Kangakudumise suvekool

Üle paljude aastate võtsin osa kangakudumise suvekoolist. Seekord oli teemaks tõstetavate niitega kudumine. See on ühe rootslase (vist) poolt leiutatud tehnoloogia, et kududa tavaliste neljaniieliste telgedega suvalis mustreid. Videosid olen näinud ja ei tundunud keeruline, aga tahtsin ikka reaalselt näha, kuidas see käib ja kas on mõtet kodus ka proovida.

Kursusele läksin juba tuttavasse Iida Käsitöökooli, aga kool on vahepeal kolinud Veliselt Vändrasse. Asub Vändra külje all Kirikumõisa külas kirikumõisa peahoones. Hoone on oluliselt suurem kui Velisel oli ning selle tõttu ka mugavam. Telgi on oluliselt rohkem ning maateljed on enamuses välja visatud (st ära müüdud või antud) ning asemele on tulnud hulga keerulisemaid telgi. 

Meie alustasime esimest päeva hoopis puutööga - valmistasime endale vajalikud töövahendid. Selleks oli vaja naelad sirges reas ja kindlate vahedega puulattidesse lüüa. Lisaks oli vaja niitele ühte otsa panna mutrid ja teise otsa seibid. Tööprotsessis olid need sellised:

Kui ettevalmistustööd tehtud, siis käärisime oma lõimed ja igaüks sai ühe telje, kuhu pidi lõime üles panema, valmistatud töövahendid külge monteerimia ning võiski kuduma hakata. Kudumiseks vajalikud mustrid mõtlesime ise välja või kasutasime abivahendeid. Üllatasin teisi viidates, et mustreid võiks võtta Jaapani mõistatustest - millest keegi polnud kuulnudki - need on sellised ruutude värvimise mõistatused, mille tulemuseks  mingid pildid. Teiseks päevaks võtsin maalt neid terve hunniku kaasa - kuna need on hullud ajaröövlid, siis mul on igast ajakirjast vähem või rohkem lahendamata ning olen neid ikka alles hoidnud. Nii mõnigi leidis siis sealt sobiva mustri - wc vaibale näiteks pissiva mehe vms:)

Ja läkski kudumine lahti:)

Esimese tegin suvalistest villastest lõimejääkidest ja see jäi väga kirju. Mustri kombineerisi erinevatest mustritest ja lilleõied joonistasin päris umbes:

Teise puhul valisin materjalid, mis mul koduski olemas on ning proovisin toolipatja teha. Mõõdud tulid veidi suuremad, et täpselt sellist ma ei hakka duubeldama. Tekkis idee hoopis planeetidega vaip vms selle järgi teha. 

Viimase mustri otsisin Pinterestist. Mõtlesin, et kuskile esikusse ukse ette sobiks paljad varbad. Mõlemal jäljel kasutasin tegelikult sama mustrit, aga kuna esimene tundus liiga välja veninud, siis teisel muutsin ridade arvu.

Kõik need tööd on teiselt poolt täpselt vastupidi värvidega ja kuna topeltkude, siis on need proovitööd üsna paksud, sest kasutasime vaibakudumise materjale. Minu idee on pigem kasutada seda tehnikat veidi õhemate kangastega, eks näis, kas jõuan kunagi mingi teostuseni ka...

Aeg-ajalt käsitöö lainel

Käsitööks eriti aega ei leia, aga näpud ikka sügelevad. 

Puhkuse ajal veetsin ühe päeva telgede taga - sain võimaluse kududa paar setu rahvarõivakanga tööproovi:

Kuna kodus pole senini aega leidnud telgede taha asuda, siis lapse tuppa hakkasin vaipa hoopis heegeldama. Plaan teha motiividest kolmevärviline vaip. Tänaseks on nelja õie jagu motiive valmis, varsti proovin olemasolevad kokku õmmelda, et katsetada, kas jätan üksikud õied või õmblen õied üheks vaibaks kokku.

Ühel päeval tahtis laps hirmsasti nukkudele riideid õmmelda. Tal polnud mu nõuannete kuulamiseks püsivust, lõikus ja pusis niisama nõela ja niidiga. Ma tegin ühest vanast kleidist ühele suuremale nukule kleidi:

 ja ühele väiksele mantli.

Puhkus...

Ma pole kuskile puhkama sõitnud:) Lihtsalt mõtlesin, et sessi ja jõulude vahel koolitöödega ei tegele - ja nii see läks. Ei saa öelda, et ka jõulude ja aastavahetuse vahel eriti kooiltöid oleksin teinud...

Enne jõule jõudsin lisaks molutamisele teha valmis jõulukaardid ja pakkida kingid.

