Meil on hulk aastaid suur jupp heinamaad niitmata - loogiliselt peaks sinna miski võsa juba kasvama, aga ei midagi. Terve õu on saare- ja vahtrapoegi täis, aga põllule ei kasva ühtegi puud peale metsikute õunapuude, mis on kährikute või muude loomade poolt sinna tassitud õuntest kasvama hakanud. Ka naabermaja heinamaaga on sama lugu - ainult metsikud õunapuud, tee ääres mõni saar ja üks paju on ka imekombel ise kasvama hakanud.
Selle tõttu olin päris rõõmus, kui nägin kevadel ühes peenrakastis väikseid kasepoegi kasvamas. Jätsin and sinna lasteaeda ja muud sinna kasvama ei pannud. Nüüd avastasime, et tiigi äärde on lisaks suurele hulgale pajudele ka kased kasvama hakanud - ja mitte vähe. Tundub täiesti uskumatuna - kunagi ema püüdis kaskesid kasvatada, küll maarjakaski, aga ega neil vast nii palju erinevust ka pole. Igatahes proovis ta neid erineval moel idandada ja külmutada ja külvata jne, aga ei tulnud sealt ühtegi taime. Ja nüüd on täiesti suvaliselt hakanud tiigi kaldale kased kasvama ja meil pole seal päris läheduses ühtegi kaskegi (lähim on vast 50 m või veel rohkem). Ainus loogiline selgitus, on, et kaseseemned tiigivees ligunesid ning siis kui vesi alanes, hakkasid sambla peal idanema - ju siis sellised on nende idanemiseks sobivad tingimused.
Nüüd neid kaskesid seal kasvamas nähes ei raatsinud neid kuidagi ära niita nagu me pajudega teeme. Kaevasime mingi osa neist üles. Kased, mis kevadel said lasteaeda jäetud, on suvega põlvepikkuseks sirgunud - need kaevasin peenrast välja ja istutasin heinamaale teistele kaskedele seltsiks (mis on sinna ka eraldi istutatud, mitte pole ise kasvama hakanud) ning nüüd on seal juba 10 kaseline salu kasvamas:) Penrakasti istutasin uued kased lasteaeda - seekord sai neid 5 asemel 27:), nii saab lõpuks kuusemetsa kõrvale ka väike kasemets:) Ja kui tundub, et jääb väheks, siis saab tiigi juurest ehk veel neid juurde:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar