Ettevalmistused järgmisteks sessideks - I osa

Kuna erinevad tööd võtavad erinevalt aega ja nõuavad ettevalmistusi, siis on juba keeruline eristada, milliseks sessiks ma hetkel valmistun... Praegu teada olevate kirjalike tööde jaoks on osa kirjandust sama ning need peavad valmis olema järgemööda igaks sessiks üks - nii teen juba ka mai ja juuni sessiks ettevalmistusi. 

Pisikesi proovitöid pole üldse kätte võtnud - loodan, et nendeks ikka aega leian. Praegu üritan keskenduda suurematele projektidele, et need ikka järje peal oleks. Kuigi hetkel küll väga lootusrikkana see olukord ei tundu.

Kotti heegeldan igal võimalikul juhul - kahjuks pole neid võimalusi eriti palju - lapsele lõunauneks lauldes üritan küll seda teha, aga ega see uni tal siis tulla ei taha ja pean valima, kas jääb lõunauni ära või ei saa laulmise ajal heegeldada (või heegeldan natuke):( Tundub, et olen jube aeglane heegeldaja ka - ühte ringi heegeldan 25 min ja mul veel 38 ringi heegeldada... Aga välja näeb juba päris koti moodi:

Proovisin siis üle pika aja fotoaparaadiga pilti teha ja enam ei osanud isegi neid arvutisse tõmmata, vahepeal on miskid sätted vist muutunud Dropbox andis kohe hoiatuse, et maht saab täis ja ja Picasa ei pakkunud üldse varianti, et saaksin fotokast importida. Lõpuks sain ikka kuidagi hakkama:)

Vaiba kudumiseks sai sõbrantsi juures pühapäeval kangas ka üles pandud. Umbes poole töö peal hakkas meile tunduma, et teljed on valesti kokku saanud ja kangapoom ja lõimepoom omavahel vahetuses ning miski vänt segas soalaadi töötamist. Olime optimistid ning lootsime, et ehk ikka kuidagi on võimalik need vaibad nii ära kududa, sest poole pealt lõime maha võtmine ja poomide vahetamine tundus võimatu. Lapsed muutusid lõpuks üsna rahutuks ning viimaseid töid telgede all tegime juba neljakesi - mina sõbrantsiga üritasin sidust teha ning lapsed üritasid meid igal moel aidata (s.t. süles istuda):) - pooleli ka ei tahtnud jätta, kuna olime ju selleks selle päeva varunud. Kui kõik oli kudumiseks valmis, siis selgus, et siiski pole võimalik sellisel moel seal midagi kududa - oleks vast olnud ühe-kahe rea kaupa, aga seda ei saaks siis kudumiseks nimetada ning tulemuses me ka kindlad polnud. Lasime sel siis ühe öö ja päeva seedida ning võtsime selle poomide vahetamise eile õhtul uuesti ette. Õnneks suutsime kõige mahukama töö säilitada, s.t. vedasime lõime läbi niite ja soa uuesti patsi, vahetasime poomid laste abiga ära ning saime lõime ka uuesti peale, nii et niietust ja soastamist ei pidanuki uuesti tegema. Ja ei kulunudki kaua aega - tunniga saime õnneks hakkama. Nüüd on vaja siis vaibamaterjal lõikuda ja saame kuduma hakata.

Kirjalikeks töödeks valmistun ka. Juba paar rida olen ühest raamatust välja kirjutanud. Keeruliseks muutus aga see, et tahtsin internetist mõned pildid oma töösse otsida, mis raamatuski olid ja oh häda:) New Yorgi  Metropolitan Museum of Art ja Londoni Victoria and Albert Museum'i kollektsioonid on kõik internetis üleval ja sinna võiks surfama jäädagi... Suutsin ikka pooleli jätta - pärast vaatan, kas  võiks veel midagi teksti illustreerimiseks lisada. Hetkel õnneks muude muuseumide viideteni veel pole jõudnud... ehk neid väga palju pole:)