Tahtsin teha koju ka ühe erilise jõulukaunistuse, aga jõuluks sain ma sellest valmis ainult väga väikse osa. Aastavahetuseks tegin veidi täiuslikumaks, aga valmis ei saanud ja nüüd pean koolitööde pealt vaatama, kas saan sellele niipea veel mõnda ööd kulutada või saan koos lapsega meisterdada - tema tahaks sellega muidugi hirmsasti hoopis mängida. "Kaunistus" ise on selline väike kokkupandav majake, kus iga detail tuleb ise lõikuda ja kleepida, aga kõik vidinad ja materjalid on komplektis olemas (v.a. liim ja patareid). Valmis tegemata on hetkel terrassi piirded ja uks ning igasugused kaunistused ja vidinad (osad kardinad, fotod, maalid, praad, küünlajalad jne):

Suureks saavutuseks võin pidada, et sain selle "puhkuse" ajal ühe raamatu ka läbi loetud ja mitte lasteraamatu vaid natuke keerulisemat:) - koolis kunagi alguses üks õpetaja soovitas lugeda "Ühe mantli lugu" (lugu ühe 50000  dollarilise mantli saamislugu alates villast kuni nööpide vms detailideni välja) ja viimati raamatukogus käies jäi see mulle juhuslikult silma - optimistlikult võtsin selle ka lugemiseks:) - sain loetud ja ei pidanud pettuma - mulle meeldis.

Mõned õhtud kulusid külas käimiseks ja külaliste vastu võtmiseks.

Ja enne aasta lõppu suutsin "suure jamaga" hakkama saada:) - jäi silma üks kuulutus, kus poole hinnaga uued lauateljed müügil olid ning kuna vähemalt mõnede koolitööde jaoks oleks mugavam, kui mul mingid teljed endal kodus olemas oleks (ning on veel mõned mõtted, mida oma lõputute lõnga ja muude materjalivarudega võiks peale hakata), siis otsustasin need ära osta. "Kahjuks" on nendel kohe mingi hulk lõime peal, ilusti niietatud ja soastatud ning see tuleks ju vabaks kududa:). Linnast olen kahjuks ruumipuudusel kõik varud maale tassinud... "Õnneks" on mõni särk veidi auklikuks muutunud - need sai käibelt eemaldada ja prooviks kohe nukuvaipadeks kootud (ja osa sellest tööst lasi laps isegi päeval teha) - meil neid nii palju küll vaja pole - pean vist vaibapoe avama:)

Pikemad (s.t. ~30 cm) vaibad said ühevärvilised (pildil veel pooleli):

 Lühematesse sai veidi träpsu ka sisse kootud (must sai kõige enne otsa):

Nüüd mõtlen, et kas lõikan kohe maha või teen veel mõne komplekti sellist mitmeosaliselt kootud kangast (veel lühemad näiteks tassialusteks, mida mul oleks ka vaja). Nendest t-särkidest on ühed küljed veel järgi ja üks triibuline veidi kulunud voodilina ahvatleb ka oma kuue värviga:) Kududes jäi silma, et lauale ostsin Mardilaadalt küll uue lina, aga igapäevaseks on see liiga pikk - uue liniku võiks ka selle lõimega kududa, kui linast niiti osta (või maalt tuua) - juba tekkis mitu ideed, kuidas seda teha... Saan aru, et peaksin need teljed vist esialgu maale toimetama - et need mind siin iga päev ei ahvatleks ja et ei tekiks soovi poodi minna uusi lõngu või niite ostma minna...  Lisaks pole mul linnas neid kuskil hoida - ruumipuudus niigi suur. Aga see lõim tuleb mul igal juhul maha kududa, et saaksin oma kooliasju sinna üles panna - mul on mitu ideed, mida võiks telgedel kooli lõputootena teha ja mõnda neist võiks enne lõplikku otsustamist proovida:) 

Lauatelgedel kootud sall

Sain lõpuks telgedel kootud villase salli kokkuvõtte valmis - kooli jaoks oli vaja, aga endal ka hea hiljem infot kasutada.

Salli soovituslikud mõõdud olid: 30 cm lai ja 180 cm pikk. Mul mingeid erisoove selles osas ei tekkinud ja jälgisin soovituslikke mõõte.

Salli kohta muud kavandit ei pidanud tegema, kui ainult triibustiku 1:1 kavandi. Mul sai see selline:

Lõimelõngadest valge, roosa ja lilla on Lana Gatto Feeling lõngad, mille koostiseks 70% meriino, 20% siid ja 10% kašmiir. Tumepunane lõng on mu enda kedratud meriino-siidi segune lõng, millele ma pole eriti otstarvet leidnud ja mida on ka väga vähe. Kuna sall oli vaja kududa endale, siis tahtsin, et oleks mõnus kanda ka ja materjalid valisin vastavalt sellele.

Käärpuid mul endal pole, sain praktikal olles kooli tekstiilikojas ära käärida:

 Koju sain siis sellise mõnusa lõimepatsi.

Lõime ülesse panemisel suutsin ühe suure jama ka tekitada - panin ilusti alguse paika ja siis tundus, et miski nöör oli keerdus ja tõmbasin selle lõngade vahelt välja. Kui lõngu kuidagi kehv oli rehasse lugeda, siis sain aru, et olin vaheliku paela vahelikust välja tõmmanud ja pärast keeru välja võtmist lõngade pealt uuesti sidunud:( Pidin siis päris kõvasti pusima, et lõim õiges järjekorras peale saaks - triibustiku pärast ei saanud seal selle järjekorraga eksida ka. Lõpuks sain ikka korda, niitest ja soast läbi ning ette ka seotud.

Lõnga ostes ei olnud mul triibustik paigas, arvasin, et teen rohkem roosa, aga lõpuks plaanisin hoopis üsna valge, aga seda oli mul ostetud ainult üks tokk... Läksin siis valget lõnga juurde ostma - ostsin viimased kolm tokki - kahjuks oli kodus teine valge toon... Läksin siis uuesti poodi - aga polnud rohkem kumbagi valget ja internetis uurides selgus, et vist polegi kuskil... Hakkasin siis uut lõnga enam-vähem sarnaste parameetritega otsima. Sisse kudumiseks kasutasin siis MeRiSetA by B.B.B, mis on 70% meriino ja 30% siidi segu. 

Hakkasin siis kuduma. Algus kiskus kuidagi kiiva, aga lootsin, et see pesemisega ühtlustub. Seda, et lõimeks teine valge kui koeks, seda küll pole aru saada.

Pool salli sain ühe õhtuga kootud, teine pool jäi teiseks päevaks. Ma ei tahtnud telgesid diivanilauale jätta ja ümbertõstmisega sain järgmise jamaga hakkama. Suga ei taibanud kuidagi kinni panna ning see surus raskusega juba kootud osa liialt kokku. Sain siis jälle lisatööd teha ja seda veidi tagasi hõrendada.

Teise õhtuga sain salli valmis ja maha lõigatud:

Paar õhtut kulus veel otste punumiseks - ühepikkuseks ma neid kuidagi ei saanud, aga kandes see nagunii välja ei paista - nii ei hakanud üleliia ponnistama.

Lõpuks leidsin mannekeeni ka, kelle peal seda sain kenasti pildistada:) 

Lõnga kulus lõimeks kokku ~163 g ja koematerjaliks 79 g.

Rakenduseks toimne kude, järjeline niietus ja järjeline "tallamine".

Suga oli vastavalt lõngadele valitud nr. 50.

Aega kulus käärimiseks, rakendamiseks ja kudumiseks kokku ~10,5 h.

Valmis salli laius on 28 cm ja pikkus 169 cm + narmad.

Triibuline vaip

Kuna kooli jaoks on nagunii kokkuvõte vaja teha, siis siia ka veel vaiba kudumise ülevaade.

Vaipa kudusime sõbranna telgedel ja tema kudus enda vaiba ruttu valmis, siis nii kui sain lõpuks materjali lõigatud, siis sain alustada ka oma vaiba kudumist. Seda sain teha paralleelselt teiste koolitöödega, sest vaipa kudusin lapse uneaegade vahel ning laps mängis samal ajal mu sõbranna ja tema lastega. Kokku kulus vaiba kudumiseks veidi üle 8 tunni. Samas materjalide lõikamiseks ja rebimiseks kulus ~6,5 h, seal hulgas valge rebimine ja sinise kettaga lõikamine võtsid veidi üle kahe tunni, aga halli ja musta kääridega lõikamine suurema osa ajast. Lõime käärimisele kulus 45 min ja telgedele panemiseks ~6 h (s.t. niietamine, soastamine ja siduse tegemine). Vaiba narmaste sõlmimiseks ja viimistlemiseks 40 min. 

Materjali kulus kokku: 

lõim kahele vaibale ja tööproovidele 274 g, ühe vaiba osa siis 101 g

koematerjal veidi üle 2,5 kg.

Kudusime soaga nr. 20 ja lõimi oli 172, kahele vaibale oli vaja lõime pikkuseks 737 cm, aga me käärisime 797 cm.

Vaiba mõõdud oleksid pidanud olema 80x240 cm.

