Järg rottide loole

Täna praktika juhendaja küsis, et kas me ülejäänud ikka oleme näinud teeäärses põõsas neid rotte. Ja ütles umbes sama nagu mina, et alguses oli jube, aga nüüd on ära harjunud ja kui mõni päev ühtegi ei märka, siis teeb juba murelikuks, et kus nad on. Täna oligi ta näinud, et 6 poega sibasid omapäi ringi, sest ema oli vist parklas auto alla jäänud... Ma ise nägin täna umbes kolme väiksemat siblimas, aga ma vaatlen kogu seda tegevust parkla poolt, mis on põõsast kaugemal kui tee. Peaks mõni päev ikka tiiru teist kaudu tegema ja vaatama, mida nad seal askeldavad:)

Mašmaša lood - vol. 31

Mašmaša käib lastehoius ja mina praktikal. Ärkame hommikul vara, mina kõige varem. Enamasti Mašmaša magab nii kaua kuni teda äratama lähen. Aga mitte alati. Ühel hommikul ärkab ja hakkab nutma, sest mind pole. Ja kui nutt on juba alanud, siis ei taha see lõppeda, iga asi ajab nutma. Istub potil ja pisarad jooksevad sorinal mööda põski, sest ma võtsin paberi enne valmis, kui ta pissitud sai... Küsin, kas ta sees on krokodill, kes selliseid krokodillipisaraid nutab. Vaatab mulle üllatunult otsa, mõtleb natuke ja teatab: "Ei ole, hoopis jonn on." - siis läks jonn ära ja naer tuli asemele:)

Jalutame Mašmašaga õues. Kõnniteed mööda jalutab viis inimest kahe koeraga. Mašmaša näitab: "Näe, koerte rongkäik läheb." :)

Aeg-ajalt Mašmaša ikka jonnib. Ühel päeval nõuab šokolaadi. Ma pole nõus andma, sest on juba magusat saanud. Kõnnin mööda kodu ringi ja toimetan. Kui olen magamistoas, siis Mašmaša ei jonni vaid mängib. Kui mul on asja elutuppa, siis tuleb kohe jonnijoru: "Tahan šokolaadi." - kui eemaldun, siis joru vaibub ja mäng jätkub... :)

Ühel päeval sattusin Mašmašale lastehoidu järgi kui veel kaks last koju hakkasid minema. Ja siis sain aru, et Mašmaša jonnib ikka vähe:) Need kaks viskasid mingitel segastel asjaoludel end pikali maha ja jonnisid - meie panime end rahulikult riidesse ja läksime ära. (Mašmaša on ka end poes pikali visanud, aga lihtsalt selleks, et aeleda, kuni ma ostudega tegelen - mingit kisa ja nõudmisi ei ole  sellega senini kaasnenud).

Mõnel päeval on Mašmaša ikka väga Maša:) Tahan pesu kuivama panna, Mašmaša tahab appi tulla. Tavaliselt võtab pesumasinast asju välja ja ulatab mulle, aga täna jõudsin juba pesu pesumasina peale tõsta ja panen sealt kuivama. Mašmaša ei kurda, et olukord talle ei meeldi. Lihtsalt võtab mustad sokid ja viskab vanni - täpselt kaussi, kus mul valge pesu valgendajas (ostsin Karnaluksist mingi imevahendi, milles lubati, et aja jooksul halliks läinud pesu sellega jälle valgeks läheb) leos on... See töö tehtud, siis võtab wc-geeli pudeli ning uputab selle wc-potti... Rääkimata sellest, et ta samal päeval varem diivanile pissis ja kui seda lapiga kuivatama läksin, siis otsustas enne selles oma pead pesta... Ja kui müramishoos pissihäda tuli, siis ma ei jõdunud enne püstigi, kui ta enda järel jõudis mängukoera ka juba potile panna - see õnneks sisse ei mahtunud ja isegi peale surudes (mida Mašmaša muidgui tegi) jäi täitsa kuivaks...

Rotid

Elu nagu Naksitrallides. Käin Koplis praktikal ja pargin oma autot kõrvalasuva kontori ette. Paar päeva tagasi märkasin autosse istudes kuidas üks rott põõsast välja jooksis. Võttis täitsa judisema... Eile veel hullem: üks rott jooksis kõrvalasuva auto alt sinna põõsasse ja hetke pärast üks väiksem sealt välja... Üks koer läks perenaisega mööda ja nuhutas üsna erksalt, aga ei saanud aru, kas rotte või tuvisid, keda seal ka terve parv oli.

