Mašmaša lood - vol. 98

"Emme, miks Pipi ema keskel on?" - "Mis keskel?" üritan pingsalt mõelda, mis Pipi emast veel teada on, peale selle, et ta taevas ingel on. "No seal laulus on ju nii, et "keskel on mu ema"...":) - "Seal laulus on "kes küll on mu ema"" - "Aa, see on keskül" - "Ei see on kess küll on - nagu kes on alguses."- "Aa, ma tean, nagu Kessu sealt Kessu ja Tripp saatest...":) - me pole seda tegelikult veel vaadanud - üritan küll teda veenda, et võiks seda Telia lastenurgast vaadata, aga senini pole ta vedu võtnud. Tembu ja Vembu, hunt Kriimsilm, väike nõid ning Kardemoni linna rahvas ja röövlid on vaadatud ning heaks kiidetud:)

Mašmaša jäi haigeks - juba kaks nädalat olime mõlemad sellise vinduva kurguvaluga ja nüüd ühel õhtul tuli lasteaiast peavaluga ning õhtuks juba väike palavik - 37.1. Kuna mul tööl ikka hirmus kiire, siis plaanisin kodus tööd teha - tavaliselt jõuan hommikul päris palju tehtud, kuna Mašmaša armastab hommikuti kaua magada. Kui tavaliselt tööpäevadel püüan teda jõuga poole kaheksa paiku voodist välja tõsta, siis sel hommikul kuulsin kell 7 juba miskit padinat - Mašmaša käis endale kapist riideid otsimas, et saaks üles tõusta -  nii palju siis vaiksest tööajast. Tänu varasele ärkamisele ja väikesele haigusevimmale ronis ta õhtul ka seitsme paiku voodisse ja jäi kohe magama - tahtsin enne puhtad linad voodisse panna, aga ta ei olnud sellega nõus - talle sobis ilma linadeta ka. Öösel pidin teda veidi äratama, sest mulle ei sobinud ilma linadeta magama minna. Selles osas suudab ta mind jätkuvalt üllatada, et kui ta öösel kogemata ärkab, kui ma pean endale ruumi tegema, siis ta on alati nii ergas ja rõõmus. Nii ka seekord. Ärkas rõõmsalt üles, käis pissil ja kiitis: "Emme, eks ju ma jäin täna nii kiiresti magama, et saan küll rohelise kleepsu." - muudel õhtutel ja päeval ta eriti nende kleepsude pärast pole muret tundnud.

Ma vaatan ülivähe televiisorit ja reklaame näeme seega ka Mašmašaga väga vähe - natuke ta näeb youtubest multikaid vaadates, seal on vahel mingid reklaamid ka. Ühel õhtul Mašmaša hõikab voodist, et ta räägib mulle ühe nalja. Pidi kolm korda rääkima, et ma lõpuks aru sain, mida ta ütles: "Ma olen Monica Berlucci ja see on minu kortsudevastane saladus.":)  - teksti järgi tundub lause kuskilt reklaamist pärit olevat:)

Mašmaša lood - vol. 97

Mašmašat tabab tegutsemishullus. Enda tuba ta koristada ei taha, hakkab hoopis köögiaknaid pesema. Natuke olen nördinud - tõenäoliselt on aknad pärast natuke mustemad:( Aga kuna mul oleks vaja hoopis veidi arvutitööd teha, siis lasen tal toimetada. Mašmaša pole minu plaaniga päri: "Sa võid küll tööd teha, aga midagi kätega, mitte arvutiga. Korista või pese peeglit või koo või heegelda või puuri mõni auk seina, aga arvutiga ma ei luba sul tööd teha.":)

Ma olen endiselt hädas sellega, et Mašmaša ei lähe õhtul magama. Kuni head ööd kalli ja musini on kõik ok, aga siis algab ikka üks veiderdamine. Nüüd mõtlesin, et proovin uuesti kleepsudega motivatsiooni tekitada - et iga ilusti magama minemise õhtu eest saab rohelise kleepsu ja jandi eest punase kleepsu. Kui 10 rohelist kleepsu koos, siis saab enda soovi järgi mõne mänguasja vms. ja kui punaseid saab 10, siis peab mõnest vanast mänguasjast loobuma. Ma olen ikka lootusetu optimist... Peale kolme õhtut on Mašmaša nii rõõmus, et tal on juba kolm punast kleepsu... Üritan teda ikka veenda, et see pole ju rõõmus tulemus, et ta peab varsti mõnest enda mänguasjast loobuma ja uut ei saa valida. Tal pole kahjuks selle vastu midagi: "Siis ongi vähem asju ja lihtsam koristada." - ja valis kohe mitu mänguasja välja, mis võiks kohe kellelegi viia, aga millest mina ei tahaks üldse lahti saada: ruubiku uss, mis on hoopis mulle lapsena sünnipäevaks kingitud); soolalammas, mis võiks ikka haiguste jaoks alles olla; jms, millel minu jaoks on mingi teine väärtus:) Õelt sain nõuande, et anda kleepse ainult positiivse soorituse korral, siis ta ei saa neid punaseid kleepse premeerimiseks lugeda - proovin siis uuesti, kui see kalendrileht kleepse täis on kleebitud:)