Esialgne kavand oli 1:10 mõõtkavas:

Täiendatud kavand oli mõõtkavas 1:5:

Tööproovis proovisin olemasolevate materjalidega mõningaid variante, kuidas võiks raanutäppe kududa:

Lõpuks tegin mustad ja väiksed hallid nii:

ja sinised ning laiad hallid nii:

Kui vaibad telgedelt maha lõikasime, siis lapsed hakkasid seal peal end kohe mõnusasti tundma. Kodus minu laps patsutas tühja põrandapinda ja teatas, et siia paneme uue vaiba - talle üldse ei meeldinud mu vastus, et selle hoopis kooli viin. Kui asju kooliks pakkisin, siis ka ronis jälle vaiba peale ja teatas, et see on tema oma:) - pidin teda taas kurvastama, et pean selle ikkagi kooli viima... 

Valmis vaip 77x252 cm,  s.t. laiusest tõmbas rohkem kokku kui arvestatud ja pikkusest vähem:

Ettevalmistused järgmisteks sessideks - I osa

Kuna erinevad tööd võtavad erinevalt aega ja nõuavad ettevalmistusi, siis on juba keeruline eristada, milliseks sessiks ma hetkel valmistun... Praegu teada olevate kirjalike tööde jaoks on osa kirjandust sama ning need peavad valmis olema järgemööda igaks sessiks üks - nii teen juba ka mai ja juuni sessiks ettevalmistusi. 

Pisikesi proovitöid pole üldse kätte võtnud - loodan, et nendeks ikka aega leian. Praegu üritan keskenduda suurematele projektidele, et need ikka järje peal oleks. Kuigi hetkel küll väga lootusrikkana see olukord ei tundu.

Kotti heegeldan igal võimalikul juhul - kahjuks pole neid võimalusi eriti palju - lapsele lõunauneks lauldes üritan küll seda teha, aga ega see uni tal siis tulla ei taha ja pean valima, kas jääb lõunauni ära või ei saa laulmise ajal heegeldada (või heegeldan natuke):( Tundub, et olen jube aeglane heegeldaja ka - ühte ringi heegeldan 25 min ja mul veel 38 ringi heegeldada... Aga välja näeb juba päris koti moodi:

Proovisin siis üle pika aja fotoaparaadiga pilti teha ja enam ei osanud isegi neid arvutisse tõmmata, vahepeal on miskid sätted vist muutunud Dropbox andis kohe hoiatuse, et maht saab täis ja ja Picasa ei pakkunud üldse varianti, et saaksin fotokast importida. Lõpuks sain ikka kuidagi hakkama:)

Vaiba kudumiseks sai sõbrantsi juures pühapäeval kangas ka üles pandud. Umbes poole töö peal hakkas meile tunduma, et teljed on valesti kokku saanud ja kangapoom ja lõimepoom omavahel vahetuses ning miski vänt segas soalaadi töötamist. Olime optimistid ning lootsime, et ehk ikka kuidagi on võimalik need vaibad nii ära kududa, sest poole pealt lõime maha võtmine ja poomide vahetamine tundus võimatu. Lapsed muutusid lõpuks üsna rahutuks ning viimaseid töid telgede all tegime juba neljakesi - mina sõbrantsiga üritasin sidust teha ning lapsed üritasid meid igal moel aidata (s.t. süles istuda):) - pooleli ka ei tahtnud jätta, kuna olime ju selleks selle päeva varunud. Kui kõik oli kudumiseks valmis, siis selgus, et siiski pole võimalik sellisel moel seal midagi kududa - oleks vast olnud ühe-kahe rea kaupa, aga seda ei saaks siis kudumiseks nimetada ning tulemuses me ka kindlad polnud. Lasime sel siis ühe öö ja päeva seedida ning võtsime selle poomide vahetamise eile õhtul uuesti ette. Õnneks suutsime kõige mahukama töö säilitada, s.t. vedasime lõime läbi niite ja soa uuesti patsi, vahetasime poomid laste abiga ära ning saime lõime ka uuesti peale, nii et niietust ja soastamist ei pidanuki uuesti tegema. Ja ei kulunudki kaua aega - tunniga saime õnneks hakkama. Nüüd on vaja siis vaibamaterjal lõikuda ja saame kuduma hakata.

Kirjalikeks töödeks valmistun ka. Juba paar rida olen ühest raamatust välja kirjutanud. Keeruliseks muutus aga see, et tahtsin internetist mõned pildid oma töösse otsida, mis raamatuski olid ja oh häda:) New Yorgi  Metropolitan Museum of Art ja Londoni Victoria and Albert Museum'i kollektsioonid on kõik internetis üleval ja sinna võiks surfama jäädagi... Suutsin ikka pooleli jätta - pärast vaatan, kas  võiks veel midagi teksti illustreerimiseks lisada. Hetkel õnneks muude muuseumide viideteni veel pole jõudnud... ehk neid väga palju pole:)

Lisaks olen jõudnud ESTERist, DIGARist ja RIKSWEBist välja otsida, kus neid raamatuid võiks leida, mida mul kodus pole, aga on kirjanduse nimekirjas, mille alusel võiksime oma töid teha. Ma ei saa aru, miks raamatukogud kõik ei võiks ESTERis olla, mis osa on RIKSWEBis - oluliselt lihtsam oleks kõiki teoseid üle kõikide kogude korraga otsida, mitte mitmest kohast (ega ma ei tea, võib olla on neid variante veelgi). Kummaline on, et paar raamatut ongi mul ainult oma maaraamatukogust võimalik laenutada. Ja kahjuks on osa sellised, mis on ainult kohapeal kasutamiseks - õnneks enamus neist on TTÜ raamatukogus, mis on mulle kõige lähemal. Paar teost on ainult Rahvusraamatukogus ka, aga pean veel vaatama, kas mul ongi neid üldse vaja kasutada - ehk saan ilma hakkama. Kui juba raamatukokku koha peale minna, siis plaanin ühe pika päevaga hakkama saada ja tahaks alustada nii vara kui võimalik - õnneks TTÜ raamatukogu alustab päeva ikka normaalselt hommikul 8:30 - ülejäänud alles 10 või 11. Kodulehelt ei leidnud ühelgi infot, kas kuskil mingi kohvik ka on - et teaksin, kuidas lõunaga arvestada. Rahvusraamatukogus vist küll on, tundub nagu oleksin seal ühe teatrietenduse ajal käinud. Ja TTÜs mingis hoones ka mõni söögikoht ikka on - kuskil kohvikus mul õdegi oma tööasju on teinud, kui Tallinnas on asjaajamist olnud. 

Täna sain suure saavutusega hakkama ja käisin Kännukuke raamatukogus üht raamatuhunnikut toomas. Minu viimased raamatutelaenutused on vist juba peaaegu 20 aastat tagasi TÜ ja Tartu Lutsu raamatukogudest - mõlemas tuli raamatute saamiseks mingeid sedeleid täita ja siis need raamatud kuskilt toodi:) Täpselt ei mäleta ka enam, kuidas see süsteem käis. Tunnistasin siis raamatukogus kenasti, et mul pole aimugi, mis ma pean selleks tegema, et neilt saaksin raamatuid laenutada, mille info mul on ESTERist välja trükitud. Selgus, et selles raamatukogus raamatud kõik riiulitel reas ja peaks sealt lihtsalt ise välja otsima - kuna rahvast oli vähe, siis tädi aitas need mul ise välja otsida. Ühtlasi võtsin prooviks mõned lasteraamatud ka ja saimegi raamatukogus käidud. 

Nüüd tuleb see virn ainult läbi töötada:)

Ebaõnnestunud kangakudumine

Igasuguste muude tegevuste kõrval on mu kangakudumine täiesti soiku jäänud ja keegi teine pole ka edasi kudunud. Suvel tegin enda arust oma poolikule kudumile teene ja panin sinna kimbu lavendleid, et koisid peletada, aga see osutus küll täielikuks müüdiks, et lavendel koisid peletab. Nüüd pikemalt maal olles otsustasin vähemalt pooliku pleedi enne talve ära lõpetada, aga kahjuks ootas mind ees halb üllatus - lavendlikimpu ja selle alla olid koid pesa teinud ning kangatempli alla olid nad oma lõunalaua teinud ja kanga edasi kudumine tundus üsna mõtetu, sest see oli juba auke täis:(

Otsustasin siis kanga maha võtta ja vaadata, kas saab siis 2 meetrise pleedi asemel kasvõi lapsele teki. Kangapoomi vastas olevale osale olid ka mõned augud söödud, aga keskelt ~1 m jupp oli terve, paras lapsele tekiks. Kuna punase triibu pidin välja lõikama, siis tegin serva punase lõngaga üle.

Et kudumist alustasin pesemata lõngast, siis otsustasin teki nüüd tuhaleelisega ära pesta. Tegin nii nagu kangakudumisekoolis olime teinud - 3 ltr tuhka, 3 ltr kuuma vett, lasta seista ning selginud leelis lahjendada 1:1 veega ning ongi pesuvesi valmis. Ma tegin igaks juhuks topeltkoguse, s.t. 6 ltr tuhka ja 6 ltr vett, sain ~2 ltr leelist. Pesemiseks mul aega väga polnud, laps ärkas üles ja tahtis süüa, aga sain ikka kuidagi pestud. Kuigi valgeks see päris küll ei läinud, karvasemaks natuke küll. Võrdlesin pesemata tükiga, pealmine pesemata, alumine pestud:

Katkised jupid panin pesumasinasse vanutuma, et saab ehk millekski ära kasutada - pajalappideks või nukumantliks vms. Läks kenasti vildiks küll:)