Täna läks ootamatult soojaks ja lumi oli ära sulanud. Mõtlesin, et kas rotid on nüüd põõsast välja kolinud. Aga ei - märkasin okste vahel sebimist. Mõned olid varblased, aga üks kindlasti mitte - tundus pigem isegi kaks. Juba hakkasid täitsa nunnud tunduma:), kui seal nende sehkendamist auto aknast vaatasin. Korraga jälle kõrvalasuva auto alt jooksis üks suurem veel sinna põõsasse - see ei tundunud sugugi nunnu. Inimesed kõndisid kõnniteel ja vist ei märganud midagi, kuigi neile oli see põõsas oluliselt lähemal.

Loodan, et nad mu autosse selle paari nädala jooksul pesa ei tee, kui seal parkima pean.

Mašmaša lood - vol. 30

Mašmaša on nüüd 2 a. 9 k. vana.

Sööme õhtust. Mašmašal pole jälle isu. Räägin talle, et pärast voodist enam välja ei tule ja süüa ei otsi. Tema lubab, et ei tahagi... Peale vanni ja unejuttu hüppab Mašmaša voodist välja ja soovib kööki minna: "Ma ei tahagi midagi süüa, ma lihtsalt tahan vaadata, mida seal on... Ma lähen salaja vaatan." Selgitan, et salaja ei tohi midagi teha. Ta käib ruttu köögis, teeb külmkapi ukse lahti ja paneb kinni (minu teada pole seal praktiliselt midagi, sest poes ei viitsinud me käia) ja tuleb rõõmsalt magamistuppa: "Ma leidsin sealt juustu ja muna." Ja tõesti on tal käes munakarp ja juustupakk ning suundub nendega voodisse. Selgitan, et seal karbis on toored munad ja neid ma voodisse küll ei taha... Aga tema arvab, et ta tahabki toorest muna ning on valmis ühte kohe vastu kapinurka katki lööma... Tema protestidest hoolimata olen sunnitud füüsiliselt sekkuma. Muna peab võitlusele edukalt vastu ning jõuab tervena külmkappi tagasi:)

Mõni päev kuulen ikka selliseid üllatusi, et ei oska aimatagi, kust need pärit on. Mašmaša joonistab väikesi palle. Ütleb, et need on südamed. Ja jätkab: "Ma joonistan südameid sellepärast, et südametunnistust vaigistada." - vestluse käigus selgus, et need südamed vaigistavadki südametunnistust... Aga kust see tekst pärit võiks olla - ei oskaks kellegi suhu neid sõnu sättida ja ei mäleta, et mõnes raamatus oleks seda olnud, aga mine tea...

Aeg-ajalt on Mašmaša ikka nagu väike beebi, aga vahel juba täitsa suure lapse moodi. Ühel hommikul on ta eriti suur laps. Äratan Mašmaša üles, ütlen, et tulgu putru sööma. Ta arvab, et magab veidi edasi ja sööb lasteaias - mulle sobib see variant ka. Söön oma putru ja joon kohvi kui teisest toast Mašmaša elutuppa tormab. Teatab mulle: "Ma ärkasin sellepärast üles, et kakahäda tuli. Söö sa rahulikult edasi, ma ütlen, kui ma valmis olen. Siis sa võid siia sööma jääda, ma lähen panen ise riidesse." - Kakab ära, panen talle riided valmis, lähen kööki tagasi nagu käsk anti. Aeg-ajalt kostab magamistoast viginat - küsin, et kas on abi vaja - "Ei, ära tule, ma pole veel valmis." - ja vigiseb edasi. Lõpuks tuleb, täitsa riides ja palub dressika luku kinni aidata - ja läheb esikusse kummikuid jalga panema... Pean ka kohvi joomise lõpetama, et saaksin temaga ühel ajal väljuda...

Üheks unelauluks on meil endiselt "Viimne ratsu". Ühel õhtul jälle laulan seda ja Mašmaša küsib: "Kes on viimane?" - "Hobune." - "Aga kes on esimene?" :)

Pühade ajal käis õde maal külas ja teise õe lapsed olid ka meie juures. Õde mängis suuremate lastega Carcassonne ja mina väiksematega panime veidi eemal puzlesid kokku. Õde hõikab mänguhoos:" Mul oleks rohkem mehi vaja." Mašmaša kostab minu juurest talle: "Sul on juba ju mees." :)

Mašmaša lood - vol. 29

Aeg-ajalt ikka üllatun, et kas ma tõesti räägin nii pikalt ja põhjalikult lapsega, et tal on vastu selliseid tarkusi jagada. Maal loeme unejuttudeks Karu-aabitsat (alguses tundusid head väiksed jutud ja enam muud ei soovita). Ühes jutus ütleb orav, et käbid pole karu toit, oblikad on. Mašmaša kostab selle peale: "Karu toit on ju hoopis mesi." - "Kust karu seda mett saab?" - "Mesil..., mesimummud korjavad lillede pealt ja viivad tarusse ja sealt mesinik võtab selle välja ja viibki karule. Või viib ikka inimesele ja siis inimene viib karule:) - haiguse ajal kulus meil mett nii kõvasti, et kurtsin, et peame tuttavatelt mesinikelt küsima, et kas neil on veel mett....

