Mašmaša lood - vol. 25

Mašmaša peab suveks hakkama kindlasti lasteaias käima ja kuna lasteaedade kohti jagatakse alles augustist, siis peab vaheastmeks lastehoius ka käima. Kuna emmel on kooli jaoks praktikad ka vaja ära teha, siis hakkasime nüüd lastehoiuga harjutama. Esimesel päeval väga pikalt ei olnud, aga kuna hommikul sai varem ärgatud, siis mulle tundus, et Mašmaša tahaks lõunaund magada. Kui Mašmaša kodus muudkui komistas jms ja selle peale kohe nutt lahti läks, siis veensin teda, et tal on uni ja ta peaks magama minema. Selle peale manas Mašmaša endale ette ülirõõmsa näo ja teatas: "Ma pole üldse unine, näed ma olen täitsa rõõmus ja üldse ei nuta." :) Lõpuks läksime ikka koos voodisse lugema ja sättisin ennast ka lõunaunne. Mašmaša hakkas nutma, et tal pole üldse uni ning ta ei taha magada ja siis kostis juba norskamist:)

Mašmaša kleebib Väikese Jänku ajakirja kleepse. Võtab maasikaga kleepsu, vaatab kleepsude kohti, teatab: "Oi, ma kleepisin selle kogemata vale koha peale."  - ja paneb selle maasika sidruni pildile:) 

Mašmaša ootab voodis und ja küsib oma igaõhtuse küsimuse: "Emme, millal sina magama tuled?" - "Siis kui enda koolitööd tehtud saan, kui saan rutem alustada, siis saan rutem valmis." - "Olgu. Ma jään siis ilusti magama ja ei nuta ja ei küsi sinu voodisse." :) (hea mees, kes lubabki...)

Tõin maalt lumesaapad kaasa. Linnas neid jalga pannes avastasin, et ühes saapas on midagi sees - suur kuldne muna, mis tegelikult peaks kaunistama maal pliidi kõrval asuvat roobi jne hoidjat - keegi oli selle sealt ära kruvinud ja millegipärast mulle saapasse pannud:)

Käisime Mašmašaga ühte teist lastehoidu ka vaatamas. Seal oli ta samuti üsna pelglik ja hoidis mul jalast või käest kinni, aga samas oli piisavalt julge, et öelda, et see tädi (juhataja) talle väga meeldib ning kui tahtis mati peal jänese moodi hüppamist näidata, siis nõudis enne valju häälega, et kõik peavad tema poole vaatama... Kui tunni möödudes tahtsime hakata koju minema, siis ta arvas, et ta tahaks sinna kauemaks jääda. Mulle meeldis ka see koht rohkem, nii et see osutub valituks meie mõlema poolt.

Mašmašal ei tule uni. Tuleb elutuppa ja tahab plaadi mängima panna, et muusikaga magama jääda. Läheb siis magamistuppa ning kommenteerib: "Ma panen siit vahelt ukse kinni, muidu see muusika kostab mulle ka."

Palju õnne EV 100!

Nukud

Üritasin oma koolitöid teha, aga ühed tulid lauale jalgu kõlgutama:) (no istusid seal kõrval nii ahvatlevalt, et tahtsin neist pilti teha - arvuti varjab tubast segadust)

Tellisin Aliexpressist nukkudele saapaid. Barbie ja Anna-Mari hakkasid neid üksteisele demonstreerima:

Ühel päeval otsisin midagi oma tränikastist ning lapsele jäid näppu lauamängudest tekkivad auklikud papid, mis väga aknaid meenutavad. Seisid mul hulk aega laual ja lõpuks tegin papist ja tapeedijääkidest nukutuppa seinad ning aknad. Ülemisel korrusel veel üks sein puudu ja alumist pole veel alustanud... Põrand olid ka veidi koledaks läinud, katsin selle puiduimitatsiooniga kleepsupaberiga. Kardinapuude jaoks ostsin peenikest metalltoru ehituspoest ning väiksed konksud ka, aga kardinaid veel pole jõudnud teha. Sõbrannad lobisevad elutoas ja Ken magab teises toas.