Kui punase lõngaga serva hakkasin kantima, siis vanaema küsis, et kas see värvi ka annab - arvasin, et vist ei anna. Pestes selgus, et annab küll, aga kuna ma eriti ei leotanud ja kohe ära loputasin ning kuivatasin punane serv allpool, siis kangas roosaks ei läinud. Need jupid, mis pesumasinasse panin sisaldasid rohkem punast ning kuna ma panin sinna ka valge saunalina, siis panin igaks juhuks ka värvikogumise lapid pesumasinasse (ma ostan neid Prismast) - olen neid varem ka kasutanud ning minu arust need õigustavad ennast. Pesumasinast välja tulid need päris roosana (aga valged asjad jäid valgeks):

Rahvariidekool - seeliku kudumine

Kui kevadel plaanisime seeliku kudumist, oli meid 6 kindlat kudujat. Kahjuks venis kangastelgede ülespanek ja suve asemel lükkus kudumine juba üsna sügisesse. 4 inimest asus akittivselt toimetama, üks loobus, sest läks maale ja edasi septembrist doktorantuuri ning kuues inimene pole ühelegi meilivestlusele enam reageerinud, kuigi on ennast ka teiseks aastaks rahvariidekooli kirja pannud. Neljakesi siis panime end vastavalt aegade sobivusele järjekorda. Puhkust ma ei saanud selle alla panna - neli päeva olin nagunii kangakudumise suvekoolis ja kui ülejäänud nädala oleks ka pidanud linnas veetma, siis poleks nagu puhkust olnudki. Nii broneerisin endale septembri alguse, et oleksin juba linnas tagasi, aga eelarveprotsess pole veel nii kaugel, et peaksin pikki õhtuid mõttetööga täitma. Eelmised kaks inimest olid jube usinad ning saingi juba 30. augustil kõne, et võin kuduma minna. Hirm tuli peale ja jalad hakkasid värisema, aga oli ju plaani võetud:) ja kui teised said hakkama, mis siis mulgi häda:)

1. septembril seadsin siis peale tööd sammud vanalinna seelikut kuduma. Kuna olin just käinud kangakudumise koolis ja kudunud maal ka kangast, siis ei pidanud ma vajalikuks meie juhendajat informeerida ja temaga alustamiseks aega kokku leppida. Läksin kohale ja alustasin kohe kudumist:) 

Triibustiku olin endale juba paberile valmis joonistanud, et oleks kergem mõõte järgida, aga see väga hästi ei õnnestunud - et lõngasabad jääksid õhele poole (värvli sisse), siis pidi kõiki värve tegema paarisarv ja mustrikorra teise poole tegin sama lõngade arvuga ja lõpuks olin ikka veidi mustrist mööda. Lohutasin end sellega, et muuseumi variandil olid ka kõik triibud ainult enam-vähem sarnase laiusega ja iga mustrikord erineva laiusega (ja sisaldas mitmel juhul ka mõnda praaktriipu, mida ei pidanud seal üldse olema).

Esimesel päeval ei lastud väga tööga üle pingutada - selgus ootamatult, et minu beeži lõnga asemel oli mulle toodud erkkollane, mis kuidagi minu triibustikku ei sobinud. Kudusin siis selle triibuni mustrikorra valmis ja pidin päeva lõppenuks lugema (~15 cm):

Kudumise kiiruse üle ei saanud nuriseda - ~8-9 cm tunnis. Kudumisetihedus tundus küll veidi hõre, aga ei julgenud lõimi rohkem pingutada, mõned lõimed suutsin ära juba lõhkuda (ka eelmisel kudujal paistis lapitud lõimi olevat, aga kude oli ka oluliselt tihedam) - tundus, et lõngad olid ka veidi erinevad - kõrvuti tumesinine ja tumepruun - pruunil jäi alati lõime rohkem näha kui sinisel.

Teisel päeval lootsin, et saan lõngapoest puuduoleva beeži lõnga ja kudumine jätkub. Nii lihtsalt see ei läinud. Jolleris oli ühekordsete villaste valik väga kehv (ka kahe- ja kolmekordseid pidi kohe-kohe juurde tulema). Otsustasin õhtut mitte rasiku lasta ja poolisin endale vajalikke lõngu - arvasin, et umbes pool vajalikust kogusest, lõpuks selgus, et tegelikult olin peaaegu kogu vajaliku varu valmis poolinud.

