Tudujänes

Alustasin juba väga ammu lapsele tudujänese kudumist - arvasin, et kingin neljanda kuu sünnipäevaks, siis viiendaks..., siis jõuluks:) Paar päeva peale aastavahetust sain lõpuks valmis - tudujänes Nässu - pea ja serv heegeldatud, rätt kootud.

Mustrit ja õpetust kuskilt ei võtnud, kombineerisin Pinterestist leitud ideed (näiteks see) ja amigurumi õpetused (eesti keeles Kristi Tulluse juhendid ja mustri või Lilleliisi mustri) - neis pidin ka ise veidi juurde leiutama - mul oli liiga peenike lõng ja pea oleks õpetuste järgi liiga väike tulnud, kõrvad ka ükski variant ei sobinud ja kohandasin leitud õpetusi enda soovide järgi.

Nukuriided

Õde õmbles oma lapse Barbiedele riideid ning ajas mulle ka isu peale:) Tahaks juba hirmsasti nukkudele riideid õmmelda:) Aga pole ju aega - siiani oli lapse kudum pooleli ning jõuluvana kongikott vajab ka täitmist...

Nüüd maal olles ei viitsinud midagi alustada ning otsustasin teleka ees nukuriideid õmmelda:) Ega ma väga palju ei jõudnud - baleriin sai peokleidi koos pitsist õlakattega:

Tormikahjud

Linnas ei saanud väga arugi, et hull torm oli - majast välja ei kippunud ja tuppa see segama ei tulnud, vool jäi ka alles.

Maal selgus, et natuke on mul ikka tormikahjusid ka. Suured puud maja ümber on õnneks enamus juba likvideeritud ning nendega polnud muret. Elupuule panin esimesel advendil laternad, neid räsis torm korralikult, aga juhtmed jäid terveks ja minu kohale jõudes olid tuled juba uuesti ilusti põlema sätitud.

Õhtul voodil last söötes tundus, et korstnajalal on üleval miskid triibud - arvasin siiski, et ju varjud sellised. 

Hommikul ringi sebides jäi elutoas silma, et akna kohalt oli vesi sisse sadanud ja osa krohvi ka koos sellega alla tulnud - ju see vesi siis jälle sellise nurga alt ja sellise tugevusega tuli, et akna piirdeliistu vahelt sisse pressis ja mööda aknaraami tuppa nirises. Mõned aastad tagasi on see korra veel juhtunud, aga muul ajal on kõik korras olnud.

Lisaks jäi pilk nukule, kes magamistoas korstnajala kõrval peeglilaual istus. 

Imestasin, et see pole ju enam mängimiseks olnud (sest 40 aastaga on plastmass rabedaks muutunud ning õelaste käes murdusid jalad mõned aastad tagasi ära - ära visata ei raatsinud, liimisin kinni ja mängimiseks enam ei andnud), et kuidas see nägu tal nii mustaks (shokolaadiseks?) on saanud. Siis tuli meelde, et kui meil see ülemine korrus ainult mängimiseks oli, siis ka mingite vihmade korral tuli laest pigist vett. Vaatasin korstnajalga ning veendusin, et õhtul nähtud triibud olid ikkagi triibud, mitte varjud - väga heledad küll, aga vaatlemisel ikka nähtavad. Ju siis osa vett ei tulnud korstnajalga mööda alla vaid kogunes laelauale (mis on ühtlasi ka pööningu põrandalaud) ning sealt vahelt sai nukk ka vihma kaela, mis mööda korstent alla voolates pigist värvi oli saanud. Veidi oli kannatada saanud ka peeglilaud ise (mida nukk ei kaitsenud) ning isegi põrandavaibal oli suhteliselt suur pigivee laik. Pööningule polnud aega ja viitsimist minna vaatama, et kas seal soojustust on ka vesi palju rikkunud - ega teha nagunii poleks midagi saanud.

Kõigest hoolimata on kahjud ikka väga väiksed ning hea ikka, et suured puud (üsna mädad kusjuures) said aasta tagasi maha võetud.

Kootud komplekt lapsele

Siis kui laps õhtul magama jääb, siis hakkan mina oma toimetusi tegema - söön õhtust, vaatan televiisorit ja koon (heegeldan, õmblen jne:) Soojemal ajal sain kududa ka pargis lapse uneajal, aga praegu on selleks juba liiga külm. Aga hoolimata sellest sain täpselt kolme kuuga lõpuks valmis lapsele sooja meriinovillast kootud komplekti (külm on ka õnneks sellega arvestanud ja tulekuga viivitanud).

Need polnud tegelikult esimesed asjad, mis lapsele kudusin. Esimesed sokid sain ka ise kootud. Tegelikult esialgu plaanisin need sõbranna lapsele katsikukingiks (kes sündis aasta tagasi detsembris), aga katsikule minek tuli väga äkki ja selleks ajaks oli ainult pool sokki valmis - ning siis otsustasin juba oma lapsele jätta.

Peale sokkide alustasin suhteliselt varakult ka kootud tekikesega - vankrisse, turvahälli, kärusse, kus iganes vaja võiks minna. Kahjuks sündis laps varem ja tekki sain edasi kududa rea kaupa - õnneks kolleeg kinkis katsikuks heegeldatud teki ja selles osas hätta ei jäänud ja lõpuks sain enda oma ka valmis:

Taaskasutus - jõuluehted

Poed on ilusaid jõuluehteid täis, aga mul on ikka vaja ise nokitseda:)

Olen endiselt hõõglampide fänn, aga kahjuks uuemad pirnid põlevad üsna kiirelt läbi, aga ära ma neid visanud pole ning olen neid varem ka jõulukaunistustes kasutanud. Nüüd tegin siis sama.

