Mašmaša lood - vol. 88

Lähen maal wc-sse. Veidi aja pärast on õepojal sama soov. Mašmaša teatab talle rangelt: "Praegu ei saa, minu emme on seal ees ja ta tahab privaatselt pissida.":) Kodus ta sellest millegipärast aru ei saa, kuigi talle seda korduvalt meelde tuletan...

Mašmaša: "Emme, kas ma jään kogu aeg sinu juurde elama?" - "Tavaliselt on ikka nii, et kui lapsed suureks kasvavad, siis nad kolivad eraldi elama." - "Ei. Mina ei koli. Ma jään alati sinuga koos elama.":)

Kastame Mašmašaga lilli, mina ühes toas, tema teises. Ma olin teglikult tema toa lilled juba ära kastnud ja palusin, et ta rõdul kurki ja tomateid kastaks - talle sellest ei piisanud ning läks oma tuppa veel lilli kastma. Hetke pärast kostab: "Oi, oi. Emme... palun vabandust." Ma juba tean, et selline lause tähendab mingit jama...:) - seekord siis ei mahtunud vesi lillepottidesse ära ja voolas lahinal aknalaualt põrandale - õnneks ainult üks kannutäis...:) (Kurk nägi millegipärast järgmisel päeval väga longus välja ja muld oli ka kuiv...)

Hakkame magama minema. Mašmaša aeleb minu voodis. Küsin, et kus tema väike jänes on? Mašmaša vastab  rangelt: "See ei ole siin voodis, see on hoopis teises kohas. Ja me ei hakka nüüd öösel seda otsima.":)

Mašmaša: "Tead emme, ma ei hakka mitte kellekski, kui ma suureks saan." - "Mida sa siis tegema hakkad?" -  "Ma söön hommikul oma pudru ära ja lähen siis kudumisetuppa kuduma." - "Ja mida sa siis kood seal?" - "Sulle talvemütsi.":)

Mašmaša lood - vol. 87

Mašmaša mängib Playmobili mänguasjadega ja soovib, et ma ka osaleks. Annab mulle pakiautomaadist paki (mis tegelikult on piletiautomaat). Võtan paki, teen nagu avaksin selle ja rõõmustan: "Oi, nii tore raamat." Mašmaša vastab väga vanainimeselikult: "Kulla laps, see on hoopis ID-kaart.":)

Käärid pean vist varsti tõsimeeli ära peitma... Roosast kummitibust (tõeline rõvedik minu meelest) sai ühel päeval paari käärilõike abil lihasööja taim nagu Lotte filmis oli... Ja ühel päeval lunis Mašmaša, et ma lubaks tal Rapuntsli juuksed ära lõigata, et kiilaspea sobiks talle paremini - ma ei lubanud, aga see ei välista, et see ühel päeval see salaja ikka teoks saab...

Mašmaša võtab maal oma kummiämbliku kaissu. Korraga hõikab mulle: "Emme, väga kahju, et meil seda superliimi pole kaasa, millega ämblikule jalga saab tagasi liimida...":)

Mašmaša lood - vol. 86

Mul üks sõbranna ja teise sõbranna lapsed tantsivad flamenkot ning neil oli kontsert. Mõtlesin, et proovin järgi, kas on võimalik Mašmašaga kontserdile minna. Alguses oli täitsa ok, aga muusika oli liiga vali ja tal hakkas ikka igav. Kaasavõetud paar pisielukat ei lõbustanud teda kuidagi ja tahtis hoopis joosta ja tantsida. Otsustasin siis, et ei hakka teisi segama ja läheme koju. Ootasime ühe tantsu lõpuni ja hakkasin Mašmašat ära sikutama - tema anus, et me oleksime ikka kontserdi lõpuni. Lootsin, et ta siis üritab igavusega võidelda. Ei midagi - järgmise loo ajal jätkus ikka sama jama... Ootasin siis jälle loo lõpuni ja lohistasin võitlusvaimu täis Mašmaša ära - tema protestis ikka: "Emme, palun ärme lähme, ma tahan selle kontserdi lõpuni vaadata." - Need keda ta enne ei seganud, need ei saanudki vist aru, miks ma last vastu tema tahtmist poole kontserdi pealt ära viin... Nüüd on muidugi dilemma - kas tantsupeoga proovida uuesti või leida talle selleks õhtuks lapsehoidja... - ise tahaks ikka näha ja piletit ka ei tahaks raisku lasta...

Jalutame Mašmašaga kodu poole. Väike lomp jääb ette, Mašmaša peab muidugi plärtsuga sinna sisse astuma. Tal on kummikud jalas ja ei juhtu midagi, aga mul on sukad märjad. Ütlen irooniaga: "Aitähh, kullake." - Mašmaša vastas samas võtmes: "Ei ole tänu väärt. See tegi mulle ainult rõõmu.":)

Mašmašale meeldib kääridega lõigata. Ma pole senini ta kääre ära peitnud, aga nüüd hakkab tunduma, et varsti pean vist kõik käärid kuskile luku taha panema... Samas otseselt midagi mulle olulist pole veel kääride ette jäänud, pigem mänguasjad või tõesti ebavajalikud asjad: Pesu sildid teda segavad - need lõikab ära - õnneks on pesu seni terveks jäänud. Ühel päeval tuleb heegeldatud hiir näpus: "Emme, ma ei saa tal ühte sussi ära - teisel ma lõikasin paela katki, aga sellel ei saa...". Või segavad teda tukatriinu kinngakeste lipsud... Ühel õhtul märkan laual mingit paela, aga ei saa aru, kust see pärit on - kuna keskendusin Mašmaša magama panekule, siis mõte läks mujale ja unustasin. Hommikul hakkame kapist mütsi võtma ja Mašmaša näitab ühtesid sõrmikuid: "Emme, ma lõikasin nendelt kinnastelt selle nööri ära..." - Siis sain aru küll, mis nöör see oli ja eks see oligi üsna mõttetu nöör ning kindad selle tõttu kasutamata... 

Lapsed on ikka väga seltskondlikud. Ühel päeval mänguväljakul üks tüdruk tuli Mašmašaga tutvust tegema ja nad said kohe suurteks sõpradeks - vähemalt Mašmaša nimetab teda sõbraks ja õhtul lasteaiast koju minnes hõiguvad üksteisele nimepidi head aega - samas ma ei ole aru saanud, et nad seal koos mängiksid, aga õuesoleku aeg on päris pikk, võib olla vahepeal suhtlevad ka. Ühel õhtul oli vaja poodi minna ja käisime ühtlasi väljas söömas. Seal oli lastenurk ka ning lapsed said seal kohe üksteisega ise tuttavaks - Mašmaša teatas pärast, et ta sai uue sõbra ja nüüd on tal kolm sõpra - sinna hulka ta ei lugenud ühtegi enda rühmakaaslast ja mu õelapsi ka mitte (õepojaga nad on nagu sukk ja saabas, kui me maal oleme).

Loen Mašmašale unejutuks raamatut Hõbesõrg. Mõtlen, et teen talle üllatuse ja näitan lisaks veel samast loost multika ka. Youtubest ma eestikeelset ei leidnud, aga kuna lugu oli just loetud, siis sobis venekeelne ka. Üllatus oli muidu tore küll, aga Mašmaša hakkas hoopis vinguma, et kui ma talle ühte multikat näitasin, siis pean juba veel näitama. Üritasin nii ja naa seletada, et ei on ei ja ei saa lisaks ühtegi multikat. Mašmašal argumendid otsa ei saa: "Aga seal raamatus oli ka ju nii, et alguses Kokovanja ütles, et ei võta Darjat metsa kaasa, aga lõpuks ikka võttis. Nüüd sina ka alguses ütlesid, et ma ei saa rohkem multikat, aga lõpuks pead ikka näitama.":) Laulsin talle hoopis paar laulu ja tuli uni ilma nende multikateta...