Lisaks olen jõudnud ESTERist, DIGARist ja RIKSWEBist välja otsida, kus neid raamatuid võiks leida, mida mul kodus pole, aga on kirjanduse nimekirjas, mille alusel võiksime oma töid teha. Ma ei saa aru, miks raamatukogud kõik ei võiks ESTERis olla, mis osa on RIKSWEBis - oluliselt lihtsam oleks kõiki teoseid üle kõikide kogude korraga otsida, mitte mitmest kohast (ega ma ei tea, võib olla on neid variante veelgi). Kummaline on, et paar raamatut ongi mul ainult oma maaraamatukogust võimalik laenutada. Ja kahjuks on osa sellised, mis on ainult kohapeal kasutamiseks - õnneks enamus neist on TTÜ raamatukogus, mis on mulle kõige lähemal. Paar teost on ainult Rahvusraamatukogus ka, aga pean veel vaatama, kas mul ongi neid üldse vaja kasutada - ehk saan ilma hakkama. Kui juba raamatukokku koha peale minna, siis plaanin ühe pika päevaga hakkama saada ja tahaks alustada nii vara kui võimalik - õnneks TTÜ raamatukogu alustab päeva ikka normaalselt hommikul 8:30 - ülejäänud alles 10 või 11. Kodulehelt ei leidnud ühelgi infot, kas kuskil mingi kohvik ka on - et teaksin, kuidas lõunaga arvestada. Rahvusraamatukogus vist küll on, tundub nagu oleksin seal ühe teatrietenduse ajal käinud. Ja TTÜs mingis hoones ka mõni söögikoht ikka on - kuskil kohvikus mul õdegi oma tööasju on teinud, kui Tallinnas on asjaajamist olnud. 

Täna sain suure saavutusega hakkama ja käisin Kännukuke raamatukogus üht raamatuhunnikut toomas. Minu viimased raamatutelaenutused on vist juba peaaegu 20 aastat tagasi TÜ ja Tartu Lutsu raamatukogudest - mõlemas tuli raamatute saamiseks mingeid sedeleid täita ja siis need raamatud kuskilt toodi:) Täpselt ei mäleta ka enam, kuidas see süsteem käis. Tunnistasin siis raamatukogus kenasti, et mul pole aimugi, mis ma pean selleks tegema, et neilt saaksin raamatuid laenutada, mille info mul on ESTERist välja trükitud. Selgus, et selles raamatukogus raamatud kõik riiulitel reas ja peaks sealt lihtsalt ise välja otsima - kuna rahvast oli vähe, siis tädi aitas need mul ise välja otsida. Ühtlasi võtsin prooviks mõned lasteraamatud ka ja saimegi raamatukogus käidud. 

Nüüd tuleb see virn ainult läbi töötada:)

Kooliväline elu

Järjest hakkab kooli jaoks suuri projekte nii kirjalike kui füüsiliste tööde näol ja tundub, et aprilli ja mai sessiks on maht jube krõbe. Kahjuks tegelen hetkel hoopis korteriühistu revisjoniga ning kuna lapse lõunauned on olematud ja õhtuunne ka ei taha kuidagi jääda, siis tundub see nii masendava ajaraiskamisena, aga olen kunagi lubanud, et teen seda kolm aastat ja sel aastal peaks see nüüd viimane kord olema. 

Aga, et ma väga ei masenduks, siis näitasin täna lapsele õmblusmasinat:) Õmblesime koos nukk Paulale pluusi. Püksid tegin mõni päev varem käsitsi, seal oli vähem õmblusi vaja teha. 

Materjaliks lapse väikseks jäänud pluus, kus plekid peal. Olen aru saanud, et ma olen peaaegu ainus, kes toiduga lödistamiseks paneb lapsele parema meelega juba plekilise riide mitte uut - ja seega plekkidega riideid pole mõtet kellelegi jagada ja võib rahulikult katki lõigata. Kaltsivaibaks on beebiriided liiga väiksed, aga nukuriieteks just parajad. Varrukatest saab väga lihtsalt püksid ja kehaosal saab ka alumist serva kasutada. Pükste kehaosa tegin nuku järgi ja pluusi lõikeks kasutasin üht nuku originaalpluusi.

