguvõsas pole sellist asja kunagi olnud ja üheltki pööningult ma seda ka pole leidnud ning minu jaoks oli see kuni kangakoolini täiesti tundmata vidin). Isegi võileivatorti polnud veel keegi sööma jõudnud hakata:) Minu arust on eelmistel aastatel saabumine pigem hilinemistega - sel aastal hilinesid ainult need, kes olid sellest ette teatanud.
Kohvi ja võileivatordi kõrvale sai kohe ka konspekti tutvumiseks. Inimestega polnud vaja eriti tutvuda, enamus olid juba tuttavad näod varasematest kursustest.
Konspekti järgi oli meil plaanis 8 erinevat kangast üles luua j aka endale proovitööd kududa. Ühe osas oli meil küll teada, mis teljele peaks kangas tulema, aga konkreetset kirja poldud välja valitud. Ühel kursuselisel oli kaasa võetud vanaema kootud voodikate ning õpetaja tegi ettepaneku sellelt muster maha lugeda ja rakendus paika panna. Tegemist oli pitsimustrilise koega ning me ühel varasemal kursusel oleme seda proovinud ka, aga seekord oli pits ka mustrisse seatud:
Kuna meil pidi rakendus arvutiteljele tulema ja õpetajal on ka programm nende rakenduste tegemiseks, siis polnud tal väga raske meile algus ette teha ning me pusisime selle lõpuni paika.
Samaaegselt käis töö mitme teise kangaga ka, s.t. kes kääris ja kes niietas ja kes soastas, kus parasjagu midagi teha oli vaja ja kellel parasjagu käed tööd täis polnud, see käed külge lõi:) Ja hakkasidki riburada ka proovitööd valmima.
Minu omad said sellised:
Vahepeal tekkis ka auke, kus vabu telgi polnud ja midagi üles ka polnud vaja rakendada, siis tegeleti muude tegevustega - üks proua õpetas mõnele teist moodi suss-sokke tegema ja kolmekesi kudusid siis neid sokke; üks heegeldas motiive mõne tulevase projekti tarbeks; üks oli kaasa võtnud lõngatokke, et need ajaviiteks ära kerida. Mina lootsin, et saan natuke edasi oma rahvariidekooli töödega ja olin kaasa võtnud pooliku vöö - kusjuures jõudsingi päris mitu mustrikorda ka edasi kududa:) Kui proovitööd olid juba maha lõigatud, siis kulutasin kogu energia nende otste sõlmimisele, sest kogemustele tuginedes tean, et ega ma kodus hiljem selleks väga aega ei viitsi kulutada (siiani on mõned varasemad tööd korrastamata otstega).
Kuna meil 16 inimese peale oli 8 telge, siis kudumise järjekorrad olid pikkad:) ning kartuses mitte kõiki valmis jõuda lõpetasid viimased veidi peale keskööd ja virgemad alustasid hommikul juba enne hommikusööki, mis oli kell 9:00. Mina olin pigem öiste kudujate hulgas, viimasel hommikul pidin peaaegu hommikusöögi juba maha magama - seinakontakti mu voodi juures ei olnud ja telefoni ei saanud äratama panna, sest see pidi kuskil laadima - seal oli nii kehv levi, et mul sai telefoni aku kaks korda päevas tühjaks, kuigi ma üldse ei helistanud ja internetis ei surfanud. Laupäeva õhtul julgesime juba vabamalt võtta, s.t. tegime kanga-, soki- ja vöökudumise kõrvale ka väikse veiniõhtu ja kel parasjagu polnud vaja kangast kududa, see sai ka laua ääres lobiseda.
Neli päeva möödus jälle kiiresti ning pühapäeval panime lõpetuseks kokku nimekirja järgmise aasta osalejatest ning teemaks sai täislinane - eks siis aasta pärast paistab, kas nii ka läheb:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar