Sisustan - vol. 7

Kui samas tempos jätkan, siis saan jõuluks vast kodu korda:(

Lapse tuppa enam mööblit juurde ei mahu:) Kohale jõudsid laud ja toolid ning need paigutasin ikka kuidagi ära. Joonistada on seal mõnus ja toolidest saab vähemalt rongi, voodit ja maja ehitada:) Lille valis ta mõni päev varem poes käies.

Minu laud jõudis ka kohale:) Panin kokku ka - valisin küll kõige väiksema variandi, aga oleks võinud veidi kitsam olla. Katsusin selle kuidagi kastide vahele ära mahutada, et saaksin lõpuks aimu, kas sinna juurde mõni riiul ka mahuks (kui kastid muidugi ära võtta).

Laupäeval plaanisin käia mõnes poes, kust saaks riidekappi tellida ja kööki lisakappi. Aga nädal lõppes kuidagi väga väsinult ja ma lihtsalt ei jaksanud oma lõplikke soove välja mõelda ja joonistel täpsustada. Sellest hoolimata veetsime peaaegu terve päeva ehitus- ja sisustuspoodides ning ostetud said lõpuks porimatt esikusse, kummutisahtlitesse sisujaotajaid ja prügikastikappi uued ämbrid. Esialgselt oli seal kaks ämbrit - need olid liiga suured ja vaja on sorteerimiseks vähemalt kolm. 

Kapp ise on piisavalt suur, et mahutada ära neli veidi väiksemat ämbrit:

Nüüd peaks veel lõpuks end kokku võtma ja sellesse prügikasti kappi ühe riiuli või veel parem sahtli tekitama - selles kapis on liiga palju kasutamata ruumi, mida saaks otstarbekalt kasutada.

Kuna osa kaste on veel lahti pakkimata, siis järelikult jätkub...

Mašmaša lood - vol. 78

Laste mälu on ikka uskumatu. Ühel päeval vaatasime mingit trollifilmi. Ühel teisel päeval tükk aega hiljem soovis Mašmaša Maxi filmi - ma arvasin, et mõtleb maksikoer Fiki, aga ta pidas hoopis trollifilmi silmas, kus poisi nimi oli Max...

Ühel õhtul tahtsin sõbrannaga veidi lobiseda ja Mašmaša vaatas Mouk'i ja Chapava multikaid. Vahepeal jäime ise ka vaatama ja arutlema, et mis maal nad parasjagu viibivad. Chapava ostis nahast punased sussid ning kandis punast keepi - Mašmaša ütles, et ta on Punamütsike - me arvasime, et pigem ikka keegi muu, tal pole ju punast mütsi - aga me eksisime... Chapava ütleski, et ta on Punamütsike:) - Mašmaša oli seda osa ainult ühe korra enne näinud, aga juba oli meelde jäänud.

Käisin Mašmašaga shoppamas - ehitus- ja sisustuspoodides, et korteri sisustamiseks vajalikku kraami osta. Ühes poes nägi Mašmaša munakujulist munakella ja tahtis, et ma selle ostaks. Küsisin, et kas ta üldse teab, mis asi see on? - "Ja tean, see on munakell ja ma tahan, et see heliseks." - olin üsna üllatunud, sest ma ei tea kellel meie tuttavatest võiks munakell olla, mida kasutatakse ka. Selgus, et nii müsteerium ei olnud - Mašmaša selgitas, et neil üks poiss oli lasteaeda sellise kaasa võtnud.

Läksime Mašmašaga trammiga teatrisse. Sõit viis Estonia teatri tagant mööda. Mašmaša vaatab aknast välja ja küsib: "Emme, kas see on Estonia teater?" - me oleme teatri eest küll mööda käinud, aga ju see tagumine pool on siis esimesega piisavalt sarnane, et ta selle ära tundis.