Võtsin läbipõlenud lambipirnid ja oma varudest kuldse ja hõbedase aerosoolvärvi ning värvisin pirnid ära. Värvides selgus, et värvid "käituvad" täiesti erinevalt - hõbe on vist ostetud kuskilt käsitöö osakonnast:

Sellega oli kerge värvida ning penoplastiga, millesse ma pirnid toetasin, ei juhtunud ka midagi. Tulemus jäi ka ilus sile. See oli kehv, et mingit lahustit mul küll käepärast polnud ja küünelakieemaldi sellele värvile väga ei mõjunud. Apelsiniõliga sain õnneks näpud (ja ka põranda ajalehtede ümbert) puhtaks.

Kuldne oli ostetud Prisma remonditarvikute osakonnast:

Hoopis teistsugune toode. Värv oli palju voolavam ning see sulatas ära penoplasti (kuigi sobib ka plastmassi värvimiseks) ning pirnid kukkusid seetõttu ümber ja kuivasid plekiliseks:

Kuna hõbedased oli ilusamad, siis otsustasin ainult hõbedased jõuluehted teha. Võtsin jupi traati ja punusin pirnidele vedrusabad:

Viimastel aastatel on ehituspoodides jõulude eel müügil sifooni vms laadseid kangaid kodu dekoreerimiseks. Ma olen neid ostnud pigem jõulukinkide kaunistamiseks ja nukuriiete jaoks (kus ma pole neid veel kasutanud). Igal aastal on erinev valik ning ka sel aastal ei suutnud oma varusid täiendamata jätta:) Seekord siis ostsin punase ja valge hõbedaste täppidega. Jõuluehete jaoks võtsin punase kasutusse:

Lõikasin sellest ribad ning krousisin pirnidele satsid ümber:

Ja saingi jõuluehted kardinapuu külge riputada:)

Et kuldsed pirnid raisku ei läheks, siis nendest ja punastest lipsudest sain küünlale sobiva ümbrise (pirnide plekilised pooled said allapoole peitu).

Ja saigi kodu jõulumeeleollu:)

Riiete tuunimine

Pidude hooaeg käes - esialgu sünnipäev sünnipäeva otsa, mis sujuvalt jõuluüritusteks üle lähevad:) Lapsel ilus punane kleit on olemas, aga ilma käisteta ning sinna alla oleks vaja valget body või pluusi. Üleni valgeid poes silma ei jäänud, leidsin mõned piltidega, pilt jääb nagunii kleidi alla peitu. Aga ei tundunud ikka piisavalt pidulikud. Nii siis otsisin maalt oma varudest veidi pitsi ning tuunisin bodyd vähe pidulikemaks:

Ja koos kleidiga pidudeks vorm selline:

Ebaõnnestunud kangakudumine

Igasuguste muude tegevuste kõrval on mu kangakudumine täiesti soiku jäänud ja keegi teine pole ka edasi kudunud. Suvel tegin enda arust oma poolikule kudumile teene ja panin sinna kimbu lavendleid, et koisid peletada, aga see osutus küll täielikuks müüdiks, et lavendel koisid peletab. Nüüd pikemalt maal olles otsustasin vähemalt pooliku pleedi enne talve ära lõpetada, aga kahjuks ootas mind ees halb üllatus - lavendlikimpu ja selle alla olid koid pesa teinud ning kangatempli alla olid nad oma lõunalaua teinud ja kanga edasi kudumine tundus üsna mõtetu, sest see oli juba auke täis:(

Otsustasin siis kanga maha võtta ja vaadata, kas saab siis 2 meetrise pleedi asemel kasvõi lapsele teki. Kangapoomi vastas olevale osale olid ka mõned augud söödud, aga keskelt ~1 m jupp oli terve, paras lapsele tekiks. Kuna punase triibu pidin välja lõikama, siis tegin serva punase lõngaga üle.

Et kudumist alustasin pesemata lõngast, siis otsustasin teki nüüd tuhaleelisega ära pesta. Tegin nii nagu kangakudumisekoolis olime teinud - 3 ltr tuhka, 3 ltr kuuma vett, lasta seista ning selginud leelis lahjendada 1:1 veega ning ongi pesuvesi valmis. Ma tegin igaks juhuks topeltkoguse, s.t. 6 ltr tuhka ja 6 ltr vett, sain ~2 ltr leelist. Pesemiseks mul aega väga polnud, laps ärkas üles ja tahtis süüa, aga sain ikka kuidagi pestud. Kuigi valgeks see päris küll ei läinud, karvasemaks natuke küll. Võrdlesin pesemata tükiga, pealmine pesemata, alumine pestud:

Katkised jupid panin pesumasinasse vanutuma, et saab ehk millekski ära kasutada - pajalappideks või nukumantliks vms. Läks kenasti vildiks küll:)

Kui punase lõngaga serva hakkasin kantima, siis vanaema küsis, et kas see värvi ka annab - arvasin, et vist ei anna. Pestes selgus, et annab küll, aga kuna ma eriti ei leotanud ja kohe ära loputasin ning kuivatasin punane serv allpool, siis kangas roosaks ei läinud. Need jupid, mis pesumasinasse panin sisaldasid rohkem punast ning kuna ma panin sinna ka valge saunalina, siis panin igaks juhuks ka värvikogumise lapid pesumasinasse (ma ostan neid Prismast) - olen neid varem ka kasutanud ning minu arust need õigustavad ennast. Pesumasinast välja tulid need päris roosana (aga valged asjad jäid valgeks):