Osad tarkused pärinevad kuskilt mujalt ka. Mašmaša tahab magama jäämiseks šokolaadi, mis me kunagi ammu koos tegime. Ma keeldun andmast. Mašmaša ütleb: "Ma lähen võtan siis hästi salaja." Räägin, et salaja ei tohi ka midagi võtta ja küsin, et kes talle seda on õpetanud, et kui küsides ei anta, et siis võib salaja võtta? - "Keegi ei õpetanud, ma ise õpetasin endale." (Samal päeval varem oli mu õele ka öelnud, et teeme nii, et ta sööb küpsist hästi salaja.)

Käisime Mašmašaga õues. Mašmaša leidis lillepeenrast kühvli ja kühveldas sellega lund, ise seletab: "Ma koristan siin seda kartuliputru. Üks õelapsuke viskas selle kõik maha ja ütles, et ma ei taha ja viskas selle kõik põrandale. Ja siis ma hakkasin seda koristama."

Mašmaša mängib peale maalt tulemist nukkudega. Baleriinid tulid ka seekord linna ning Mašmaša räägib läbi Annamari tutvustades üht baleriini: "See on mu õetütar - ta on kahe aastane." - mõtlesin, et ei tea, kas alevis käies õde tutvustas teda kellelegi?, aga ei jõudnud veel õelt üle küsida.

II kursuse VI sess

Kolm päeva möödus jälle nagu linnutiivul:)

Esimest päeva alustasime kangakudumisega. Veidi vaatasime üle oma rõivakanga materjali arvutusi jms, aga enamuse ajast siiski kudusime. Päeva lõpuks sain kaks tööproovi jälle tehtud. 

Kaaspõime:

Patsulapiline - selle puhul ei viitsinud väga värvidega mängida (see poolimine on nii tüütu) ja aega ka eriti polnud, siis  nõutud 35 cm asemel kudusin veidi üle 20 cm. Veensin õpetajat, et lõim hakkab otsa saama ja viimased ei saa muidu kududa, kui ma veel 10 cm koon:)

Vahepealse kahepäevase seminari ajal olin öösel ühikas ning kudusin pindpõimes tööproovi ka valmis:

Nüüd on kaks tööproovi sellest satsist veel kududa - selleks pean ühe eraldi päeva varuma. Kodus võiks alustada kohe oma rõivakangaga kui lõnga kätte saan, aga selle tarne õnneks veidi viibib... Seni pean vist igaks juhuks lõiget mõne vana voodilinaga katsetama, et kindlaks teha, kui kitsa kanga võin kududa, et kas saan enda lauatelgedel selle kootud või pean sõbrantsi minema piinama.

Päeva lõpetasime arhailiste tehnikatega - seekord olid teemaks vaselised. Sain ühe tööproovi valmis:

Kaks tööproovi on veel teha. Neist ühe võib kodus valmis teha, aga võib järgmine kord tunnis ka teha, siis jääb lihtsalt järgmine kord kodus rohkem lõpetada. Vaatan, kuidas ajaga välja tulen. Nõeltehnikas ratta pean ka ikka uuesti tegema - sellised võrgud ei sobivat.

Teist päeva alustasime vööde ja paeltega. Näitasime ette oma tehtud kõlapaelad ning alustasime uusi. Koolis jõudsin valmis nii ühe- kui ka kahepoolsed narmad:

Kodus jääb teha 7-8 tööproovi (1 on enamusele vastavalt soovile ja ühel inimesel on seoses lõputööga vaja teha).

Vöödele järgnes tekstiilide kompositsioon. Oma kavandid näitasin juba kangakudumise ajal ette ja nii sain selle tunni ajal valmis kududa hoopis vööraamil tehtava setu vöö tööproovi, aga unustasin seda pildistada (kuna me koome kõik ühe raami peale üles loodud vööd, siis saame seda kordamööda kududa). Uueks ülesandeks on patsulapilise teki kavand. 