Käisime Mašmašaga Nukuteatris ja pärast jalutasime läbi Vanalinna. Raekojaplatsil mängis väike puhkpillikvartett vms. Mašmašal tuli kohe tantsutuju, tiirutas ja lustis seal tükk aega. Bänd lõpetas etteaste ära. Mašmaša tegi knkiksu ja teatas valju häälega: "Aitäh publikule!" - ning selgitas mulle vaiksema häälega: "Orkester mängis ja mina olin baleriin, kes tantsis, ülejäänud olid pealtvaatajad.":) Veel mitmel tänaval oli üksikuid tänavamuusikuid ja Mašmaša pahandas minuga, et ma ei lubanud tal piisavalt kaua nende muusika saatel tantsida:)

Mašmaša on voodis ja ootab und. Küsib: "Aga emme, miks suured kõik nii kurjad on kui laps salaja kommi võtab või käigukangi otsas ripub?" - selgitan, et salaja ei tohi midagi võtta ja kõik masinad ja seadmed ei ole mängimiseks või rippumiseks ning võivad katki minna. Lisan, et ka mänguasjad lähevad katki kui nendega liiga jõuliselt või valesti mängida. Tõin näiteks, et kui nuku sõrmed ära hammustada, siis nukk on ilma sõrmedeta ja kui käsi ära murda, siis ilma käeta. Mašmaša lisab kurvalt: "Ja kui nuku pea ära murda, siis ta on ilma peata." - küsin üllatunult, et kas tal on mõni ilma peata nukk? - "Jah, Kaspar on,  aga peitsin ta ära." - "Kuhu sa ta siis peitsid?" - "Minu voodi alla, nii kaugele, et enam kätte ei saanud. Tegelikult see oli hoopis selle vampiirinuku süü. Tema sai endale võluvõimed ja murdis Kasparil pea otsast." Soovin Mašmašale head ööd ja lähen Kasparit otsima. Esimese hooga vaatan ikka sahtlisse, kus nukud kõik koos on - Kaspar oli täitsa alles ja pea oli tal ka otsas... (üks käsi on küll ära, aga seda ma juba teadsin varem) - ei tea, kas Mašmaša nägi unes seda, et nukul pea ära tuli või oli tal soov seda proovida, aga veel ei teinud...

Mašmaša lood - vol. 77

Teen köögis süüa, Mašmaša tuleb sinna mängima. Paneb Playmobili mehikesed koos saurustega köögilauale ja teatab, et ta mängib arvutimängu. Mõtlesin, et see käis tema tegelaste kohta, aga eksisin... Mašmaša pani ühe poisi sauruse juurde, kisendas tema eest, et ta on hädas ja teatas: "Oota, ma kohe päästan sind ära." - klõbistas näppe vastu laudu nagu klõbistaks arvutiklahve ja võttis poisi sauruse eest ära - "Nüüd oledki päästetud.":) - tundub, et õelapsed on tema juuresolekul arvutimänge mänginud:)

Tuleme õhtul töölt-lasteaiast. Mašmaša hakkab õuna sööma ja soovitab mul sama teha. Ütlen, et ma hakkan ikka süüa tegema, sest tahan päris toitu. Mašmaša: "Aga emme, õun ei ole ju mängutoit." :)

Lähen Mašmašale lasteaeda järgi, tema kiirustab mind: "Me peame ruttu tantsupeole minema. Ma sain postiga kirja, kus mind kutsuti tantsupeole. Me peame kohe minema hakkama." - vahepeal jõuab garderoobi veel üks laps oma emaga. Mašmaša jätkab ikka enda juttu, et me peame tantsupeole minema. Teise lapse ema jäi tema juttu kuulama. Mašmaša jätkab: "Ma sain postiga kirja. Mind kutsuti tantsupeole. Täna hommikul sain." - see ema oleks vist teda uskuma jäänud, kui ma poleks täpsustanud, et see tantsupidu toimub täna meie kodus:)

Mašmaša lasteaiast tuli info, et emakeele päeval võiks laps tutvustada teistele enda lemmikmuinasjuttu ja kodus võiks sellest enne rääkida, et lapsel julgem rääkida oleks. Küsisin Mašmašalt, mis muinasjuttu ta tahaks jutustada, ta tahtis Kolme põrsakese lugu. Soravalt rääkis mulle kogu loo ette, mõni nüanss ühest mõni teisest versioonist. Hommikul läheme lasteaeda, õpetaja küsib kurvalt, et kas meil raamatut polegi kaasas. Ma siis selgitasin, et ma ei tulnud selle peale, et raamat tuleb kaasa võtta, et Mašmaša räägib enda loo peast - õpetaja kostis vastuseks, et ta ei osanud arvatagi, et mõni päris peast võiks jutustada:) Ma jälle olen lihtsamaid muinasjutte autoga sõites ikka ilma raamatuta jutustanud ja mulle ei seostunud sõna muinasjutt üldse raamatuga vaid mingi looga.

Lähen Mašmašale lasteaeda järgi. Üks poiss oma emaga tuleb meiega samal ajal ära ning lapsed otsustavad hoopis õues mängima hakata. Vahepeal läheb kellegi isa mööda. Mašmaša hõikab tere, aga onu ei saa aru, et talle hõigatakse. Mašmaša täpsustab valjuhäälselt: "Tere, onuke!":)  - onu sai aru ja tervitas naeratades vastu.

Sisustan - vol. 6

Väga aeglaselt läheb mu sisustamine, kuidagi ei taha oma kastivirnadest loobuda:)

Nädal aega võtsin hoogu, et saabunud lillelaud kokku panna. Laua kokku panek ei võtnudki palju aega, aga selleks, et diivanit piisavalt nihutada, oli vaja mõned kastid eest ära võtta - ja kuna ruumi pole, kuhu neid nihutada - pidin asjadele või kastidele koha leidma. 

Tegin mitmel õhtul veidike ja sain piisavalt vaba ruumi. Ühel õhtul panin lauasahtlid kokku, teisel lillelaua ise ja valmis see saigi:) Päris ülejäänud mööbliga kokku ei lähe, aga see oli lähim ja parim, mis mulle silma jäi. Lilled on igatahes oluliselt paremini eksponeeritud kui enne:) 

Tulpide asemel tahaksin ühe toreda lambi muretseda. Mulle väga meeldivad Skitso lambid - tahaks kohe ühte sellist magamistoa kummutile ja teist elutuppa:) Lillede vahele sobiks selline hästi:) Mõned pildid nende facebooki lehelt:

Nende lampidega on selline tore lugu, et need on mulle mõnel messil silma jäänud, aga ostma veel ei hakanud. Ja nüüd kui hakkasin peale kooli lõpetamist ühe meiega koos lõpetanud (koos me ei õppinud, sest ta oli akadeemilisel ja lõputöö oli ainult tegemata) inimese lõputööd otsima, siis sain aru, et see on tema ettevõte, mis neid lampe maale toob. Esialgu jäi mul nende kodulehe napist infost mulje, et nad ise teevad neid, aga kuskil mujal jäi silma viide neile lampidele kui Kreekast pärit lambid. Ja tõesti on selline Kreeka leht ettevõtte Skitso kohta, kus viide hulgimüüjatele, kellest üks on Eestis. Lampide valik on nii rikkalik, et keeruline on valida:) Peaks mõnel nädalavahetusel ette võtma ja vaatama minema, milline valik neid poes saadaval on (neid peaks müüma Sidruniga tee või Home & kardinad).

Muu mööbli osas on ka väikesi edasminekuid. Järgmisel nädalal peaks kohale jõudma lapse laud ja toolid ning mulle kirjutuslaud - sahtliboxi tellisin ka, aga selle tarneaeg on pikem. Lisaks olen jõudnud veidi oma elutoaga harjuda ning otsustasin, et ostan samast sarjast paar kappi juurde, et kogu sein oleks ikka ühesugune (vahepeal mõlgutasin mõtteid, et sinna tuleb samasugune raamatukapp nagu esikus). Tellisin ära ka, aga need jõuavad kohale vist alles paari kuu pärast - ühte mudelit polnud üheski poes kohe olemas, aga just seda ma tahtsin:) 

Magamistoa kappi pole ikka veel tellima hakanud, aga peaks vist kiiremini tegutsema hakkama, sest see stange hakkab juba kokku kukkuma, mida ma hetkel riidekapi asemel kasutan.

