Mašmaša lood - vol. 74

Tuleme poest ja Mašmašal hirmus kakahäda. Tormab vetsu ja viskab oma kaisuka sinna põrandale pikali. Panen tule põlema, tõstan automaatselt kaisuka istuma ja lähen kööki poekotte tühjaks tõstma. Mašmaša tõreleb: "Aga ta tahtiski siin magada, nüüd sa pead tulema ja ta pikali panema." - räägin, et mul on enda toimetused ja mänguasjadega peab ta nüüd ise tegelema - Mašmaša: "Jah, ega sa ei ole ju mingi mänguasjade teenindaja.":)

Ütlen  Mašmašale tihti, et ta on mulle ikka kallis, isegi kui ma karjun ta peale. Tema vastab, et ma olen talle ikka kallis, mis siis, et ta jonnib. Ühel õhtul ütleb: "Emme, sa oled mulle ikka kallis, mis siis, et ma uisutada ei oska..."

Meil on maal väga palju mänguasju... paljud on minu lapsepõlvest, paljud on aja jooksul kogunenud ning mõned nukuriided on isegi minu ema lapsepõlvest. Ja kuna mängunurk on väike, siis tekib seal kergesti segadus - eriti sellistel hetkedel, kui ma linna minekuks asju pakin ja Mašmaša igavleb - siis ta jupi kaupa mängib kõigi asjadega, aga ära midagi ei pane. Nüüd võtsin end üle pika aja kokku ja leidsin igale asjale jälle koha. Mašmaša: "Emme, see on uskumatu, see tuba on nii korras, ma ei usu enda silmi... Tee minust ja sellest korras toast pilti.":) - Päev hiljem käisin allkorrusel vanaemal abiks ja üles tulles oli kaks lauamängu sinna laiali kallatud ja muid mänguasju ka - kord oli jälle kadunud...

Kuna ma väga hommikune inimene pole, siis ei jaksanud maal me vara tõusta ja alevisse lipuheiskamist vaatama minna. Peale lõunat tuli see Mašmašale meelde ja hakkas jaurama, et miks me ei läinud ja et tema tahtis minna jms. Minu vanaema astus mu kaitseks välja ja ütles, et emaga ei tohi riielda:) Pärast Mašmaša mängib nukuga ja muude juttude käigus: "Emmega ei tohi riielda.":)

Kuna me oleme pigem öö inimesed, siis arvasin, et äkki tuleb uni paremini, kui teha õhtul väike jalutuskäik - hommikuse lipuheiskamise korvamiseks sobis kontsert Aja mustrid Islandi väljakul. Kohati oli muusika nii vali, et bassid läksid südamest läbi. Mašmašale see just meeldis: "Emme, mu süda ka laulab seda laulu. Nüüd on mu südames õnn ja rõõm.":) Presidenti nägime ka. Kui president ära läks, siis Mašmaša küsis: "Emme, kas see ongi Kersti Kaljulaidi loss siin?":) Koju jalutades Mašmaša ikka veel lustis teemal, et tal on rõõm ja õnn südames ja ulakus ka. Ja et tal on nüüd kõik olemas, mis ühel lapsel vaja on. (Aga uni ikka ei tulnud...)

Mašmaša teeb unekallit ja räägib: "Emme, kui ma suureks saan, siis ma hakkan hoopis meheks ja tulen sinu juurde elama, sest sul pole ju ühtegi meest ja sa oleksid muidu täitsa üksi."

Elukutsed on Mašmašal ka juba välja valitud - temast saab tuletõrjuja ja loomaaia talitaja, aeg-ajalt on valikus ka arsti elukutse. 

Mašmaša lood - vol. 73

Mašmaša nuiab õhtul multikat: "Emme, ma pole ju üldse nii kaua kunagi üleval olnud. Ma arvan, et ma võiksin juba proovida, mis tunne on nii kaua üleval olla ja öösel multikaid vaadata.":)

Mašmaša kurdab: "Emme, ma ikka oleks tahtnud täna sinna poodi minna, kus raamatukogu on. Me pole ju mitu tundi juba üldse seigelnud." - pidas silmas, et me oleme juba mitu päeva lasteaiast otse koju tulnud ja kuigi plaanisime esialgu raamatukokku minna raamatuid ära viima, siis ma lõpuks ikka ei viitsinud. Häda ikka sellega, et lasteaed kodu kõrval on:)

Mašmaša vaatab Ehitaja Bobi multikat, mina õmblen seal kõrval. Üks osa lõppeb ära ja algab kohe uus (Telia lastenurgast vaatame neid), Mašmaša teeb väga nunnu näo ette ja seletab: "Emme, palun vabandust, et ma nii palju multikaid vaatan, aga nüüd ma pean selle osa ka ära vaatama.":)

Sõbrapäeval sain kohvikust lõunaga kaasa südamega šokolaadimedali. Annan selle õhtul Mašmašale. Mašmaša: "Kust Sa selle ostsid?" - "Käisin kohvikus lõunat söömas, seal anti." - "Aga ma oleks tahtnud hoopis mänguasja... Nüüd läheme kohe sinna lumehelbega poodi ja ostame mulle selle beebi turvahälliga." - Ei läinud poodi, rääkisin hoopis, et kui midagi kingitakse, siis tuleb tänada ja ei sobi öelda, et see kingitus ei meeldi:)

Mašmaša räägib kuidas  mu õetütar võlus kääridega ukse lukku ja nad õe juures magamistuppa kinni jäid nii, et õepoeg pidi enda ema appi kutsuma, kes siis võtmega ukse lahti tegi. Küsin Mašmašalt, et mida ta sellest loost õppis.  - "Seda et uks tuleb nii kõvasti lukku panna, et selle saab lahti haamriga katki tehes." - arvan, et äkki õppis ikka midagi muud... siis saan vastuseks, et ta õppis, et kuna õetütar teeb kogu aeg pahandust, siis ta temaga enam koos ei mängi vaid mängib õepojaga:) - ma tuletan talle meelde, et õepojaga nad satuvad ka aeg-ajalt pahandusi tegema, sest Mašmaša mõtleb midagi välja...

Sisustan - vol. 5

Oh seda rõõmu:) Magamistoa kummutid jõudsid kohale - nüüd saab hakata lõpuks asju kastidest välja laduma:)

Kui viitsiks mõni öö riidekapi ka lõpuks valmis projekteerida, siis hakkaks magamistuba juba täitsa magamistoa moodi välja nägema:) Samas on hea, et seda kappi veel tellinud ei ole, sest paar esialgset mõtet on juba jõudnud aja jooksul muutuda... Nimelt avastasin, et ühes esikukapis keskmist osa ma praktiliselt ei kasuta (hetkel on seal mu kleidid ja pintsakud ning pole tekkinud mingit vajadust seda muude asjade jaoks kasutada) ning see sobib ideaalselt tolmuimeja jms tarvikute jaoks ning magamistoakappi ei peagi selleks ruumi planeerima.

Magamistoa riidekapi mõte on juba nii reaalne, et üht õmblustööd selga proovides tahtsin seda magamistoa peeglist vaatama minna:), poolel teel tuli meelde, et mul pole seal ju veel kappi ja kapil peegelust:)

Draakon

Kuna asjad on ikka kastides peidus, siis käsitööga eriti pole tegelenud. Aga üheks peoks oli vaja dekoratsiooniks draakon vaja meisterdada ning selle võtsin küll ette. 

Nagu tavaliselt, siis kõige pealt tekkis lapsel kohe soov, et ma talle midagi meisterdaksin - võtsin Pinteresti ette, sain mõned ideed ja lapsele valmis krokodillimask. Värve polnud kohe käepärast ja liimi värvilise paberiga katmiseks oli ka liiga vähe - nii on see hetkel tegelik veel pooleli...

Kui krokodillimaskil saab läbi suu välja vaadata, siis draakoni tegin veidi suurema ning kuna seda polnud maskina plaani kasutada, siis sellel esialgu välja vaatamiseks ava ei teinud. Linnas otsisin kastidest kooli jaoks ostetud akrüülid üles ning kasutasin kõik punased-oranžid-kollased toonid ära (muidu oleksidki halvaks läinud...) Veidi lisasin krepp-paberit ja pea saigi valmis.

Lapse tunnel sai kaltsukotist leitud kirju kangaga peaga ühendatud ja draakon saigi valmis:

Mašmaša lood - vol. 72

Mašmašal oli lasteaias etlemiskonkurss ning Mašmaša õpetajad soovitasid tal ka osaleda, nende rühmast üks suurem tüdruk osales veel. Kuna Mašmašale meeldib laulda ja luuletusi lugeda, siis arvasin, et ta saab ühe luuletuse loetud küll. Alguses õppis pähe Hiiretipsu pudrukeetmise loo, aga ühel hetkel otsustas hoopis Emal on üks väike uba lugeda. Kuna see oli avalik üritus, siis arvasin, et äkki kõigil on vanemad toeks ja läksin ka kohale. Üks isa oli veel, teisi vanemaid polnud, lapsed olid kõik kuulamas - ma poleks ka ikka pidanud minema, Mašmaša kurvastas, et ei saanud minuga koos pärast koju minna ja teistel võis nukker olla, et neil polnud vanemaid kuulamas. Luuletuse luges kenasti ära, ainult väga vaikselt (eriti võrreldes sellega, mis vali jutuvada meid poes saadab). Plaanisin selle telefoniga üles filmida, aga kuidagi jäi nupule vajutamata - pärast selgus, et filminud olin just plaksutamise osa - s.t. panin filmima siis, kui enda arust just kinni panin. Ja kuna ma ise filmisin, siis õpetaja ka Mašmaša esinemist ei filminud -  nii et nüüd on see ainult minu mälus:(

Lubasin Mašmašale selle etlemiskonkursil osalemise eest mingi väikse mänguasja osta. Vaatas siis poes ringi ja oli väga rõõmus, et lõpuks oli müügil Barbie beebile turvahäll ning soovis seda... Teel kassa juurde möödus ta aga lödide kummiloomade riiulist ja nuku turvahäll rändas kohe enda riiulisse tagasi ja nüüd on Mašmašal veel üks lemmik kummiloom - seekord suur ämblik... Küsisin, et miks need lödid kummiloomad talle meeldivad - sellepärast, et need on kummist:)

Mašmaša ütleb ühel hommikul: "Emme, mulle väga meeldib lasteaias käia. Isegi siis, kui vahepeal on mingi üritus ja peab saali minema." :)

Ühel päeval panin tööl arvuti kinni ja selgus, et pean ühe faili ära saatma. Tegin arvuti uuesti lahti, aga vaatasin kiiruga midagi valesti ja mulle jäi mulje, et kogu mu päevatöö on kadunud ja fail on samas seisus nagu hommikul:( Räägin kodus Mašmašale, et mul on vaja kiiresti üks töö ära teha ja ta peab üksi mängima. Tema muidugi soovis hoopis multikat vaadata... ja räägib väga tõsiselt: "Siis ma vaatan seda multikat ja ei tule sind üldse segama. Aga kui mul mingi tõsine mure on, siis ma ikka tulen ja räägin.":) (Õnneks mu fail oli täiesti alles ja piisas ainult mõnest hetkest, et see ära saata.)

Mašmaša teatab õhtul, et ta vahetab riided ära - hõikan talle köögist, et võtku mõni nendest kleitidest, mis tal eelmistel päevadel on seljas olnud, et need ükski pole mustaks saanud, aga kõik on korra kantud. Tema tuleb ikka ühe tuttuue kleidiga. Üritan teda veenda, et see on tal homme lasteaeda selga panekuks, et muidu tal polegi ühtegi kleiti selga panna. Mašmaša tuleb mu nina alla kätega vehkima (s.t. väga ilmekalt rääkima): "On ju küll. Mul on seal kapis veel üks kleit. See roosa, valgete täppidega. Selle saangi lasteaeda selga panna."

Mašmaša rühmas ühel poisil sündis hiljuti väike vend (selle pere neljas poiss). Ühel õhtul lasteaiast koju minnes selle poisi ema räägib, et nad peavad ruttu koju minema, sest beebi jäi rõdule magama ja vanem venna valvama. Järgmisel päeval Mašmaša õpetaja õhtul räägib, et Mašmaša on ikka tore jutuvestja. Mašmaša oli talle rääkinud, et tal ema sünnitas hommikul talle venna:)

Panen Mašmašat magama. Soovin ilusaid unenägusid ning ütlen, et ta on mulle kallis. Mašmaša vastab samaga ning lisab sosinal: "Abiellume."😁 - mul pole aimugi, kust selline idee võis tekkida - unejutuks lugesime Okasroosikest ning seal Okasroosike ja prints abiellusid, võib olla sealt...

Mašmaša küsib pliiatseid. Annan talle tema pliiatsikarbi ja otsin paberi ka. Selgub, et tal oli juba mingi paber ning ta sai väga kurjaks, et ma talle puhta paberi andsin. Lähen teise tuppa, et ta saaks rahus viriseda. Hetke pärast tuleb Mašmaša kurjalt teise tuppa, punane pliiats püsti peos ning teatab: "Nüüd ma selle karistuseks, et sa mulle paberi andsid, joonistan ma diivanile selle punase pliiatsiga." Läksin elutuppa tagasi, et pliiatsid kokku korjata, aga Mašmaša oli kahjuks enne enda ähvardust selle juba teoks teinud... meie uus diivan oli punase pliiatsiga ära soditud:( Proovisin mingi vaibapuhastusvahendiga seda puhastada, aga päris puhtaks ei saanud ja sellest vahendist jäi ka lisaks mingi laik. Rääkisin Mašmašale väga kurjalt, et mul läheb nüüd selle puhastamisega nii kaua aega ja ma temaga ei jõuagi mängida, Mašmaša soovitas mul sõbrannalt diivanipuhastusmasin laenata... Õhtul hakkab Mašmaša multikat nuiama - tuletan talle hommikust pahandust meelde. Mašmaša vastab: "Ma ju enam ei tee nii, ma sain juba ju aru, et see koristamine võtab väga kaua aega."

Mašmaša lood - vol. 71

Keegi on maale toonud hammastega kummikomme. Mašmaša tahab peeglist vaadata, kuidas ta nende hammastega välja näeb. Läheb teise tuppa peegli juurde ja tuleb tagasi: "Emme, mul juhtus väike äpardus." - "Mis äpardus sul siis juhtus?" - "Mul sai komm kogemata enne otsa, kui ma peegli juurde jõudsin.":)

Mašmaša küsib kommi ja läheb kohe kappi kallale. Ütlen, et ta ei või niimoodi ise kommi võtta. Mašmaša: "Oi, palun vabandust. Ma unustasin." ja läheb kommipaberit krabistades kööki. Küsin, et kas ta siis ikka võttis kommi... - "Jah, aga ma ju vabandasin."

Sõidame maale, Mašmaša magab. Ärkab veidi enne kohale jõudmist üles ja küsib: "Kus me oleme? Millal Rapla tuleb?" - "Rapla on juba möödas. Hakkame varsti kohale jõudma." - Mašmaša hakkab valju häälega nutma: "Miks sa ei öelnud, kui Rapla oli, ma tahtsin teada. Nüüd peame Tallinna tagasi sõitma ja uuesti tulema hakkama.":)

Sisustan - vol. 4

Kohati on tunne, et ei saagi vist kunagi seda korterit korda. 2,5 kuud juba sees elanud, aga suur osa asjadest on ikka kastides. Nädalavahetused on kõik hõivatud ja õhtuti pole ka võimalik sellega tegeleda, sest laps ei lähe kuidagi magama.

Ühel ööl tuli äkitselt meelde, et kohe-kohe peaks voodi kohale jõudma, aga mul pole aega olnud kuskilt madratsit osta. Plaanisin ikka, et lähen kuskile poodi ja katsun enne järgi kui ostan. Nüüd suure kiirusega otsustasin ikka e-poe kasuks. Valisin umbes ühe madratsi ja kattemadratsi, aga ikka plaaniga, et need palju aastaid kestaks ning mugavad oleks, aga paksuse peale eriti ei mõelnud.

No ja nüüd jõudsid täpselt samal päeval voodi ja madrats kohale...

Voodi tellisin sellise, kus terve alune sahtleid täis - selle tõttu on voodi tavapärasest veidi kõrgem... Ja nüüd pean ostetud madratsid maha müüma ja uued ostma, mis oleksid poole õhemad - muidu pean voodisse ronimiseks redelit vajama:) Nii et kui kellelgi on plaan madratsit välja vahetada, siis võib minu poole pöörduda.

Madratsiga koos saabusid ka köögilaud ja toolid - nüüd saame viisakal moel laua taga süüa:)

Magamistoa kummutid viibivad ja peaksid jõudma paari nädala pärast ning elutuppa lillelaud kuu aja pärast. Esimesel vabal hetkel peaksin nüüd köögikappide ümbertuunimise ette võtma ja vajadusel ühe kapi ikka juurde tellima. Magamistoa riidekapi peaks ka ära projekteerima ja kuskilt ära tellima. Mul mõtted on juba nii köögi kui magamistoa osas kirjas, aga paari asja tahaksin veel kaaluda enne kui neid tellima hakkan.

Lisaks võiks kardinapuude pikkused ära mõõta ning vajalikud lambid kokku lugeda - elame endiselt ainult pirnide valgel ja ilma kardinateta.