Miks ma kullereid ei armasta...

Peaks koolitöid tegema, aga närvid on täitsa läbi, sada halli juuksekarva juures ja seda kullerteenuse pärast. Ma ei saa aru, kuidas tänapäevaste võimaluste juures saab olukord olla niiii õudne:(

Algas kõik sellest, et otsustasin, et saan ise MyToysist laste jõulukingid tellitud ja ei hakka sõbrantsiga koopereeruma - jõudsin juba unustada, kas ta soovis ka sealt tellida või polnudki plaanis, aga paar head pakkumist jäi silma ja nii sai ühel ööl oma valik ära tehtud ja teisel ka tellitud, et hinnad ei jõuaks muutuda... 

Ega ma pakki tellides ei osanud aru saada, et DHL post tähendab seda, et see ei tule mulle Omniva postkontorisse vaid antakse hoopis üle Itellasse kullerile ja ega selle pärast poleks ostmata ka jätnud, oleksin ohanud ja lootnud, et vahepeal on asjad muutunud ning kullerteenus ei tähenda, et kuller on ühel hetkel kohal ja küsib, et kus mina olen...

Ei ole muutunud... on palju jubedamaks läinud...

Reedel 22. sept.  õhtul koolis olles sain kõne kullerilt, kes tahtis mulle pakki anda. Mind polnud kodus. Leppisin kokku, et esmaspäeval olen alates 13:00 kodus ja õhtuni välja. 

Esmaspäeval 25. sept. oli väga ilus ilm, veetsin sellest päevast osa siiski kodust ära naabermaja mänguväljakul - kuller ei käinud ja ei helistanud...

Kuna mul oli plaan juba kolmapäeval uuesti maale minna, siis kirjutasin neile öösel, et miks kuller ei käinud ja millal tuleb - vastust pole tänaseni...

Teisipäeval 26. sept. helistasin ka igaks juhuks, et kas pean kodus olema - teenindaja ei teadnud, millal pakk tuleb, aga sel päeval kindlasti ei tule. Ütlesin, et mind neljapäevast pühapäevani pole - lubas selle kirja panna...

Laupäeval 30. sept. sain kõne kullerilt, kes igaks juhuks tuli mulle pakki tooma, aga mind vist pole kodus... - ei olnud kodus, sõin parasjagu Tõrvas Läti Saatkonnas (selline kohvik seal) lõunat.

Esmaspäeval 2. okt. helistasin hommikul uuesti ise, et teada, kas peame ujumast kohe koju tormama - teenindaja ütles, et pakk on kulleritsoonis, aga pole vedamisele läinud ja sel päeval ei tule, lubas panna teate, et võiks teisipäeval vedamisele minna, aga ta ei teadnud, kas siis jõuab teisipäeval või jääb kolmapäevaks.

Täna 3. okt. helistasin peale lõunat, et kas pakk tuleb - pidavat tulema. Kolmveerand viis hakkasin juba muretsema, et äkki pannakse klienditeenindus kinni ja ma ei saagi hiljem infot, aga mul oli plaan õhtul külla minna (sai juba nädal või rohkem tagasi kokku lepitud). Helistasin veel kord ja teenindaja sai kullerilt info ning helistas mulle tagasi ja teatas, et kuue paiku kuller tuleb... Tuligi 18:15 - pakk oli väga lagunenud, aga midagi kadunud ja katki ei olnud. 

Pakk enne avamist:

Külla jäime kahjuks hiljaks (olime 18:00 kokku leppinud) :(

Ma saan aru, et osa inimesi annab kullerile hoopis tööaadressi, aga seekord käis kuller kohal just mitte tööajal, et isegi tööl käies ma poleks nendel hetkedel ei tööl ega tõenäoliselt ka kodus olnud. Mulle jääb ikka täiesti arusaamatuks, kuidas inimesed oma pakke kulleritelt kätte saavad...

Kuna mulle mu kirjale nädalaga mingit vastust ei tulnud ja olukord oli minu arust ikka väga probleemne, siis tahtsin ikka neile veel ühe kirja selle kohta kirjutada. 

Mõtlesin, et äkki olen ikka ise juhm ja peaks elektroonilisi kanaleid paki jälgimiseks kasutama. Vaatasin igaks juhuks need ka üle ning probleeme tuli ainult juurde.

Nii DHL enda kui ka Itella jälgimissüsteemis oli kirjas, et 29. sept. on üritatud minuga ühendust võtta, et aeg kokku leppida - minuga küll pole keegi kontakteerunud -  DHL süsteemis see on ka viimane kanne, Itella omas järgneb 30. sept paki toomine - kuigi ma olin varakult ette öelnud, et mind pole... Samas polnud kommentaariks, et mind polnud kodus, vaid, et ilmnes tõrge ja kättetoimetamine võib edasi lükkuda... mida iganes see siis tähendama pidi, võib olla kuller ei viitsinud õiget veateadet valida.

2. okt, kui ma helistasin ja mulle öeldi, et pakki ei tule ja ma ei pea kodus olema, on Itella registris märge, et pakk on hommikul vedajalt vastu võetud ning päeval on tehtud kättetoimetamiskatse, aga mind polnud kodus. Keegi mulle ei helistanud - oleksin ehk 10 minutiga vajadusel koju jõudnud... - ja miks teenindaja ütles, et sel päeval pakk ei tule - täiesti arusaamatu...

Mulle tundub nagu osa teksti hämamisena, kuigi ma ei saa aru, miks seda tegema peaks. Ilmselge on, et klienditeenindajal pole aimugi, mis tegelikult toimub - milleks sellist teenust üldse üleval pidada...

Hirmuga mõtlen, et tahaks ehk järgmisel aastal jälle samast kohast jõulukinke tellida... Siis peaks vist kellegagi koopereeruma, kes selle paki vastuvõtmise enda kanda võtab:)

Pean siiski tõdema, et on ka paremaid näiteid: nädalavahetusel sai Tartus kasutatud tellitoit.ee toidukullerit ja kuna ma ise nägin protsessi ainult kõrvalt, siis 100% kindel pole, aga minu arust sai selle puhul internetis jooksvalt jälgida, mis seisus tellimus on ja millal kuller saabuda võib. Kuller ise küll endast teada ette ei andnud, aga selleks polnudki vajadust - me teadsime ju kodust mitte ära minna:) Ja kuller tulemata ei jäänud ja meid nälga ei jätnud:)

Mašmaša lood - vol. 4

Mašmaša muutus ühel õhtul varakult näljaseks ning tegin õhtusöögi veidi varem. Peale sööki tahtis kohe minna hambaid pesema. Lasin ta siis vannituppa toimetama, ise jäin elutuppa asju kokku tõstma. Veidi aja pärast kostab vannitoast hõige:"Emme, ma ei saa vett lahti, tule lase mulle vett" - kuna kraanist ta saab ise vee kätte ja kostis kausi kolinat, siis arvasin, et ta on vanni roninud. Küsisin, et kas ta on vannis ja kas tal on riided ka juba seljast ära võetud. Vastuseks sain:"Ja, ma ootan siin vannis, et sa tuleksid ja mulle siia vett laseksid":)

Käisime Mašmašaga külas. Seal parasjagu teisi lapsi polnud, aga Mašmašal lubati mänguasjadega nende toas mängida. Kui saabus aeg ära minekuks, siis ütlesin, et ta hakkaks juba mänguasju kokku panema, et lähen kohe appi, kui olen kohvi ära joonud. Algul ta teatas, et ta ei lähe ja ma võin neid ise kokku panna. Siis muutis millegipärast äkitselt meelt ning teatas:"Ma lähen korjan need mänguasjad ise kokku, sa ei pea mulle appi tulema" -  täpselt nii tegigi:) 

Mašmaša lood vol. 3

Mašmaša on 2 a 2,5 k vana.
Lisaks naljakatele juhtumistele tuleb lapse suust aeg-ajalt väga toredaid pärleid:)

Panen Mašmašakese magama ja hakkan ukse taga kooli asju tegema. Magamistoast kostab hõikeid: "Emme, ma tahan, et sa oleksid minu juures; Emme, palun tule minu juurde; Emme, mitu korda ma pean sulle ütlema - tule minu juurde; Marika, ma tahan, et sa tuleksid siia ukse peale oma kooli asju tegema..." - Lohistasin lõpuks tooli viis sentimeetrit ukse poole, et ta mind näeks ja hetke pärast kostis voodist vaikset nohinat...

Sööme Mašmašaga mehhiko pajarooga, mina köögilaua taga ja tema oma laua taga. Minul pea mõtteid täis, sest koolini on ainult üks päev ja nii palju asju teha. Ühel hetkel hõikab Mašmaša:"Emme, pese Paula  (tema nukk) puhtaks" - vaatan, miks Paula pesemist vajab - Paula lebab lapse söögilaual, suu hakkliha täis topitud ja kõrvad ning kael ka toidused...:)

Ühel päeval alustab Mašmaša vinguval häälel:"Emme..." - mina kurja häälega vastu:"Mida?..." - "Sa oled nii armas"...:)

Vaatame aeg-ajalt Jänku-Jussi multikate kätepesu ja hambaarsti juures käimise multikaid. Mašmaša peseb oma hüppehobusel hambaid:"Peseme ilusti hambad happerünnakust puhtaks".

Mašmašake ärkab öösel nutuga üles - kuna pepu on kuiv, siis küsin, kas pissihäda on - "Ei, sinu häda on"...
Loeme raamatut "Suur loomaraamat", seal ühel lehel kondorid. Mulle seostus sellega laul "Kondori lend" ning otsustasin YouTubest mõne variandi välja otsida. Mašmaša kuulab ja küsib:"Tahan seda kontoritarvete lugu veel näha":)

Talle vist meeldivad pikad liitsõnad, mulle tuli veel mõni sarnane vestlus meelde:
Suvel toob vanaema suitsukala, Mašmaša räägib:"Mulle maitseb see suitsuanduri kala":)
Sõidame trolliga ja teadustatakse peatus "Vabaduse väljak" - Mašmaša teatab: "Tahan minna sinna Vabaduse mänguväljakule":)

Ettevalmistused XI sessiks

Seekord läks koolitööde tegemine ikka väga käest ära. Tundus, et väga palju polegi jäänud ja muud ahvatlused segasid. Eelmisel sessil jagas üks kursaõde ebay ja aliexpressi ostukogemusi ja tekkis ahvatlus ka lõpuks süveneda neisse ostukohtadesse - see oli ikka viga... Meil poodides sellist kaubavalikut pole ja kui hinnad on ka soodsad, siis tekkis tahtmine oma varusid täiendada ja alustada ka jõuluvana koti täitmist - ja kui muidu saaks sealt end eemale hoida, siis peale pakkide saamist peaks sinna sisse logima ja teada andma, et oled paki kätte saanud ja muidugi jääb kohe sada uut asja silma... Ega ma neid kõiki ei ostnud, aga päris palju asju olen lihtsalt ära märkinud, mis võiks veel kas kingiks või endatarbeks kunagi osta - lapsega mõningates poodides on keeruline käia - mänguasjade ja käsitööpoodides tahaks ta juba ise asju korvi panna ja kui ma seda teha ei lase, siis ei lase mul ka midagi vaadata - s.t. hakkab pahandust tegema - tõmbab lõngad riiulist välja või korjab kõik kudumite näidised kokku või toob sülega ponisid korvi (seda viimast siis ikka mänguasjade poes)... - postkontoris pakkide järel on oluliselt mugavam käia:)

No ja kuna jõulukinkidele mõte juba läks, siis vaatasin MyToysis ka ringi...

