Ettevalmistus IX sessiks

Püüdsin kõigest väest, aga no ei saanud kuidagi enda töödega järje peale:( Õnneks ma pole ainus - kõigil on midagi võlas ja kaks inimest loobuski õpingutest.

Rõõm on tõdeda, et ka heegeldamise kirjaliku töö eest sain kohe esimese korraga superhea tagasiside ning midagi täiendama ja ümber tegema ei pidanud - suurel osal on need veel kas valmimisel või täiendamisel-parandamisel.

Vaiba dokumentatsiooni sain ka tehtud ja see sai ka positiivse hinnangu - selle osas polegi jutuks tulnud, kuidas teistel on läinud.

Esemetest ja tööproovidest üritasin esimesena teha ära suuremad asjad. 

Sokid sain lõpuks valmis, aga enda jaoks tahaks nende kohta tööprotsessi ka mappi kirja panna. 

Jätkasin kohe motiividest heegeldatud vestiga, mis sessiks valmis pidi saama. Kuna plaanisin viimase serva heegeldamisega kohe ühendamise ka ära teha, siis alustasin motiive värvide kaupa. Päris tore hunnik sai:)

Vahepeal pidin ühe päeva kooli tekstiilikojas praktikapäeval olema - s.t. seal vajadusel pileteid ja käsitööesemeid müüma ning infot andma. Mingeid eraldi ülesandeid ma seal olemise ajal ei saanud, inimesi käis vähe, müüsin ühe lõngakera ja õpetasin ühe pisikese riidenuku tegemist ühele tüdrukule. Veidi proovisin kedervarrega alpakavillast lõnga kedrata, et kui keegi peaks selle vastu huvi tundma, aga kuna kraase ma üles ei leidnud, siis jätsin selle pooleli. Tegelesin pigem isiklike asjadega, s.t. käärisin ära oma villase salli lõngad - peame lauatelgedel suve jooksul salli valmis kuduma.

Lisaks jätkasin vesti motiivide heegeldamisega:

Kodus jätkasin motiividega ning oli juba lootus, et saangi vesti valmis:)

Mingil hetkel tundus, et kui vesti saangi valmis, siis kõik ülejäänud asjad jäävad tegemata - ka need, millega oleks kuidagi vaja järgmisel korral edasi minna. Nii jätsin vesti sinnapaika ja võtsin pigem teised tööd ette.

Ühel ööl võtsin ette alpakavillast pitsiga kätised, kuna neid peaksime sessi ajal ette näitama, et siis kinniste ja viimistlemise kohta infot saada. Alustasin sinistest. Tundus, et mudi ja rulli neid palju tahad, kokku tõmbama need küll ei hakka. See sinine andis kohutavalt värvi, aga suure seebitamise ja pesemisega jäi see vist pidama.

Protsessi algus:

Valgete kätiste puhul võtsin teise meetodi kasutusele - määrisin muudkui seepi peale ja sellisel moel neid mudides sain need palju paremini ja kiiremini viltuma.

Lõpuks said valged kätised enam-vähem juba normaalsesse vormi:

Võtsin sinised ka uuesti ette ja sain need ka oluliselt paremaks. Kuna neil on lai pits kogu kätise ulatuses, siis need nii kokku ei tõmmanud:

Lapitehnikas vardakoti pidin ka teatud maani valmis tegema, et sessi ajal saaks selle ära lõpetada.  Õmblesin tükid omavahel kokku:

Teistpidi õmblesin ka kokku ning siis voodri ja koti küljed korraga kokku (õpetus pärineb Ingrid Uus'i raamatust "Noppeid Kihnu näputööst"). Kotisuuga jätkame koolis.

Peale sessi läheme otse Karulasse MTÜ Maavillane viltimismasinaga oma viltvaipu viltima, nii tuli see ka ära laotada. Linnas mul selleks ruumi polnud, et oleks saanud sel ka mõne päeva seista lasta, maal mul õnneks elutuba väga aktiivselt kasutuses pole ja vajadusel saab ukse päeval kinni panna. Nii laotasingi oma vaiba seal maha. 120x180 cm - nii see algas:

Kaks kihti rohelist on laotatud:

Lilled laotasin eraldi, et vajadusel koolis veel põhja parandada saaksin:

Heegeldamises tuniisi valmis tööproovid vormistasin ära ja heegeldasin kahevärvilise juurde, nööpaugud jäid kahjuks tegemata...