Sätime ennast hommikul tööle ja lasteaeda minekuks. Seisan longus põlvega ja Mašmaša teeb mulle märkuse: "Emme, miks sa seisad kronksus jalaga, sa pead seisma nagu daam - sirgete jalgadega.":)

Käsin Mašmašal tühja jogurtipudeli ise ära visata. Mašmaša:" Sa oled nagu kuri võõrasema.":)

Mašmaša lood - vol. 96

Mašmaša on endiselt väga vahva jutuga, aga erinevaid hetki koguneb palju ja arvutis olemise aeg on mul üsna piiratud ning siis pole enam mingeid situatsioone meeles, mis naljakad või ägedad on olnud. Mõni ikka jääb meelde ka, samas mõni hetk vajaks diktofoni, sest jutt on lihtsalt nii äge, aga kirja panna ei oskaks:)

Läheme maale. Ma jään alla emaga jutustama, Mašmaša tormab üles korrusele. Tuleb natukese aja pärast: "Emme, tule vaata, siin on midagi väga huvitavat juhtunud." Mõtlen, mis see võiks olla ja lähen uudishimulikult vaatama. Koristasin eelmisel korral all kapi pealt paberist meisterdatud majad - tuletõrje, politsei ja tankla koos sobivate sõidukite ja inimestega - enne ära minemist viisin jooksuga üles mängunurka. Need nüüd Mašmaša leidiski: "Vaata, siin on mingid majad. Ei tea, kust need siia tulid." - "Mina tõin alt." - "Emme, ma olen nii tänulik, et sa seda tegid. Ma olen nii õnnelik.":) - nii vähe on õnneks vaja:) Olin valmis kohe haigla ka kokku kleepima - aga valmis ikka ei jõudnud.

Sööme õe juures ja tuletan Mašmašale meelde, et ta prillid ette paneks. Mašmaša paneb prillid ette ja hakkab tulistama: "Emme, kui ma sind prillidega vaatan, siis sa oled nii paks.":) (Ta ütles kohe alguses, et prillidega ta näeb kõiki asju suuremana)

Mašmašal on veidi köha ja ma ei julge teda lasteaeda viia. Oleme siis kodus - tema hommikul magab kaua ja ülejäänud aja leiab endale erinevaid tegevusi ning mina teen tööd. Vedelen arvutiga diivanil ja Mašmaša tuleb vahepeal mulle seltsiks. Talle jääb jälle minu kehakuju ette ja teatab kategooriliselt näppu vibutades: "Emme, sul on tänasest kõik kommid ja saiad ja muud magusad asjad keelatud. Üldse võid sa juua ainult keefiri ja vett vaheldumisi ja vahepeal ainult sepikut süüa." - ma igaks juhuks ei hakka ikka tema loodud dieeti järgima:)

Kui mul on kodukontori töö, siis Mašmaša on juba päris osav endale tegevust leidma. "Emme, kui ma tahan antenni teha, siis kas ma pliiatsid võin plastiliini sisse panna?" - "Pigem võiks ikka mingi grilltiku võtta." - "Aa - ok siis."... Mõne aja pärast lähen vaatama, mis ta teeb. Ta on mänguasjadest kasti tühjaks tõstnud ja meisterdab Sipsiku raamatu eeskujul endale telekat. Kaasaegse lapsena teeb telekale ka plastiliinist puldi.:) Kui kino sai valmis, kutsuti mind ka vaatama:)

Alguses oli seal film, kuidas kaks inimest korjasid kapsast ja tomatit:

Kuna "popkorni" söömiseks oli lauda vaja ja see varjas teleka ära, siis sai telekas ka jalad. Siis selgus, et pildil on liiga vähe tegelasi ning onu Raivo moodi jutustades sirgeldas Mašmaša inimesi juurde. 

"Popkorni" pakuti seal kinos ka:

Mašmaša joonistab ja tuleb paberiga minu juurde: "Mul on siin kaart. Näe siin keskel on aare ja võti ja tabalukk on ka."

"Tule nüüd täpselt minu järgi, ma juhatan kaardiga teed. Ja tule kiiresti, ära hakka jokutama ja loodust nautima.":)