Peale lõunat jätkasime silmuskudumisega. Näitasime ette sõrmikute alustused, saime juhtnööre sõrmede kudumiseks, saime veidi infot seljariiete kudumise kohta ning  tegime kampsunisakkide tööproovi:

Silmuskudumises meil tunde küll enam pole, aga peame lõpetama ära enda sõrmikud ning õpetaja tuleb mais neid meil üle vaatama - aga kuna praegu juba soe sees, siis peaks ikka ruttu katsuma need valmis teha, et saaks muudele ülesannetele keskenduda.

Päeva lõpetasime masinkudumisega. Õpetaja alustas tundi lausega, et eks me siin nüüd ööseni koome - mul oli ikka plaan ööseks koju minna... Aga vist olid teised ka nii väsinud, et keegi ei tahtnud sinna pikalt harjutama jääda. 

Alustasime labase koe ning kasvatuste ja kahandustega:

Teisel tööproovil proovisime valesoonikuga topeltserva ning mustrikaardiga mustreid kududa ja katsetasime kaelaaugu kahandamist (kui teine selline tükk veel teha, saaks mõni nukk vesti):

Laupäeval jätkasime masinkudumisega. Kudusime päris soonikut, käsitsi tehtavaid auke (võimalus on ka pitsimustrikaarte kasutada) ning mustrikaardiga ühevärvilist kudet (s.t. et mustri asemel jääb läbikudumata silmus). See viimane variant jääb efektsem pahemalt poolt, s.t. see jäetakse tavaliselt siis väljapoole. 

Tööproov paremalt poolt:

Ja sama tööproov pahemalt poolt:

Kompetentsi tõendamiseks peame masinal kuduma mingi eseme - meil on selleks soovituslikult tuunika või vest, aga kuna ma kumbagi ei kanna, siis ma pigem eelistaks kampsunit teha. Nende tööproovide tegemise järgi arvestades ei tohiks varrukate tegemine  väga palju aega lisaks nõuda - kui kõik laabub. Oma eseme jaoks pidime tegema ühe pika labase tööproovi erinevate tihedustega, et saaksime seda kodus vanutada või aurutada ja siis selle pealt oma eseme jaoks vajalikud silmuste arvud ja read välja arvutada. Kui teiste tööproovidega mul kõik laabus, et sain teisi abistada ja oodata, siis selle algust pidin sada korda harutama - osadel oli tööproov juba valmis, kui mina alles oma servaga pusisin - mingeid silmuseid millegipärast ei kudunud ja sealt muudkui tekitas pusa. Aga lõpuks sain oma harutamistega hakkama ja oma ~230 rida kootud. 

Kui mõne vana kampsuni pealt saaks sobiva varukakaare kuidagi joonistatud, siis võiks ikka kampsunit proovida. Seda me veel ei tea, kas peame seda koolis tegema või on võimalus masin korraks koju laenutada. Arvutused ja lõikeskeemid tuleb järgmiseks korraks valmis teha ning koolis alustame ka kudumist.

Päeva lõpetasime tootearendusega. Tegime oma esitlused sihtgrupi teemadel ning vaatasime näidisesitlust järgmise tunni ülesande kohta ning muud ei jõudnudki. Järgmiseks korraks peame tegema esitluse enda toote analoogide kohta ning võrdlema enda omaga.

Tootearenduse esitluste ajal meil käed enamusel käivad ja sõrmikud edenesid:

Ja saigi kolm päeva läbi, uued ülesanded käes ning kohtume kuu aja pärast:)

Kool nukudega mängimist ei sega...

Meil on üks nukk Teresa, kellele tavalised barbide jalanõud ei sobi. Tal on ühed kuumast liimist tehtud kingad, aga kuna teistel on oluliselt suurem valik, siis ta oli õnnetu. Käisin ühel päeval koolitööde jaoks Karnaluksis materjale ostmas ning ostsin jupi kunstnahka. Ja ühel päeval mängimise kõrval tegin Teresale papist, paberist ja kunstnahast uued kingad:

Nukud meil endiselt suure osa ajast ujuvad. Kui minu lapsele pole oluline, et neil sel ajal midagi seljas oleks, siis õetütar hakkas neile riiete hulgast ujumisriideid otsima - maal meil neid kahjuks veel pole... Kangastega on ka täpselt nii, et vahepeal tassin need jupid linna, et äkki teen midagi ja siis jälle maale tagasi, kui liiga jalgu hakkavad jääma. Hetkel olid need muidugi linnas... Nii pidin otsisin suvalise trikotaaži ning tegin väikse kollektsiooni ujumisriideid:

"Peeglist" võisin vaadata, kuidas ma neid umbes teen:) - talle ma oma kangarulli ei andnud, sai ühe vana plekkidega body... Kahjuks olid käärid nürid ja trikoo jäi välja lõikamata ja õmblemata, enne tuli muu tegevus peale...