Kolmandal päeval käisin uuesti oma lõnganäidisega käsitöömajas, et saaksin ehk sealt omale suvalist beeži ühekordset villast. Neil seal ka ei olnud, jätsin siis enda lõngatellimuse ootele. Ja läksin peale tööd lõngapoode läbi kammima. Ei leidnud midagi:( Ja Abakhani ka ei jõudnud, kus interneti andmetel lõngavärvi oleks pidanud olema. Läks täitsa luhta see päev:( 

Neljandal päeval jätkasin oma lõnga otsimist või pigem juba tegemist. Ostsin Abakhanist lõngavärvi - pakil olev tekst tekitas veidi kõhklusi - villast lõnga keeta ja hoolikalt segada - mulle tundus, et nii võib üsna vildistunud lõnga saada - kahjuks mulle ei meenunud, kuidas ma varem seda teinud olen  - olen lõnga värvinud küll, aga siis olen usaldanud paki peal kirjutatut:) Üritasin googeldada, aga sain terve hunniku erinevaid blogisid kuidas värvida lõnga munavärvidega või vildikasisudega, aga kuskil polnud värvimise protseduuri kirjas või on internet informatsiooni nii täis, et enam ei leia vajalikke asju üles... Üritasin siis ikka paki peal kirjutatut järgida - aga katsusin üsna ettevaatlikult segada. Totaalne läbikukkumine:( Lõng sai liiga tume - selline värv mul oli juba olemas. Ja ikka läks lõng veidi vilti - see pusa sobiks nüüd hoopis nuku juusteks:)

Reedel sain lõpuks rõõmusõnumi ja sain oma kudumist jätkata. Tempo oli kuidagi aeglane ja kippusin vist liialt mõtteid mõlgutama - lisandus 23 cm. Panin Muisist trükitud pildi kõrvale - tundub päris sarnane:) (pilt pole mul päris õiges mõõdus trükitud) seelikuriie, ERM A 563:1127, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/469392 

Laupäeval katsusin end kokku võtta ja tempot tõsta:) Kuna sain aru, et serv tuleb üsna ühesugune, kui sellega hirmsalt vaeva näha või üldse mitte vaeva näha:), siis serva sättimisega enam eriti palju aega ei kulutanud. Esimese tunniga suutsin kududa juba 10,5 cm:)  Tempo oli enam-vähem selline, et tunnis jõudsin kududa ühe mustrikorra - kas siis sinise või rohelise koos laiade punastega - mõlemad enam-vähem 9 cm ja lisaks siis kerge seljasirutus koos lõime edasikerimsega ja vajadusel mõne lõnga juurde poolimisega. Lõunal käisin lähedal kohvikus ja samast võtsin õhtueineks kaasa paar saiakest (mis sõin preemiaks ära kui esimese meetri täis sain:)) Õhtuks lõid kõik lihased ja kondid tuld välja, viimased tunnid oli ikka väga hambad ristis kudumine - kuna mitu õhtut oli kaotsi läinud, siis hakkasin juba muretsema, et jään järgmisele väga jalgu ja pingutasin elu eest kududa nii kaua kui vähegi jaksan (s.t. kella kümneni). Päevaga suutsin kududa 92 cm ja kokku kootud 1,3 m - vähem kui pool:( Andsin endale tõotuse pühapäeval veel tublim olla:)

Pühapäeval ärkasin varem ja kuduma jõudsin veidi peale 10 (ehk 30 min varem kui laupäeval). Kudumiskiirus oli ka veel veidi parem - esimese tunniga 11,2 cm:) Lõuna paiku leidsin, et suudan vast kududa 2 mustrikorda rohkem kui laupäeval ja kokku saan üle meetri juurde. Päeva tulemus 105,7 cm ja kokku kootud 2,37:) 63 cm kolme meetrini ja 8 mustrikorda, et lõpetaksin õiget värvi mustrikorraga. Arvutasin, et jõuan kahe õhtuga seeliku kootud ja värvli ka lisaks. Väike nüanss, et esmaspäevaks oli teater plaanis ja sel päeval kudumist ei toimunud.

Teisipäeva õhtul suutsin kududa vastavalt enda plaanidele 5 mustrikorda. Ja kolampäevaks jäi siis kolm pluss värvel, mille plaanisin ka eraldi kududa nagu minu eelkudujad olid teinud. Ei tea, kas kogemusest või julgusest või lõime ja kangapoomi paksusest (kangapoomi hammasrattal suhteliselt suured sakid ja kangas võtab rohkem ruumi kui tühi lõim lõimepoomil, et mingil hetkel võib pingutamine õnnestuda paremini kui teisel), aga suutsin lõime rohkem pingutada ning mustrikorrad läksid üha peenemaks ja peenemaks (kuigi lõngade arv triibus sama) - pingul lõimega saab koelõnga tihedamalt kokku lüüa. Kui esimesed sinised triibud olid ~9 cm, siis teisipäeva õhtul viimane juba 8,1 (ja kolmapäeval 7,6). Lisaks lõime pingutamise kogemusele tekkis ka serva hoidmise kogemus - mis oli väga halb:( - kuidagi pidin säilitama oskuse hoopis kogu kangast endiselt 3-4 cm  kitsamaks kududa, mitte laiust vastavalt pingutajale hoida. Lõpp läks vist ikka käest ära - poomi peal ei saanud päris täpselt mõõta, aga hirm on ikka, et lõpp on 2 cm laiem kui algus - eks siis paistab, kui kangas maha lõigatud. Praegu võin vähemalt kergemalt hingata, et ma olen selle valmis kudunud - 12 värviga 3 meetrit ilusat kangast:) - ehk saab sellest ühel päeval ka ilus seelik:)