Lisaks netishopingutele suutsin ma veel ühe "suure jamaga" hakkama saada - õde laikis facebookis TÜ programmeerimise e-kursuseid ning ma tundsin, et mul on seda kohe vaja:) Esimese nädala materjalidega sain hästi hakkama ja kui teise nädala materjalid enneaegselt juba eelmise nädala lõpuks välja lasti, siis selle asemel, et oma käsitööasjadega tegeleda, kulutasin ühe õhtu hoopis programmeerimisele.

Kõikide nende ahvatluste kiuste sain ma siiski enamus asju tehtud, mis vaja oli:)

Esimesena üritasin valmis teha kirjalikud tööd. Kangakudumises villase salli kudumise dokumentatsioonile pole veel tagasisidet saanud, aga heegeldamise ja kudumise mõistekaartide eest sain neljad, märkega, et kui soovin hinda parandada, siis võin täiendusi teha - see hinne pole mu jaoks nii oluline, et seda muutma peaksin hakkama...

Üks töö, mis meil kohe esimesel sessil mainiti, oli materjalimapi koostamine - aeg-ajalt oli see tundide käigus ka jutuks ja kangaid olin sinna kogunud, aga need olid endiselt sorteerimata ja määramata, s.t. mingi oluline kirjeldus lisamata. Lisaks kangastele ja koolist saadud kiududele pidime sellesse mappi koondama ka koolis ja kodus värvitud materjalide tööprotsessi kirjeldused ja tulemuste näidised. Kuna ma lõngade värvimisega liiga põhjalik olin, siis ei leidnud tükk aega ideed, kuidas need tulemused ülevaatlikult koondada. Lõpuks tegin järgmised tabelid:

sinipuiduga värvitud villased lõngad:

košenilltäidega värvitud villased lõngad:

krapiga värvitud villased lõngad:

Tegelikult värvisin veel linaseid ja puuvillaseid ka, aga kuna nende lipikute kerimiseks kulus jube kaua aega, siis ajapuudusel otsustasin hindamiseks mappi dokumenteerida ainult villased lõngad ning ülejäänud aja jooksul ka.

Käsitsi õmblemises oli vaja lõpetada särgi kaeluse tööproov, aga selle ma olin juba koolis valmis jõudnud.

Veel oli vaja kurrutada varrukaotsa tööproov ning teha selle jaoks ka tagidega kätis (see viimane jäi pildistamata).

Kurruniidid sisse aetud:

 Kurrud kokku tõmmatud ja korrastatud:

Teiste tööde vahel tegin valmis roostetrüki tööproovid. Selleks tegin mõned šabloonid ja katsusin siis neid naelte või plaatidega katta ning ühe puhul moodustasin naeltest mustri. Rooste intensiivseks tekkimiseks niisutasin kangast ja raudesemeid äädikalahusega ning jätsin ööseks seisma.

Šabloonid:

Rauda täis laotud:

 Tulemused kohe peale asjade ära võtmist:

Peale soolvees loputamist ja pesemist läks rooste kangal väga laiali ning mustri kohtadel muutus jällegi hajusamaks. Pildile jäi see püüdmata.

Kuna näppu jäid paar metalldetaili, mis maa seest on leitud ning selgus ootamatult, et see on üks pooleks murdunud detail, siis tekkis tahtmine veel üks katse teha. Seekord kangast märjaks ei kastnud  vaid niisutasin ainult pritsiga ning eseme panin kahe kanga poole vahele. Vahepeal olin mitu päeva linnas ning selle aja jooksul kuivas kogu pilt ära. Tulemus sai palju parem, muster ei läinud nii hajusaks ning kangas ei läinud nii roosteseks. Selgem pilt jäi hoopis kanga pealmisele poolele kuhu õhk rohkem ligi sai. Nüüd peaks mõne katse veel tegema, et proovida kohe muster kilele laduda ja siis kangaga katta... 

Kudumise ja heegeldamise viimased tööproovid said ka lõpuks vormistatud.

Venitatud silmustega tööproovid:

 Silmkoeliste esemete ühendamised:

Tuniisi nööpaugud:

Diagonaalne tuniis ja tuniisi kasvatamised ja kahandamised:

Kuna selle materjalimapi hindamine oli ka sessil plaanis, siis polnud midagi teha, võtsin selle ka ette... laotasin kõik oma kanganäidised mööda tuba laiali ja hakkasin nuputama, kuidas lihtsama vaevaga neist mapp kokku panna. Kõik ei mahtunud pildile...:

Kuidagi läbi häda sain lõpuks mingi mõtte, kuidas seda suurt hunnikut grupeerida ning tegin arvutis üldised kirjeldused siduseliikide järgi ning nii ei pidanud igale kangale juttu juurde mõtlema - osa kangaid olime sõbrantsiga kunagi määrata püüdnud ning need nimetused panin juurde, midagi täiendavalt ei hakanud otsima. Viimased vabad minutid peale kooli ja ka enne kooli (olen ärkamisega väikse varu jätnud lapse lohutamiseks, juhul kui ta peaks minuga koos ärkama) kausteerisin siis neid kangaid vastavate peatükkide alla. Sain enam-vähem valmis. Enda tarbeks oleks siiski parem, kui kangaste näidistel oleks kirjas koostis ning hooldusmärgised, et hiljem oleks kust vaadata, kuidas enda õmmeldud esemeid peaks hooldama (sama ka lõngade kohta) - kahjuks poest kangaga sellist infot kaasa ei saa:(.

Puuduvad õmblemise tööproovid sain kodus päevasel ajal tehtud (lapse suunasin nukkudega mängima) - sain ühtlasi oma uue õmblusmasina ära testida - jäin väga rahule:) Tööproovid sain viimastel sessiaegsetel öödel kõik vormistatud ka, aga jäid pildistamata.

Teha ei jõudnud:

- trükitavale kotile lõiget markeerida - arvasin, et see ei võta nii palju aega, et seda ei võiks koolis teha

- pilutikanditele eeltööks sammaspilusid, aga arvasin, et pilutamisega ma ehk hätta ei jää ja lihtsalt järgmiseks korraks jääb sellevõrra rohkem teha

- rahvakultuuri kirjaliku töö esitlus - kuna mitmel on see töö tegemata, siis neid esitlusi esitatakse tõenäoliselt veel ka järgmisel korral.

Lauatelgedel kootud sall

Sain lõpuks telgedel kootud villase salli kokkuvõtte valmis - kooli jaoks oli vaja, aga endal ka hea hiljem infot kasutada.

Salli soovituslikud mõõdud olid: 30 cm lai ja 180 cm pikk. Mul mingeid erisoove selles osas ei tekkinud ja jälgisin soovituslikke mõõte.

Salli kohta muud kavandit ei pidanud tegema, kui ainult triibustiku 1:1 kavandi. Mul sai see selline:

Lõimelõngadest valge, roosa ja lilla on Lana Gatto Feeling lõngad, mille koostiseks 70% meriino, 20% siid ja 10% kašmiir. Tumepunane lõng on mu enda kedratud meriino-siidi segune lõng, millele ma pole eriti otstarvet leidnud ja mida on ka väga vähe. Kuna sall oli vaja kududa endale, siis tahtsin, et oleks mõnus kanda ka ja materjalid valisin vastavalt sellele.

Käärpuid mul endal pole, sain praktikal olles kooli tekstiilikojas ära käärida:

 Koju sain siis sellise mõnusa lõimepatsi.

Lõime ülesse panemisel suutsin ühe suure jama ka tekitada - panin ilusti alguse paika ja siis tundus, et miski nöör oli keerdus ja tõmbasin selle lõngade vahelt välja. Kui lõngu kuidagi kehv oli rehasse lugeda, siis sain aru, et olin vaheliku paela vahelikust välja tõmmanud ja pärast keeru välja võtmist lõngade pealt uuesti sidunud:( Pidin siis päris kõvasti pusima, et lõim õiges järjekorras peale saaks - triibustiku pärast ei saanud seal selle järjekorraga eksida ka. Lõpuks sain ikka korda, niitest ja soast läbi ning ette ka seotud.

Lõnga ostes ei olnud mul triibustik paigas, arvasin, et teen rohkem roosa, aga lõpuks plaanisin hoopis üsna valge, aga seda oli mul ostetud ainult üks tokk... Läksin siis valget lõnga juurde ostma - ostsin viimased kolm tokki - kahjuks oli kodus teine valge toon... Läksin siis uuesti poodi - aga polnud rohkem kumbagi valget ja internetis uurides selgus, et vist polegi kuskil... Hakkasin siis uut lõnga enam-vähem sarnaste parameetritega otsima. Sisse kudumiseks kasutasin siis MeRiSetA by B.B.B, mis on 70% meriino ja 30% siidi segu. 

Hakkasin siis kuduma. Algus kiskus kuidagi kiiva, aga lootsin, et see pesemisega ühtlustub. Seda, et lõimeks teine valge kui koeks, seda küll pole aru saada.

Pool salli sain ühe õhtuga kootud, teine pool jäi teiseks päevaks. Ma ei tahtnud telgesid diivanilauale jätta ja ümbertõstmisega sain järgmise jamaga hakkama. Suga ei taibanud kuidagi kinni panna ning see surus raskusega juba kootud osa liialt kokku. Sain siis jälle lisatööd teha ja seda veidi tagasi hõrendada.

Teise õhtuga sain salli valmis ja maha lõigatud:

Paar õhtut kulus veel otste punumiseks - ühepikkuseks ma neid kuidagi ei saanud, aga kandes see nagunii välja ei paista - nii ei hakanud üleliia ponnistama.

Lõpuks leidsin mannekeeni ka, kelle peal seda sain kenasti pildistada:) 

Lõnga kulus lõimeks kokku ~163 g ja koematerjaliks 79 g.

Rakenduseks toimne kude, järjeline niietus ja järjeline "tallamine".

Suga oli vastavalt lõngadele valitud nr. 50.

Aega kulus käärimiseks, rakendamiseks ja kudumiseks kokku ~10,5 h.

Valmis salli laius on 28 cm ja pikkus 169 cm + narmad.

Mašmaša lood - vol. 2

Hakkame Mašmašaga sauna tegema. Toon tiigist veed ja lähen kuurist puid tooma. Kui ma puudega kohale jõuan on Mašmaša jõudnud ennast pesuruumis riidest lahti võtta, kausi põrandale panna, sinna ämbrist vee panna ja on valmis kohe sinna sisse ronima... Milleks üldse sauna kütta:)

Mašmaša lood - vol.1

Tänu õelastele olen näinud mõnda osa Maša ja karu multikatest. Neid vaadates sain aru, et mul kodus ka üks samasugune Mašake - ise ta ütleb selle Maša kohta Mašmaša:) - ja ma pole ainus, kellele see nii tundub.

Võtsime nüüd raamatukogust esimese raamatu ka ja see algab umbes nii (raamat kahjuks hetkel meie teises kodus ja täpselt pole meeles...), et Maša on uudishimulik ja ulakas tüdruk, kellega juhtub alatasa midagi... kõlab väga tuttavalt:) 

Kuna peaaegu iga päev juhtub midagi, mis ühtepidi ajab kurjaks, aga teistpidi ajab naerma, siis pean neid ikka kirja panema (ja siis saan kunagi raamatu nagu Ly Seppeli "Kaarini ja Eeva raamat"). 

Panen siis alustuseks kirja mõned värsked ja varasemad juhtumised...

Täna läksin õue komposti viima, Mašmaša jäi esikusse mind ootama. Jäin vihmavee tünni juurde kaussi pesema ja ukse vahelt kiikab rõõmus nägu ja teatab:"Emme, ma kallasin mullitaja vedeliku su kummikusse"...

Eile õhtul enne magama minemist tahtis Mašmaša korraks jonnida, läks magamistuppa ja lõi ukse tagantkätt kinni. Arvasin, et ta on nii unine, et poeb voodisse ja jääb kogemata magama. Aga ei:) Mõne aja pärast hakkas ta mind ikka hõikuma, et ma ukse lahti teeksin... et ta saaks teatada, et ta sõi šokolaadimuna ära (mis mul kogemata juba lihavõttest peeglikapil vedeles) - peaaegu oleksin talle sealt mänguasja ka andnud, aga sain ikka õigel hetkel aru, et see pole vist preemiat väärt tegevus:)

Üleeile mängis Mašmaša üksi ülemisel korrusel, kui esikus veidi lammutustöid tegin. Käisin teda aeg-ajalt kontrollimas - mängimise asemel istus ta köögilaua ääres ja teatas rõõmsalt, et sööb seal komme (ma pole veel harjunud komme peitma ja kuna ma ise neid eriti ei söö, siis neid poolikuid pakke ikka sinna laua peale tekib).

Ühel päeval õnnestus ilma temata wc-sse minna. Mingil hetkel oli Mašmaša mul ukse taga ja tahtis mingeid võtmeid mulle anda. Kiikasin ukse vahelt ja avastasin, et need on mingid vanad võtmed maalt võtmenagist. Küsisin, kust ta need võttis - "Emme kotist võtsin"... Selle peale hüppasin ruttu vaatama, et mis koti kallal ta käinud on. Käekott oli põrandale tühjaks tõstetud... Piparmündipastillide karp oli tühi (selle liugkarbi avamisega on mul raskusi) - küsisin, kuhu need said - "Ma sõin need ära"... Asju tagasi pannes sain aru, et kott on liiga kerge, et midagi on puudu - rahakott jäljetult kadunud - Mašmaša kehitab õlgu ja ütleb, et tema küll ei tea, kus see on.... Leidsin vanapaberi kotist...

Nüüd mitu nädalat hiljem teatas poes täiesti võõrale müüjale:"Ma sõin kõik emme kommid ära" (muidu ta üldiselt võõrastab):)

Mõned vanemad eredamad hetked ka, mis meeles on:

Ühel hommikul peale pudru söömist jäi Mašmaša kööki käsi pesema, ma ise pakkisin maale minekuks asju. Mašmaša hõikab:"Emme, ma ronin kraanikaussi" - "Ära roni" - "Ma ronin ikka" - "Ära ikka roni" - "Ma ronisin"... Ja tõesti sealt ta kavalal näol välja vaatas:)

Kui lõngu värvsin, need pesurestile kuivama sättisin ja nende sildid kippusid niisamagi väga segi minema, siis Mašmaša ei jätnud kasutamata võimalus, et neid iga kord sasida, kui neist mööda läks - ise kavala näoga mulle otsa vaadates... 

Mul oli vaja enda autost kangasteljed sõbrantsi autosse tõsta - jokutama ei jäänud, sest samal hetkel jõudis just mu kõrval asuva parklakoha omanik koju, kuhu sõbrants oma auto oli pannud. Mašmašake jäi tuppa mureleid sööma. Kui ma tuppa jõudsin oli kogu diivan üleni punaseid käejälgi täis - õnneks on mul nahkdiivan ja õnneks valge tapeedini need käed polnud ulatunud. Lisaks oli Mašmašal tulnud pissihäda, aga tundus huvitavam pissida nukupotti... kuhu see piss ära ei mahtunud...

Ühel päeval oli vaja sõbrantsi autost enda autosse midagi tõsta. Mašmašal oli just siis pissihäda tulnud ning kui ta tavaliselt sel ajal veel väga tihti potile ei jõudnud, siis seekord küll. Kui mina tuppa jõudsin, siis solgutas potis pissi sees wc-paberit ning teatas, et ta peseb siin pesu... 

Tõenäoliselt läheb elu järjest lõbusamaks:) - ma Maša ja karu multikaid ja lugusid pole veel väga palju näinud, et ei tea, milleks ma pean valmis olema:)