Mašmaša lood - vol. 76

Mašmaša tuleb anuma: "Emme, kas ma võin Lotte filmi vaadata, kui ma enda asjad kõik kokku korjan? Ainult plastiliini pead ise korjama, see teeb mind räpaseks ja ma ei taha räpane olla.":)

Mašmašal on põsel tumedam laik. Küsin, kas see on mustus või sinikas - "See on sinikas." - "Kust sa selle said?" - "Ma ei tea, lasteaias vist kukkusin tooli pealt maha." - "Miks sa seal siis kõõlusid?" - "Ma ei kõõlunud, seisin täitsa paigal ja hüüdsin isegi endale "ettevaatust".":)

Fantaasia puuduse üle ei saa Mašmaša kurta:) Ühel päeval näpistas mind käest mingi punkti kohalt nii,  et mul oli tunne, et hakkan minestama - ütlesin talle ka seda. Mašmaša küsis, mis on minestamine - rääkisin talle siis selgituseks. Selle peale rääkis tema mulle loo, kuidas meie mamma ka minestas ja nemad vanaemaga pritsisid talle vett ja seda, mis ma ütlesin (nuuskpiiritus). Küsisin, kust see vanaema seda nuuskpiiritust sai? - selle peale läks jutt veidi häguseks. "Vanaema käis kiiresti poes ja tõi sealt" või "vanaema helistas tädile (mu õele) ja tema tõi". Igatahes mamma toibus ja kõik neli last rõõmustasid ja ronisid talle koos sülle:) - Ema käest küsisin, ta ei mäletanud mingit sellist lugu...

Pesen hambaid ja hõikan Mašmašale, et kas ta pissil käis ära. Mašmaša vastab: "Ah, emme, mis sa ütlesid?  Emme, ma ei kuulnud, mis sa ütlesid. Aa pissil ma ei käinud." - vist siis ikka kuulis:)

Lilled

Me ise pole oma uue korteriga veel päris kohanenud, osad asjad on endiselt kastides, osa mööblit on puudu, rääkimata lampidest ja kardinapuudest ning kardinatest. 

Imekombel ei saanud kolimisega kannatada meie lilled ning need on kohanenud nii hästi, et peaaegu kõik orhideed õitsevad:)

Mašmaša lood - vol. 75

Mašmašal on hea fantaasia. Ühel päeval räägib Mašmaša, et üks nende rühma poiss oli aktuselt rühma minnes roninud käsipuu peal, kukkus sealt alla ja lõi nina vastu treppi ära nii et ninast hakkas verd jooksma ja ta isa tuli talle järgi ning viis ta arsti juurde. Uurin järgmisel päeval õpetajalt, et mis siis juhtus. Õpetaja jutu järgi läks poiss trepist üles, käed taskus ning õpetaja ütles, et võta käed taskust ning võta käsipuust kinni. Poiss ei kuulanud õpetajat, komistas ja kukkus nina vastu trepi serva. See oli õige, et poisil hakkas ninast verd jooksma ja isa tuli ka järgi, aga tal vist oligi plaanis varem tulla:)

Käin Mašmašaga poes. Mašmaša näitab valmistoidu leti poole ja räägib väga valju häälega: "Vaata emme, kui isuäratavad toidud siin on..." - üks tädi muigab... Mašmaša jätkab: "...aga mulle need küll ei maitse.":)

Mašmaša peab magama jääma, mina tahan valmiste uudiseid vaadata. Mašmaša tuleb ka televiisorit vaatama: "Ma üldse ei sega sind, aga ma tahan natuke aega siin sinu juures olla ja enda tegude üle järgi mõelda. Ma mõtlen, et ma olen nii väike, aga ma tahaks koolis käia. Ja ma mõtlen, et kui ma suur olen, kuidas ma võtan kassi või koera ja sünnitan endale beebi ja kolin Helsingisse. Selliseid asju mõtlen. Aga ma olen veel nii väike. Usu mind, nii see on. Selliseid mõtteid ma pean mõtlema. Usu mind." ja patsutab endale rinnale ning vaatab väga veenvate silmadega mulle otsa. "Ja ma ei saa veel kõike seda, sest ma olen nii väike, aga mulle meeldib lasteaias ka  - seal on päris tore ja lõbus ja magus."