Ja linaste servadega värvel sai selline:

Lõpuks oli töö käpas ja tunne, et kui pink oleks mugavam ja tallalaudade kõrgus õigem, siis võiks neid seelikuid rohkemgi kududa (kui oleks vaba aega ja tempo niimoodi tagant ei suruks - 12 tundi päevas on ikka korraga palju:)) 

Veel kangakudumisest

Käin muudkui kangakudumise koolis, aga senini pole ühtegi "päris" kangast ette võtnud. Eelmisel suvel, kui otsisin indigoga värvimiseks kapist lõnga, leidsin, et vanaemal on väga palju valget lõnga ajast, kui tal veel lambad olid. Sokke koob küll vaikselt, aga sellest varud eriti ei vähene. Varude vähendamisele olid pigem kaasa aidanud koid, aga nad ei olnud ka suutnud kogu lõnga päris ära süüa:) Võtsin vastu otsuse, et see lõng tuleb pleedideks kududa - kui endale, õdedele ja emale kududa, siis saaks päris suure lõnga sinna ära kulutada. Tokkidest keradesse kerimine oli üsna vaevarikas - mõni tokk koosnes ikka üsna väikestest juppidest, mõni teine oli jälle peaaegu päris terve. Vahepeal jõudsin ühe sõbranna lastele sokid kududa ning nende eest teise sama suure hunniku pööningult leitud valget lõnga saada:) See oli koidest üsna puutumata ning lõimeks otsustasin pigem seda kasutada. 

Alustamine oli raske - meil pole enam käärpuuid ja nende kasutamisvõimaluse leidmine polnud lihtne, s.t. et ega ma väga aktiivselt ei otsinud, aga lihtsamad variandid, kust lootsin abi saada, kahjuks ei aidanud. Vanaemal keelasin vahepeal vaipade kudumise ära:), et nii kui ma saan lõnga kääritud, siis panen pleedid üles ja saab hakata neid kuduma. 

Nüüd lõpuks sain oma rahvariide seeliku kudumisega seoses lõpuks kasutada käärpuud, millega sain pleedide lõnga ka ära käärida.

Võtsin plaani kududa nelja niieraami ja nelja tallalauaga toimses koes 1m laiused 2 meetri pikkused pleedid. Käärisin 10 meetrit 600 lõnga.

Õe abiga panime ~nädal tagasi lõime üles, niietasin ära

ja soastada jõudsin ka veidi.

Siis tuli kangakool vahele ja esmaspäeval jätkasin kanga ülespanemist - ega palju polnud jäänud, lõimed sukka panna ja tallalauad paikka siduda. Ja saingi kudumist alustada:)

Õhtu lõpuks oli ~10 cm kootud. Et oma pleed ära tunda, siis lisaks ühele niietus- ja ühele soastamis veale tegin otsa punase triibu:) - teise otsa tuleb ka:)

Ühe päeva käisin Tallinnas teatris ja ei kudunud ridagi.

Eile kudusin peaaegu terve päeva - kliima õnneks soosib hetkel seda tööd ja vanaema ka:)

Õhtu lõpuks oli 75 cm kootud:)

Veel pole kudumine mulle vastumeelseks muutunud, kude tuleb üsna ühtlane ja isegi servadega võin täitsa rahule jääda (loodan, et laius ka enam-vähem ühtlane tuleb - kasutan küll kangatemplit, mis laiust aitab hoida, aga ikka suudan esialgsest laiusest ~4 cm ära kaotada):

 Niietamisvea jätsin enda sallis triibuna jooksma, enne järgmise alustamist parandan vead ära...

Täna olin veel tublim - õhtu lõpuks kootud 1,5 meetrit, 50 cm ongi ainult veel:) - mis teeb tegelikult päris mitu tundi, sest ma koon seda enam-vähem 15 cm tunnis. Eks paistab, kas saan maja koristamise ja vanaema sünnipäeva ettevalmistuste kõrvalt selle 3,5 tundi näpistada ja nädala lõpuks oma esimese kudumi valmis. Siis saab puhkus mu otsa ja enam ei saa nii kiires tempos jätkata, võib olla järgmised koob hoopis vanaema - ta käib ja kibeleb küll, aga pole mu kohta veel ära võtnud:)