Väiksed sokid sain ka lõpuks korralikult ära vormistatud. Viklid kudusin ka lõpuni ja see tööproov sai ka paberile:

Tikkimises jõudsin enam-vähem ära lõpetada poolikud tikkimisread:

Lisaks üritasin valmis saada arhailist tikandit, aga jõudsin ainult alustada.

Aga nagu ikka, tuleb kuskile lõpuks joon tõmmata, asjad kokku pakkida ja tõdeda fakti, et läks nii...

Kudumises venitatud silmustega kudumismustrite tööproovi ei võtnud kordagi kätte, selle kohta õnneks lubati kohe, et võib augustiks jääda.

Tikkimises jäi ka kümme rida pisteid tegemata ja tundub, et enamus neist kunagi koolis ka proovitud ja ega nende pistete tegemine eriti aega ei võta, aga tegelikkuses teeme me need üsna peened (oleme enamus selle jaoks isegi luubid muretsenud) ning lõngu lugedes kulub ühe pisterea tegemiseks tund ära - mõni läheb vast ikka kiiremini ka ja mõni teine võib olla aeglasemalt. 

Päev pärast sessi peaks valmis saama järjekordne kirjalik töö - mul seekord nahast esemete kohta - aga seda ma pole isegi alustanud. Mõningad märkmed on küll tehtud, sest kui päeva raamatukogus veetsin, siis sain selle töö jaoks tegelikult kõige rohkem materjali ja varasemate tööde jaoks eriti ei saanud. Peale sessi tuleb see esimeses järjekorras käsile võtta.

Triibuline vaip

Kuna kooli jaoks on nagunii kokkuvõte vaja teha, siis siia ka veel vaiba kudumise ülevaade.

Vaipa kudusime sõbranna telgedel ja tema kudus enda vaiba ruttu valmis, siis nii kui sain lõpuks materjali lõigatud, siis sain alustada ka oma vaiba kudumist. Seda sain teha paralleelselt teiste koolitöödega, sest vaipa kudusin lapse uneaegade vahel ning laps mängis samal ajal mu sõbranna ja tema lastega. Kokku kulus vaiba kudumiseks veidi üle 8 tunni. Samas materjalide lõikamiseks ja rebimiseks kulus ~6,5 h, seal hulgas valge rebimine ja sinise kettaga lõikamine võtsid veidi üle kahe tunni, aga halli ja musta kääridega lõikamine suurema osa ajast. Lõime käärimisele kulus 45 min ja telgedele panemiseks ~6 h (s.t. niietamine, soastamine ja siduse tegemine). Vaiba narmaste sõlmimiseks ja viimistlemiseks 40 min. 

Materjali kulus kokku: 

lõim kahele vaibale ja tööproovidele 274 g, ühe vaiba osa siis 101 g

koematerjal veidi üle 2,5 kg.

Kudusime soaga nr. 20 ja lõimi oli 172, kahele vaibale oli vaja lõime pikkuseks 737 cm, aga me käärisime 797 cm.

Vaiba mõõdud oleksid pidanud olema 80x240 cm.

Esialgne kavand oli 1:10 mõõtkavas:

Täiendatud kavand oli mõõtkavas 1:5:

Tööproovis proovisin olemasolevate materjalidega mõningaid variante, kuidas võiks raanutäppe kududa:

Lõpuks tegin mustad ja väiksed hallid nii:

ja sinised ning laiad hallid nii:

Kui vaibad telgedelt maha lõikasime, siis lapsed hakkasid seal peal end kohe mõnusasti tundma. Kodus minu laps patsutas tühja põrandapinda ja teatas, et siia paneme uue vaiba - talle üldse ei meeldinud mu vastus, et selle hoopis kooli viin. Kui asju kooliks pakkisin, siis ka ronis jälle vaiba peale ja teatas, et see on tema oma:) - pidin teda taas kurvastama, et pean selle ikkagi kooli viima... 

Valmis vaip 77x252 cm,  s.t. laiusest tõmbas rohkem kokku kui arvestatud ja pikkusest vähem:

VIII sess

Koolipäevad venivad järjest pikemaks, aga lõpuks võib ikka tõdeda, et see kolm päeva möödub väga kiiresti - unustasin isegi jooksvalt oma tegemistest pilte teha:)

Neljapäev oleks pidanud algama tikkimisega, aga kuna meil oli iseseisvalt vaja teha valmis lauatelgedel villase salli tööproovid ning ma eraldi ei viitsinud selleks vahepeal Olustveres käia, siis plaanisin kudumise sessi ajaks. Nii alustasin päeva tund aega varem ja sain ühe tööproovi tehtud. See oli tegelikult üsna keeruline, sest osa rahvast tuli lihtsalt veidi varem ja see loba segas keskendumist ning kogu aeg läks sassi, mis kange ma juba tõstsin ja kus ma oma järjega olen. Väga hästi mul see tööproov ei õnnestunud:( - pilti polnud ka aega teha...

Ja kui tööproovi valmis sain, siis algaski koolipäev. Alustuseks 8 tundi tikkimist, õppisime jälle erinevaid pisteid ning taustaks lisaks praktika teemad, vahepeal väike sirutuspaus ja jalutuskäik tekstiilikojas, et me aimu saaks, mis meid praktika ajal ees ootab. Kolm päeva kooli praktikast oleme tekstiilikoja "perenaised", s.t. teeme uksed lahti, müüme pileteid ja käsitööesemeid, teeme etteantud ülesandeid (mingeid lihtsamaid käsitöötooteid, koome kangast vms mida turistidel oleks huvitav vaadata) ja lõpuks koristame ja sulgeme uksed.

Tikkimise tundide lõpuks oli valmis saanud hirmus vähe pisteid ning koju jäi neid veel terve hulk - lisaks veel need, mis mul eelmisest korrast tegemata.

Tikkimisele järgnes heegeldamine. Jätkasime eelmine kord pooleli jäänud tuniisiheegeldamise võtetega. Jõudsin valmis nupulise tööproovi :

Kodus on vaja teha mustriline tuniisipind ning vertikaalne ja horisontaalne nööpauk. Ja lisaks valmis saada motiividest vest.

Aeg lendas nii kiiresti, et kui tund oli juba 15 min üle aja läinud ja keegi avaldas soovi koju minna, siis õpetaja ehmudes avastas, et tal veel mitu juttu rääkimata... Üldiselt eeldatakse, et kõik ööbivad koha peal ja kellelgi kiiret kuhugi pole.

Reedet alustasime fotograafiaga. Seekord fotokaid ei puutunud, istusime hoopis arvutiklassis ja vaatasime mõnda lihtsamat programmi fotode töötlemiseks. Proovisime vabavara Faststone ja on-line programmi Picmonkey.

Arvutiklassis veetsime ka järgmised tunnid arvutiõpetuse raames. Kuna meil tööde vormistamisel oli palju vigu (eriti liigsed enterid vormindatud laiema vahe asemel alapealkirjade ees), siis kordasime need vormistamised uuesti üle. Kuigi arvutiõpetus on meil arvestuslik, siis esimese kirjaliku töö hindamisel kasutas õpetaja hindeid ning lisas sinna kommentaari ja kuna "liigsed enterid" oli vist igal ühel, siis see tekitas meil suurt poleemikat. Ja kuna enamus tahtis oma hinnet parandada, siis lubati silmuskudumise töö põhjal teha uus hindamine. See vist ei parandanud oluliselt tulemust, sest ikka oli meil väga rahulolematuid. Ma enda osas veel ei tea, kuna läksin töö esitamisega üle aja, siis arvutiõpetaja pole jõudnud minu tööd veel vaadata. 

Sama vestlus jätkus silmuskudumise tunnis, sest see on esimene suurem töö ja paljud on sellega hädas, et peavad korduvalt ja korduvalt seda parandama. Üks vanem proua juba loobus selle tõttu, et ta tahtis kangakudumise osas veidi targemaks saada, aga muud on meil lisaks nii palju ja seda tal vaja pole - vähemalt see sess teda polnud ja meile öeldi, et ta otsustas loobuda... Samas silmuskudumise tunnis läks ühel proual kops üle maksa, ütles õpetajale otse näkku, et tema ei kavatse teksti sisse viiteid raamatutele panna, sest lõpus kasutatud kirjanduse all on need üles loetud ja bürokraatia on liiga suur ja sisule peaks keskenduma - astus uksest välja ja lubas mitte enam tagasi tulla... Veel mõned on arvamusel, et kool kiusab meid ja ei arvesta üldse, et tegemist on vanemate inimestega. Päris väsitav on seda päevast-päeva kuulda, meie facebooki grupis ka pikemat aega sama soigumine üleval. Ma olen arvamusel, et kui ma olen kooli tulnud ja mulle antakse ülesanded, siis tuleb katsuda nendega hakkama saada. Muidugi võiks ka nii teha, et teeme oma tööd töö tegemise pärast ära ja arvestatakse ka kehva tööd, aga praegu on samad tööd ülejäänudele ka õppematerjaliks, s.t. me peame ise ka kõik tööd pärast läbi lugema ja siis on mõistetav, et olulisi puudusi läbi ei lasta.

Vaatamata segastele vaidlustele jõudsime me ka natuke kudumisega tegeleda (meil ainult 2 tundi ette nähtud oligi):) Tegime tükkide külgede ühendamist (ja nüüd pilti tehes avastasin, et olen ühe tüki võtnud valepidi ette ja pean selle üles harutama ja uuesti tegema):

Siis teine ühendamine tükkide otstest:

Kolmandaks variandiks oli midagi uut - kandi õmblemine, see jäi pooleli ja tuleb kodus lõpetada:

Alustasime pikendatud silmustega kudumise tööproove. Kokku on neid vaja teha 9, aga õnneks öeldi kohe ära, et kui juuniks kõike ei jõua, siis võib augustiks ka lõpetada. Esimene algus sai seline:

Järgnes kolm tundi Eesti rahvakultuuri ja tekstiilipärandit, kuigi tegelikult jooksis meil kudumine sellesse vist sisse ja väga palju me Lõuna-Eesti rahvariietest kuulda ei jõudnud. Samas võisime samal ajal kududa.

Päeva lõpetasid kangakudumine ja tekstiilide kompositsioon. Näitasime ette oma vilditud vaipade ja triibuliste sallide kavandid ning kootud vaibad. Arvutasime sallide materjale ja kes tahtis võis kududa villaseid tööproove. Kasutasin seda võimalust ka, et ei peaks laupäeval peale tunde jääma, aga ka see tööproov ebaõnnestus täiega - vestlus oli ümber-ringi kohati nii aktiivne, et ajasin kogu aeg kangide järjekorra sassi ja korralikku tulemust ei saanud ja pilti ka unustasin teha.

Laupäev algas õmblemisega. Õmblesime peitlukku:

Ja tavalist lukku ühes variandis kolmest:

Lisaks sättisin paika oma vardakoti küljed ja sain juhtnöörid kuidas neid kokku õmmelda ja kotile voodrit õmmelda:

Kodus peame vardakoti küljed koos voodriga kokku õmblema ja tunnis lisame järgmine kord värvli. Lisaks peam tegema kantide õmblemise tööproovid, kui me saame sellega iseseisvalt juhendi järgi hakkama (ja kui aega on...). No ja muidugi selleks korraks tegemata tööproovid ka ära tegema.

Õmblemisele järgnes viltimine. Valisime ära oma viltvaiba kavandid ning vaatasime kooli viltimisheiete varud üle. Veel laotasime ära oma alpaka villast kätised. Endale tegin sinisest villast, esimene kiht sai selline, edasi veel paar kihti ja siis rulli - kodus peame lõpetama. 

Kuna aega tundus olevat, siis laotasin koolile tehtavad kätised ka kohe ära, siis on kodus ainult ära viltimise (s.t. seebiveega niisutamine ja rullimine, kuni see on valmis) vaev. Lisaks peame alustama vaiba vildi laotamist, kellel materjal on olemas, et saaksime järgmine kord peale sessi minna Karulasse viltimismasinaga neid viltima.