Et meel rõõmsam oleks, siis teeb laps ka huumorit. Üritan teda üksi magama jääma õpetada ja täna see sugugi ei õnnestunud. Nii kui ta üksi jätsin, siis hakkas voodis trall pihta. Ja siis oli jälle pissile vaja... Aga last potile pannes ajas naerma küll, kui leidsin, et ta pimedas toas voodis taieldes oli kapilt võtnud tagavara pidžaamapüksid (lisaks kõikidele tekkidele ja mähkimisalusele, mis ta enda voodisse oli tõstnud) ja need teistele peale tõmmanud:)

Või siis teeb lihtsalt tegusid, mis teevad rõõmu: kui maalt tulime ja asju lahti pakkisin, siis laps toimetas omaette ja hõikas mingil hetkel mind sööma - laud kenasti kaetud ja maitsvad võileivad ootamas:)

VI sess

Nii nagu sessist sessini tundub aeg väga lühike, siis sessi kolm päeva mööduvad ka hirmus kiiresti - vähemalt minu jaoks - minu lapse hoidjate jaoks venivad need päevad vist väga aeglaselt, eriti viimased tunnid.

Leidsin oma Setu heegeldatud meestevöö tehinikas võtmehoidja ka laualt karbist, et sain selle enda jaoks ikka jäädvustada:

Sess ise algas seekord joonistamise ja värvusõpetuse tundidega. Vaatasime jälle koos üle meie kodused ülesanded. Joonistatud figuuride osas otsest tagasisidet ei saanud, mõned üldised näpunäited kõigile ühiselt ja üldine soovitus, et kui me ikka inimesi joonistada ei oska, siis ega nii lühikese ajaga seda polegi võimalik ära õppida ja võiksime oma kavandite tegemisel kasutada juba teiste joonistatud või ajakirjade või pabernukkude figuure:) Aga me vähemalt proovisime:)

Värvusõpetuse tööde juures saime ka kõik ühiselt teada, et me mõtleme liialt üle - ülesandes antud rahulik ja tormiline muutus meie peades mingiks teemaks, mida püüdsime kunstiliselt edasi anda, kuigi tegelikult oleksime pidanud rohkem lähtuma tundides õpitud värvide ja kujundite mõjust. Minu tööde juures tormine meri oleks võinud olla veel kontrastsem, kuigi see iseenesest oli aktiivne ja väga kriitikat ei saanud. Rahulik looduspilt oleks siis olnud värvus- ja komposistiooniõpetuse järgi rahulik kui seal neid teravatipulisi kuuski poleks olnud. Ega meil polnudki vist kedagi, kes selle ülesande veatult oleks lahendanud - kes tegi tormise mere liiga lahjades toonides ja lainelise ning kes lisas rahulikule maastikule väga kontrastse päikese või üksiku puu. 

Lisaks koduste tööde analüüsisime jõudsime veidi veel vaadata erinevate joonistusvahendite kasutamist ning nõuandeid ja näpunäiteid nende kasutamiseks oma kavandites - eelkõige soovitused siis akrüül- või vesivärvide ning kriit- või õlipastellide kohta ning nende toonide segamisvõimaluste kohta.

Joonistamise, värvusõpetuse ja kompositsioonide aluste tunnid said meil nüüd läbi, aga siiski peame järgmiseks korraks joonistama veel valgest reljeefsest kudumist motiivi kas siis hariliku pliiatsiga, söega, akrüüliga või valge pliiatsiga (need kaks viimast siis värvilisele paberile). Seejärel kõik oma kolme aine kodused ülesanded ja tunnis tehtud tööd ühte mappi panema ja need siis õppejõud vaatab korraga üle - tõenäoliselt saavad kõik, kel tööd tehtud, siis ka arvestused tehtud, vaevalt sealt mittearvestusi oodata on.

Edasi jätkasime materjaliõpetuse tundidega. Seal oli eesmärgiks värvida üks kollane lõng roostekarva, sest ühel teise kursuse tudengil oli sellist oma töös vaja. Kuna täpselt sellist värvi pakist võtta polnud, siis toimus segamine katsetades. Enamus tööst tegi õppejõud ise ära ja me vaatasime kõrval kui mahtusime ja just millegi muuga ei tegelenud. Värvimine veidi ebaõnnestus - lõng jäi kirjuks, vist selle tõttu, et pott oli selle lõngakoguse jaoks liiga väike. Aga kas villasel sõbal see peabki 100% ühtlane olema - kuskil see lõng kindlasti kasutusse läheb... Lisaks proovisime külmvärvidega alpaka villa siniseks värvida. Värvimine ise oli küll lihtne, sain ise ka näpud siniseks:) Ei tea ainult, kas see ka värvi annab või mitte. Nende tegemiste kõrval ja ka järgmistel päevadel vabadel momentidel (kes koha peal ööbivad, need said seda ikka tunnivälisel ajal teha, mul kahjuks sellist võimalust pole ja kodus kraase ka mitte) kraasisime rullkraasiga ära oma villad, et saaksime neist järgmisel korral viltimises kätiseid hakata tegema.

Sessi lõpuks sain kaks sellist toredat pusa kraasvilla:

Koduseks ülesandeks vist otse midagi ei jäänud. Materjalide mapiga võiks ikka tegeleda, et ühel päeva poleks üllatus, et homme tuleb esitada hindamiseks...

Materjaliõpetus läks sujuvalt üle viltimiseks. Jätkasime märgviltimisega - seekord viltisime šablooni ümber koti - kes mobiilikoti, kes kääridele ja kes tegi hoopis poolkindad. Tehnika oli ikka sama, et kõige pealt šablooni ümber kõvasti vill ära viltida ja siis lahti lõigata. Järgmiseks korraks peame kinnise tegema ja viimistlema koti kasutusvalmiks. Minul valmis telefonitasku, millele plaanin vöö külge panna, et saaksin maal telefoni mugavalt igal pool kaasas kanda:

Lahti on lõigatud nii, et tasku on ühekordne, aga klapp jääb kahekordne (värvierinevuse tingib erinev valgustus pildistamisel ning see on pigem õigem tegelik toon):

Päeva lõpus saime veidi üldist tagasisidet oma õppekäigu tööde kohta - selgus tõsiasi, et meil mõned olid teinud ka  plagiaati ja kopeerimist - õppejõud olid üsna nördinud ja juhtisid siis tähelepanu, et tänapäeval on selliste asjade välja otsimiseks omad meetodid ja tehnikad ning lootsid, et seda enam ei juhtu. Eks meid ülejäänusid häiris ka, et selline asi üldse toimus ja vabatahtlikuna tasuta koolis käies võiks ju asja tõsiselt võtta - tundus ikka tõesti kummaline, et keegi sellisel teemal ka ei viitsinud oma mõtteid kirja panna. Personaalse tagasiside saime materjaliõpetuses meilile ja sisejuhatus kutseõpingutesse aines moodlesse töö juurde - mul õnneks oli mõlemas väga positiivne kommentar:)

Kuigi tunnid said lõpuks läbi, siis päev mitte. Kuna kangakudumises on järgmiseks ülesandeks kaltsuvaiba kudumine koolile, siis saime kätte oma vaiba jaoks materjalid, mis tuleb kodus lõikuda ja kaaluda:

Lisaks käärisime ära oma vaiba jaoks vajaliku lõime. Ja polegi muud, kui lõim telgedele ja otsast kuduma hakata - mai sessiks (11.-13. mai) peab vaip valmis olema koos protsessi kirjelduse, fotode jms sellisega.

Järgmine hommik algas fotograafiaga. Tutvusime oma fotoaparaatide nuppudega ning saime erinevaid soovitusi režiimide jne. kasutamise kohta. Koduseks ülesandeks ei jäänud pildistamine vaid hoopis saime endale igaüks väikse teema, mille kohta peame pisikese ettekande tegema - vajadusel võib selle kirjeldamiseks ka fotosid teha. Mina sain teemaks säriaeg - pole midagi hullu, aga siiski natuke aega selleks peab varuma. Lisaks peaks vahelduseks vist telefoniga pildistamise unustama ja hakkama uuesti fotoaparaadiga pilte tegema, et saaks veidi tunnis õpitud materjali harjutada (siin on küll kõik endiselt telefoni pildid - fotokal sai tunni lõpuks aku tühjaks ja ei ole veel laadida jõudnud).

Järgmiseks võtsime ette heegeldamise. Saime hinded varasemate kodutööde eest ning heegeldasime Kihnu rattulist pitsi. Sain päeva lõpuks üsna suure osa tehtud,aga pean veidi harutama, viimane ring sai lõpus valepidi keeratud ning valest kohast kinnitatud. Lisaks tuleb sellele mõlemasse serva veel punast äärt heegeldada.

Muude tegemiste vahel heegeldasime kõik oma kotte edasi (kellel need juba valmis pole) - selle peame järgmiseks sessiks valmis saama, mul veel pikk maa minna...:

Lisaks on heegeldamises 2.maiks vaja teha kirjalik uurimustöö ning vest, mida me kavandame, peab valmis olema 8. juuniks... 

Heegeldamisele järgnes silmuskudumine. Jätkasime viimase sokikesega - sellele tuli saksa kand ja kodus peab tegema sellele vastava kanna. Ning siis kõik neli sokki kenasti vormistama, et neid saaks hinnata.

Mustrilist tööproovi jätkasime vikeldamisega. Selle peame järgmiseks korraks ka ära lõpetama ja kenasti vormistama.

Kuna järgmisel korral (mis on õnneks alles mai sessil) hakkame detailide ühendamist õppima, siis peame tegema terve hulga tööproove, et neid ühendamisi saaksime teha. Lisaks ootab järge silmuskudumise kirjalik töö, mille tähtaeg on 17. aprill ning oma väiksekirjalised sokid peame ka mai sessiks valmis saama.

Praktilistele tundidele järgnes Eesti rahvakultuur ja tekstiilipärand, kus jätkasime rahvarõiva teemadel. Kõrvad lahti ja näpud töös - kes kudus, kes heegeldas...

Päeva lõpetas tikkimine. Tikkima veel ei hakanud. Õppejõud vaatas üle meie kõigi materjalid ja hindas siis kangad sobivaks või mitte - mina saan vanade varudega hakkama ja ei pea poodi uute järgi minema. Järgmiseks korraks peame olema teoreetiliselt ette valmistunud pistete tööproovide tegemiseks, s.t. peame terminitega kursis olema.

Meie saame küll mõne tunni ajal tegeleda ka tunniväliste asjadega, aga õppejõud mitte. Nii pidin ka sel päeval veidi peale tunde jääma, et saaksin kooli suurtest lõngavarudest endale vesti heegeldamiseks vajalikud lõngad kätte (koolile tehtavad tööd teeme kooli materjalidest).

Kolmas päev oli tekstiilide kompositsiooni ja kangakudumise päralt. 

Tekstiilide kompositsioonis saime hinded juba valmis kavanditele. Järgmiseks korraks on vaja lõpetada vesti kavand. Tundide ajal jõudsin valmis teha vesti äärepitsi prooviks paar pitsi - valin neist vist peenema:

Järgmiseks ülesandeks on kavandada kaks viltvaipa, üks ruuduline ja teine piklik ning üks neist geomeetriline ja teine vaba joonega. Neist siis valitakse üks jälle välja, mida me viltimise tunnis viltima hakkame (ja sellega seoses  suvel kaks päeva Karulas MTÜ-s Maavillane veedame ja viltimismasinas need lõplikult valmis teeme). 

Kangakudumises saime alguses veidi infot meie vaipade jaoks antud materjalide kohta ning nõuandeid, kuidas neid enne kudumist töödelda. Praktilise ülesandena käärisime villaste tööproovide jaoks lõimed. Töö toimus gruppides - kui ühed iseseisvalt käärisid, siis teised said tagasissidet oma vaibakeste otste ja vormistuse kohta ning tegelikult ka koti ja sokkide kavandite kohta. Enda järjekorda oodates saime ka villa kraasida ja heegeldada jms vajalikku teha, et aeg tühja ei läheks.

Sessi jooksul saime moodlesse info ka oma arvutiõpetuse kirjaliku töö kohta - sain selle nelja, sest tegin alapealkirjade ette ühe tühja rea enteriga mitte laadi muutes... Aga kuna meil selle töö vormistamisega oli enamusel veel halvemini, siis lõpuks läheb vist arvesse hoopis järgmise töö vormistus, aga millal see on vaja teha, pole veel teada.

Ja nii saigi seegi sess ootamatult läbi ja ootamas on hullult palju kodutöid...

Ettevalmistus VI sessiks

Seekord oli koduste tööde hulgas päris mitu tööd, mis tuli juba enne sessi valmis saada. Alustasin  vist arvutiõpetuse teksti töötlemisest. Aluseks oli üks kirjalik töö, millle formaat oli ära muudetud ning pidime selle vastavalt kirjalike tööde vormistamise juhendile ümber vormistama - s.t. teksti ja pealkirjade fondid ja suurused, joondused ning reavahed õigeks muutma, leheküljed nummerdama ja sisukorra koostama. Ning seda kõike mitte ükshaaval vaid vastavalt õpitule kirjalaadide (s.t. Normaallaad, pealkiri 1 laad jne) muutmisega. Ei tundunud keeruline, aga veidi ikka oli nokkimist ja otsimist, et kus need vajalikud nupud ikka asusid. Mingitel segastel asjaoludel hangus mul word sisukorda tehes ära ja pidin arvutile restarti tegema - õnneks oli tehtud töö enne salvestatud.

Suhteliselt vara pidime esitama oma vaibakavandite suurendused - kui esialgne kavand oli 1:10, siis nüüd pidime tegema 1:5 ning vajadusel lisama sinna lisatriipe või koemustrit (lähtudes meie proovitöödest). Varane tähtaeg oli selleks, et õppejõud jõuaksid meile materjali valmis varuda ja valmis sättida, et siis sessil saaksime juba oma kotitäied kätte ja saaksime ruttu kuduma hakata:) Tegin siis kõigepealt samasuguse kavandi nagu esialgne kavand oli, ainult värvipaberite ja liimimisega ei viitsinud enam mässata - võtsin akrüülvärvid:

Tundus nii ka sobivat, et mingeid täiendusi ei tee, aga kuna ühel proovitööl olnud raanutäpid mulle väga meeldisid, siis teise variandi tegin siiski veel ja terveid neid raanutäppe täis - valgel taustal värvilised täpid:

Kuna pilt tuli kokku üsna hele, siis valisin lõimevärviks valge. Õppejõult sain juba tagasisidet ka, et kuna sõbrantsile, kellega me koos kuduma plaanime hakata sobib must lõim, siis peaksin ka musta valima ning plaanima pigem tumedamat varianti. Eks paistab, millised materjalid saan - siis saan proovitüki peal veel mõelda, kuidas täpselt neid triipe lahendan, kas teen siis põhjaga sama värvi täpid või jätan üldse tegemata.

Sissejuhatus kutseõpingutesse aines oli vaja teha ülevaade eelmisel sessil toimunud õppekäikudest ning vormistada vastavalt kirjalike tööde vormistamise juhendile. Päris hull oli välja mõelda sissejuhatus, miks me neis ettevõtetes käisime ja mida me sellest käigust ootasime... Alustasin hoopis ettevõtete kirjelduste ja kogu selle infoga, mis mul siis nende kohta meeles oli ja mida veel internetist lisaks leidsin. Ning selle põhjal siis koostasin lõpuks sissejuhatuse ja kokkuvõtte. Kuna sain seda ikka teha ainult lapse uneaegadel, siis niimoodi jupitades tundus see eriti kaua aega võtvat. Lõpuks leidsin, et olen sisuga hakkama saanud. Lugesin läbi, tegin veel mõned parandused ning asusin sisukorra kallale..., seal tahtsin ka fonti muuta ja juhtus nii nagu esimese tööga - jälle hangus word ära... - seekord kahjuks olid kõik viimased parandused salvestamata:(, kokkuvõte sealhulgas... Käisin järgmisel päeval osa punkte üle, mida mäletasin, aga pisiparandused ja trüki vms vead jätsin seekord otsimata. Kokkuvõtte uuesti kirjutamine oli kõige keerulisem - tunne oli selline, et teksti valmis tunnistamisega laadisin ennast sellest täiesti tühjaks ning pea oli täiesti tühi - esialgsest kokkuvõttest ei mäletanud midagi ja päris palju kulus aega kui uuesti lainele sain ja midagi sain kirja panna.

Materjaliõpetuses oli vaja samuti õppekäigu põhjal kirjalik töö teha - aga ainult villavabrikust ning õnneks võisime enda tööd kopeerida. Võtsin siis teisest tööst selle osa ette, kirjutasin veidi tehnilist infot juurde ning sellega sai kiirelt ühele poole. 

Kirjalike töödega paralleelselt kudusin üksikutel võimalikel momentidel kudumise proovitööd. Roosimine sai lõpetatud ja kahevärviline keerukord ka sinna järgi, et sessil saaks sinna edasi hakata vikleid kuduma. Roosimine mulle täitsa meeldis, kuid lõngajooksud jäid vist veidi lõdvad:

Järgmisena võtsin ette kõige ebamugavamad ja ebameeldivamad ülesanded - värvusõpetuse harjutused. Ebamugavam on nende juures see, et neid saan ainult öösel teha, sest kui laps lõunaunest peaks ärkama, kui kõik need tükid alles laiali ja kleepimata, siis oleks ikka päris tore... Ja nii keeruline on välja mõelda, millist pilti teha ja mida kujutada, kui ülesandeks on üks äge või aktiivne pilt ja teine passiivne või rahulik.

Tegin siis tormise mere:

 ja väga rahuliku maastiku:

Joonistamises oli ülesandeks leida mõnest moeajakirjast modell ning sellest siis figuur joonistada - see tähendab, et riiete alt katsuda keha välja joonistada. Seda on meil selleks vaja, et oskaksime edaspidi ka figuuridele mingeid poose leida, kellele me hakkame oma kavandatud riideid selga joonistama. Tegelikkuses keegi väga ei oota, et me neid figuure ise hakkame joonistama - meile on antud mõned variandid, mida võime ka maha joonistada või võimegi kasutada ajakirjade vms modelle (aga ikka ümberjoonistatuna) või ka pabernukke (mida mul on õnneks päris mitu säilinud). Ülesanne tundus esialgu aga keeruline, kuna enam ei käi katalooge koju. Tellisin siis Otto paberkataloogi üle pika aja. Ja siis tuli meelde, et mul on mitu riiulitäit Burdasid ja muid õmblusajakirju... Võtsin nendest väikse paki ette ja joonistasin siis vajalikud 8 figuuri:

Heegeldatud vest on esimene, mille me peame kavandil ka figuurile selga joonistama, aga selleks korraks ma seda veel ei jõudnud (lõplik kavandi hindamine toimubki alles järgmine kord). Selleks korraks proovisin erinevaid motiive, et siis neist midagi välja valida ja pinnalaotus paika panna. Värvide valik meeldis mulle kohe ja seda ei muutnud, aga motiividega polnud rahul. Üks jäi kõveram kui teine, proovisin heegelnõela suurust muuta, aga see tegi asja hullemaks. Õde käis külas ja laotasin neid talle laiali - laps ka nägi - oi seda rõõmukisa:) Lubasin need siis talle - tahtis neid kohe kuidagi barbidele selga panna. Ja mingi päev olid need ka küpsised, mida ta kutsule söögiks pakkus...

Lõpuks leidsin sobivad motiivid ikka ka - tegin kaks erinevat, aga valin tõenäoliselt alumise, kui õppejõud just teisiti ei arva.

Valiku tegemiseks tegin õe soovituse järgi oma motiivist koopia ja siis katsusin neist pinnalaotuse teha. Esiosa poolik tükk peaks vist algama üks rida alt poolt, aga ma ei viitsinud seda hakata enam ümber tegema - selle tegin ju ainult enda jaoks üldmulje saamiseks. Proovisin seda ka küll printida, et   siis ei pea pinnalaotust joonistama vaid saan kohe selle kavandisse kleepida, aga kahjuks printimisel need värvid sulasid kuidagi kokku ja hall muutus ka punaseks. Igaks juhuks katsetasin maal isegi teise priteriga ka ja mõlemas tegi see sama jama. 

Äärde planeerin punasega äärepitsi, leidsin juba paar mustrit ka, aga proovida veel ei jõudnud.

Viltimise tunni jaoks pidime kodus alpaka villa pesema - hakkame sellest pitsiga kätiseid viltima. Võtsin küll raamatu ette ja ajasin näpuga järge ning tuletasin tunnis tehtut meelde, aga sellise pisiasja unustasin, et suurem sodi enne pesemist välja nokkida. Esialgu tundus peale pesemist vill endiselt väga must, et olin veendunud, et pean seda pesemist kordama:

Pärast kuivamist nokkisin kõik tutsud lahti ja siis tundus, et polegi vaja rohkem pesta:) 

P.S. Heegeldatud sussid, mis villa kõrval kuivavad ei ole koolitöö:) - need on kunagi õe poolt mulle jõulukingiks tehtud ja nüüd käisid lihtsalt pesus.

Sokkidest oli vaja lõpetada Hiiu kanna ja varbaga sokk. Tundub, et hakkan zombistuma... Tegin soki kenasti valmis... ja kui hakkasime koolis järgmist sokki kuduma, siis olin veendunud, et sellel Hiiu sokil oli ka ümar ots. Ja seal lugedes selgus, et oli hoopis spiraalne ning sellise sõnastusega varba kirjeldust nagu mul meeles oli ei leidnudki. Harutasin siis otsa üles ja tegin uue, aga selgus, et seda esialgset ma ei pildistanud. Siin siis õige Hiiu kanna ja varbaga sokk, aga tegelikult varvas kootud ja pildistatud juba sessi ajal...

Vaipade tööproovidel pidime sõlmima otsad kõik erinevalt:

Pisike umbsõlm tegelikult kordub, sest ühe nendest me kandime õmblemise tundides, kui need ükskord tulevad.

Vilditud lille kaunistasin pisikeste pärlitega. Teadsin, et mul kindlasti on prossinõelu ka - otsisin maal oma ehtetarvikute kastid läbi - ei leidnud. Otsisin linnas selle koti läbi, kus olid paelad, mida ma kunagi ühe prossi tegemiseks olin ostnud - sealt ka ei leidnud. Ostsin siis uued. Ja kooliasju pakkides leidsin kirjutuslaualt asjade vahelt - olin juba maalt ära toonud ja endale valmis pannud... Mälu on ikka väga puudulik:(

Peened heegelpitsid jäid seekord üsna viimaseks. Need Setu pitsid on ikka kenad ja värvilised:) Aga enamus neist olid üsna õhulised, s.t. et ei õnnestunud eelmise värvi otsi järgmist rida heegeldades peita - seda otste toppimist oli ikka üksjagu - ei kujuta ette, kuidas neid terved põlletäied nii tehti. 

Viimasel ööl enne heegeldamise tunsi sain pitsid ilusti vormistatud ka - selline said need mappi ja hindamiseks:

Vaipade tööproovid pidime ka vormistama ning rakenduse juhised juurde lisama. Vaibad plaanisin A3 kilede vahele panna, aga kuna need olid mul veidi liiga laiaks veninud, siis need ei tahtnud hästi mahtuda. Panin esialgu pooleks murtuna, aga püüan midagi uut välja mõelda - papile õmmelda vms, et siis võib üle serva ja kausta vahelt välja ka ulatuda. Rakendusjuhised tegin küll eraldi - ülejäänud tööproovidel olen enamasti konspektimaterjalist koopia pannud tööproovi tagumiselel küljele, aga siin tahtsin erinevaid variante, mida kasutasin kirja panna ja tegin excelis uued joonised. Täitsa kenad said:)

Heegeldatud koti kavand oli vaja eelmiseks korraks teha, aga ma ei jõudnud. Nüüd siis viimasel öösel (s.t. peale pikka koolipäeva) sai see ka tehtud ja tulemusega jäin ise küll rahule:)

Soki kavandi vormistamisega ma väga palju vaeva ei näinud, olemasolevale kavandile lisasin tööproovi (mis ma ka siin vahepeal valmis jõudsin kududa) ja materjalinäidised:

Kuigi viimased asjad tegin juba sessi ajal öösel, siis kokkuvõttes sain kõik asjad seekord õigeaegselt esitatud ja võlgu ei jäänud millegagi:)