Päeva lõpetas materjaliõpetus. Seal värvisime jälle lõnga. Seekord mingit segadust ei tekkinud, jagasime end rõõmsalt kahte gruppi ning ühed tegid Silmuskudumise raamatu retsepti järgi potisinist ja teised madarapunast - viimane vist ei õnnestunud, vähemalt esimene värviproov näitas neil pigem briljantrohelist, aga ma päris täpselt ei teagi, kuidas see neil lõppes, sest tegelesin ise sinise värviga. Enda lõnga panin ka sinisesse potti ja tulemus sai selline:

Kodus peame vist suve jooksul värvima paari taimega erinevaid peitse kasutades lõnga ning sünteetiliste värvidega kahe värviga ja nende segudega 5 tooni lõnga. Enne peame jagama, kes mis värve teeb, et need ei kattuks. Tuleb vist töine suvi... Taimsete värvide osas on mul kuri plaan mitte korjata õuest mingeid taimi vaid kaevata kuskilt kapisopist välja kunagi ammu kuskilt välismaalt tellitud välismaised taimed või nendest tehtud kontsentreeritud pulbrid (vist oli krapp ja indigo ja veel midagi) ja proovida, kas need veel toimivad ja nendega värvida. Järgmine kord tunnis teeme ka taimedega värvimist, seal saan siis esimese kogemuse, millele kodusel värvimisel toetuda.

Kuna värvitud lõngadel vesi ei tahtnud jahtuda ja loputamine võttis ka oma aja, siis lõpuks läksime jälle ajaga üle (punased jäid veel peale meid oma lõngu loputama), õnneks oli ilus ilm ja laps polnud liivakastis sugugi õnnetu, et ma pool tundi hiljem jõudsin.

Nüüd jääb üle tööd tähtsuse ja kiiruse järgi järjekorda panna ja kohe otsast tegema hakata, siis ehk saab enam-vähem kõik järgmiseks korraks valmis.

Enne järgmist sessi pean tegema juba oma esimese praktikapäeva Tekstiilikojas - loodan, et ehk on seal veidi aega oma vesti ruute ka heegeldada..

Ettevalmistus VIII sessiks

Seekord läks asi täiega käest ära:( Sesside vahe oli nädala võrra lühem kui tavaliselt ja lõpuks tundus, et kõik asjad jäid tegemata, mis vaja oli. Õnneks päris nii hull ei olnud.

Valmis sain oma silmuskudumise kirjaliku töö teemal "Kudumise levik maailmas ja silmuskudumise levik naabermaades" (tähtajast 10 päeva hiljem) - kokku sain 80 lehekülge, aga sellest suure osa moodustasid fotod erinevate muuseumide digikogudest. Õnneks jäi õpetaja kohe esimese korraga rahule ja mingeid parandusi ja täiendusi ma ei pidanud tegema. Viimasel päeval jõudsin isegi power pointis esitluse ka valmis pusida (ja avastada seda tehes oma tööst hulga trükivigu).

Heegeldamise kirjaliku töö pidin valmis saama 2. maiks, aga sellega jäin ka 5 päeva hiljaks. Töö teemaks oli "Kinnissilmustega mitmevärviline heegeldus - mustri- ja värvilahendused, kompositsioonivõtted, tehnoloogilised erisused, kasutatud materjalid, ülevaade selle tehnikaga valmistatud esemetest" - ja seda kõike siis ainult Eesti kohta. Teemat valides arvasin, et saan pikalt ja laialt kirjutada heegeldatud kottidest, aga selgus, et ükski raamat, mida ma kasutasin ja Muis (Eesti muuseumide digikogu) ka mitte ei viidanud praktiliselt ühelegi kotile, nii koostasin suurema osa tööst Muisist "välja kaevatud" muude esemete alusel. Tagasisidet pole veel saanud ja nii ei tea, kas vajab täiendamist või jääb nii. Kuna Muisis on osadel esemetel info puudulik ja osadel üldse täitsa vale, siis selleks, et tuvastada, mis tehnikas võiks mõned esemed heegeldatud olla, tegin lisaks veel ka mõned tööproovid.

Kinnissilmused, kus silmus tehakse läbi kahe eelmise rea silmuse, s.t. et kõigepealt tõmmatakse üks aas eelmise rea silmuse alt ja seejärel teine aas järgmise silmuse alt ja siis tõmmatakse kõik heegelnõelal olevad kolm aasa kokku:

Siin sama tehnika, aga ringselt heegeldades (raamatus "Eesti käsitöö käsiraamat" väidetakse, et ringselt heegeldades jääb pind sama nagu edasi-tagasi heegeldades ning pilti polnud, aga ma ei uskunud seda):

Selgus, et tegelikult olid need vanad kindad, mille tehnikat ma üritasin välja selgitada, hoopis aassilmustega heegeldatud, algus ehk randmeosa on heegeldatud silmuse tagumisest aasast läbi ning ülejäänud osa kogu silmuse alt läbi.  

"Eesti käsitöö käsiraamatus" väidetakse, et aassilmuseid kasutatakse mustrites ja motiivide ühendamiseks, aga pinna heegeldamiseks need ei sobi - ometi on muuseumide kogudes mitmed nii laba- kui ka sõrmkindad selles tehnikas... (näiteks ERM 2105 või ERM A 47:112/ab).

Kirjalike töödega paralleelselt sain ka vaipa kududa, kuna kirjalike töid tegin lapse uneaegadel, aga vaipa käisin kursaõe juures just uneaegade vahel kudumas ja laps oli siis mu kursaõe ja tema laste hoida. Vaiba kudumiseks ei kulunudki kaua aega - 8 tundi ainult. Materjalide lõikamiseks kulus teist sama palju - tekikotid käristasin, nendega läks üsna ruttu, laudlina lõikasin kettaga lõikematil ja ka ei kulunud väga kaua aega. Enamus aega kulus mingi õmblustööstuse lõigete servade lõikumisega ja pusade harutamisega - tahtsin need enne läbi pesta, aga kuna need olid ribad, siis need läksid ikka jubedasse pusasse. Aga vaip sai kõigest hoolimata valmis:) - laps tatsas kohe peale ja ütles, et see on tema oma. Kodus ka veel näitas kuhu põrandale see vaip tuleks panna ja kui ma ütlesin, et selle pean hoopis koolile viima, siis sellega ta ei tahtnud kuidagi nõustuda...

Vaiba sain küll valmis, aga proovitööd ei jõudnud ära vormistada ja dokumentatsiooni ka kahjuks mitte.

Kõikidel vabadel hetkedel ja lõunaunede laulmise ajal üritasin oma sokke ka edasi kududa, need oleks pidanud ka sessiks valmis saama... ei saanud:(

Peale vaiba valmis saamist katsusin kõik tegemata tööd ritta panna, et milleta ei saa tunnis edasi minna ja milleta saab ning millised tööd võtavad vähe aega, et need valmis saada.

Nii tegin valmis silmuskudumise jupikesed, mille peal pidime hakkama kinnitusi õppima. Lisaks lõpetasin ära saksa kannaga soki tööproovi, millel veel ümar varvas puudu oli. Õnneks olin eelmise sessi ajal valmis jõudnud kõik tuniisiheegeldused. Sain need kõik korraga pesta ja sirutama panna.

Kiiruga said täiendused tehtud vilditud vaipade kavanditele, millest seekord tehtavad kavandit välja pidi valitama. Geomeetriline sai südamesse halli ringi:

Moonidega kavandil pidin moonide suuruseid muutma, et need kõik liiga ühesuurused poleks, aga pidin seda abstraktselt tegema, mitte uut pilti joonistama. Tegin siis suurused erinevaks ja muutsin veidi asukohti:

Vilditud telefonikott sai endale magnettruki ja rihma jaoks avad, rihma ostsin ka sobiva.

Vardakoti õmblemiseks ostsin mõned kangad (sest kõik olemasolevad olid mul maal ja kartsin, et seal pole aega neid lõikuda) ning tegin mingi hulga  9x9cm ruudukesi valmis - vaja oli 32, aga ma tegin veidi rohkem, kuna polnud laotamise osas veel mingeid plaane.

Viimasel õhtul sain joonistatud ka villasele telgedel kootavale sallile kavandi.

No ja nüüd siis mis tegemata jäid:

- kudumises vikeldamise tööproov lõpetamata ja vormistamata

- kudumises väiksed sokkide tööproovid vormistamata

- kudumises kirjatud sokid lõpetamata

- heegeldamises tuniisitööproovid vormistamata

- kangakudumises vaiba tööproov viimistlemata ja vormistamata

- kangakudumises vaiba dokumentatsioon tegemata

- tikkimises 13 pisterida tööproovile tegemata või lõpetamata

- õmblemise 5 tööproovi tegemata

Loodan, et saan järgmiseks korraks ikka järje peale, kuigi selleks ajaks tuleb veel üks kirjalik töö teha ja motiividest vest valmis heegeldada ja kõik uued tööd ka, mis üles antakse...

Ikka muud teen ka...

Koolis meil seekord keegi just küsis, et kas keegi midagi muud käsitööd ka jõuab teha - tunnistasin, et ma nukuriideid jõuan:)

Kui laps nõuab nukule kindaid, siis tuleb need ju kududa:)

Seoses kevade tulekuga leidsin, et lapsele pole soojema ilma jaoks mütsi. Vaatasin ühes poes mõnda ja kuna järgmine pood samas kõrval oli Abakhan, siis ostsin hoopis pool meetrit kangast ning laps põlvel õmblesin talle mütsi - esimene tuli veidi suur, venitan endale kuidagi pähe. Tegin talle uue ja lisaks sai torusalli ka:

Natuke jäi kangast järgi - Paula sai ka mütsi:)

Natuke jäi veel kangast järgi, sellest ei osanud enam midagi teha:)

VII sess

Sessi alustasime fotograafiaga. Esitasime ära oma pisikesed ettekanded ning asusime portreesid pildistama - seda saime teha nii klassis kui ka kooli fotostuudios. Aga neid pilte ma ei avalikusta:)

Järgnes tikkimise alusõpe. Alustasime nullist nagu kunagi koolis. Kahe päeva ja 8 tikkimise tundiga valmis peaaegu 11 pistet, kodus jääb veel teist sama palju ritta panna:

Heegeldamises näitasime ette oma Kihnu pitsi ning alustasime täitsa uue teemaga: tuniisitehnikaga (s.t. pika heegelnõelaga ja silmuseid heegeldatakse terve rea korraga). Esimesena tegime täiesti tavalise versiooni ehk tuniisi lihtsilmuse:

Järgmisena tuli kudumissilmus, mis pealt meenutab parempidi kootud pinda (pahemalt poolt mitte):

Kolmandaks pärlkiri, mis meenutab pealt poolt pahempidi kootud pinda:

Ning lõpuks need kaks viimast koos soonikuna ehk ribikiri:

Kuigi need pinnad meenutavad paremalt poolt silmuskoelisi pindu, siis tegelikult on tegemist palju paksema ja mitteveniva pinnaga. Tundides jõudsime enamust neid ainult alustada, aga pikkade teooriatundide ajal jõudsin need lõpuni teha ja kodus jääb need ainult (ma ei tea, mis imenippidega) ära sirutada (pidavat keeruline olema) ja mappi õmmelda.

Heegeldamisega sai see päev otsa ja mul veel pikk "kodutee" ees - seekord oli mul laps Tartus õe hoida ning hommikud algasid selle võrra varem ja õhtud lõppesid hiljem, et Tartusse veidi pikem tee kui maale. Õnneks on õhtud pikalt valged ja väsimus ei kimbutanud. Laps oli ka hästi hoitud ja õnnelik:)

Järgmist päeva alustas Sissejuhatus kutseõpingutesse - seal saime infot praktika tegemise kohta ning lahendasime grupitöödena ülesandeid ja tundub, et saime selle ainega sellega ühele poole. 

Jätkasime tikkimisega, kus eelmisel päeval pooleli olime jäänud.

Peale tikkimist jälle teooriat - Eesti rahvakultuur ja tekstiilpärand - loeng ikka rahvarõivaste teemal, seekord Lõuna-Eesti. Näpud ikka kudusid või heegeldasid...

Päeva jätkasime täitsa uue teemaga - tunniplaanis uus aine õmblemise alusõpe. Lubati oma õmblusmasin kaasa võtta, igaks juhuks võtsin - kartsin, et muidu tuleb teiste taga oodata ja jõuan vähem ära teha - mul ju jube oluline, et koolis võimalikult palju asju saaksin ära tehtud. Mitmel olid veel masinad kaasas ja osa mingitel segastel asjaoludel otsustasid kolme peale ühte kasutada ja nii jäi kooli masinaid isegi üle - ega ma ei tea, võib olla neid jaguks kõigile ka ja pigem peeti silmas, et oma masinaga on tuttav õmmelda. Täiesti lihtsaid sirgeid ridu õmmeldes tundub mulle, et mu masin on ikka amortiseerunud, s.t. et peaksin end ikka kokku võtma ja minema uut ostma. Tööproove on ikka selle praegusega keeruline korrektselt õmmelda: 

1. algust ei saa päris servast alustada, tõmbab niidi pusasse, aga meil on nõue, et peab olema servast servani õmblus - riietel jääb see pusa kuskile sisse (eks see on mind õmblemisel ikka häirinud), aga tööproovis pean sellest kuidagi lahti saama - tõenäoliselt siis käsitsi need otsad kuidagi ära tuunima

2. tundus, et alumine niit on veidi lõtv, aga ka lõpuni pingutades midagi ei muutunud, ülemise niidi puhul ma ka ei saa juba ammu aru, et see pingutaja midagi muudaks 

3. ma ei mäleta, et päris alguses oleks mul probleeme, et pean hirmsasti pingutama, et riie otse jookseks, aga praegu on see kohutav - masin veab minu arust kangast viltu ja pean seda jõuga otseks sättima, aga sellest jääb järgi üks sikasakaline sirge õmblus...:(

Tööproovid koosnevad meil ühe õmbluse mitmest etapist.

Esimeseks tööprooviks tavaline õmblus ja sellele eelnev traageldus, mis on pressitud kas ühele poole või lahku ehk kokku kaks traageldust ja kaks õmblust (mis ka ikka alguses sai traageldatud, aga traagelniit hiljem välja võetud):

Teiseks tööprooviks pesuõmblus oma nelja etapiga (alt alustades - traageldus, 1. õmblus, teistpidi traageldus, 2. õmblus):

Kolmandaks pitsi vahele õmblemine - seda valmis ei saanud, sain pitsid kõik traageldatud:

Kodus jäi veel lisaks pitsile teha liht kappõmblus, kaetud kappõmblus, ühekordne palistus ja kahekordne palistus ning lisaks lõigata värvilistest sitsidest vardakoti õmblemiseks lapid välja - hakkame endale lapitehnikas vardakotti õmblema.

Päeva lõpetas materjaliõpetus - seal värvisime puuvillaseid materjale vaipade kudumiseks, kes seisis pliidi taga ja tegi kuumvärvimist, kes vannitoas külmvärvimist, ma valisin pesumasinaga värvimise. Pesumasina valvamise ajal aitasin ühel kursaõel kangast käärida.

Lisaks oli meil samal ajal kohal ka joonistamise, värvusõpetuse ja kujundamise õppejõud, kes andis vaatas üle meie kõigi tehtud tööde mapid ning andis individuaalset tagasisidet. Ma sain veidi enne üheksat Tartu poole asuda, viimased olid pool kümme selle päeva lõpetanud...

Laupäeva alustasime tekstiilide kompositsiooniga, saime ära näidata oma vestide kavandid ning tagasisidet ning parandusettepanekuid vilditud vaipade kohta. Järgmiseks korraks peame lisaks vilditud vaipade lõplikele kavanditele tegema veel villase salli triibustiku kavandi (suve jooksul peame endale lauatelgedel salli kuduma - teljed antakse õnneks "külakorda" ja selleks kudumiseks ei pea kuskile sõitma).

Ja päeva ülejäänud osa võttis kangakudumine. Vaatasime juba valmis saanud vaipu (mida mina veel alustanudki pole) ning jätkasime villaste tööproovidega sealt, kus eelmine kord pooleli jäime, s.t. meil oli niietus juba tehtud ja jäi veel soastada ja ette sõlmida, et saaks kuduma hakata. Teooria osa alguseks sain oma tööproovi kootud ka:

Järgmise sessi lõpuks peame kõik kolm tööproovi valmis tegema - loodan et saan oma kaks tööproovi neljapäeval enne kooli ja laupäeval pärast kooli valmis teha, et ei peaks veel ühte päeva vahepeal sõitma. 

Lisaks peame järgmiseks sessiks valmis saama oma sokid, kaltsuvaiba, heegeldamise kirjaliku töö (juba 2. maiks) ja mul veel võlas ka kudumise töö ning ära vormistama kudumises väiksed sokid kandade ja varvaste tööproovideks ning terve hulga kindlamõõdulisi tükke kuduma, et saaksime neid tunnis hakata kokku silmama vm tehnikas kokku õmblema. Tundub jälle kuidagi õudsalt palju töid ja aega ainult kolm nädalat...