Otsin koolitööde jaoks ikka tooteideid ja proovisin miniatuurseid rahvarõivasukki kududa - Haapsalu salli lõngast - üks sai valmis, teine veel pooleli:

Ärge arvake, et ma ainult ise nende nukkudega mängin:) Kui mina muude asjadega tegelen, siis nukudel elu ikka käib:) Legost laud (sest minu tehtud papist laud kukub ümber ja suur söögilaud oli liiga suur) kaetud ja nukud said ise riidesse... Miks prügikast söögitooli kõrval peab olema? - Mina küll ei tea... -  märkasin seda alles pildil. Maša ja Barbie on pikali, sest pilti tegin siis kui mängija oli juba muude tegevuste juurde suundunud:

Ühel päeval Prismas käies jäid mingid õhukesed fliispleedid silma - maksid vist 2,95 tükk ja tundusid nii mõnusad... nukuriiete õmblemiseks:) Pidin kohe ära ostma ja käed sügelesid kohe õmblema. Laps ei tahtnud selleks alguses nõusolekut anda, aga andsin valida, et kas koon kooli jaoks kindaid või õmblen nukkudele:) - valis nukud. Nii said Barbie ja Anna-Mari endale talvised kostüümid:

Mašmaša lood - vol. 24

Seekord oli väga lühike nädal ja tegelesin vist rohkem oma kooliasjadega ning Mašmaša kohta polegi midagi kirja pannud, aga paar seika siiski sellest nädalast ka:

Kui koolist tulen, siis näitan ikka emale ja vanaemale oma tehtud töid. Ühel õhtul laob Mašmaša oma sokid ja paar nukuvaipa ja tekki tugitoolile ritta ja teatab: "Vaata kui ilusad tööproovid mul siin on." :)

Täna proovis Mašmaša esimest korda suusatada. Nii kui suusad alla sai, kohe suusatas ja oli väga rõõmus. Vahepeal nuttis ka, kui ma teda püüdsin püsti aidata, kui ta kukkus - tahtis ise ennast keppide abil püsti ajada...

II kursuse V sess

Ja ongi jälle sess läbi... Tehtud asju üle vaadates tundub, nagu polekski suurt midagi jõudnud.

Silmuskudumises võtsime ette järgmise randmekirja - seekord Tõstamaa narmad ja roosimised. Päeva lõpuks sain selle valmis:

Tootearenduse tundides vaadati üle kõigi kavandid ning tehti valik, mis jääb lõputöö tooteks. Selle toote kohta peame alustama juba kirjalikku ülevaadet ning eks toote endaga peaks ka kohe hakkama tegelema. Päeva lõpus vaatasime veel lastele mõeldud suveniirid üle - meil on ikka andekaid inimesi, saime täiega naerda ning öösel olla näpunukkude töötuba toimunud, kus veel mitmeid vahvaid elukaid valmistati. Tootearenduse kavandite vaatamise ajal näpud ka muudkui käisid ning sain valmis teise labaku - nüüd on pöidlad veel teha ja siis saab sõrmikute kallale asuda... kui just ei pea labakuid uuesti tegema, sest teist poolt nendest kinnastest ei kudunud enam paralleelselt ning teine kinnas on nüüd vist veidi kõvemini kootud, s.t. on veidi väiksem. Või olen esimest lihtsalt oluliselt rohkem kätte proovinud. Teen valmis, venitan ja aurutan ja siis paistab, kas pean vähemalt ühele uue paarilise kuduma (ja hiljem siis teisele ka) - järgmiseks korraks peavad labakud valmis olema ja sõrmkindad ka kuni sõrmedeni.

Teisel päeval alustasime arhailiste tehnikatega, kus jätkasime nõeltehnikat. Pisike kindake sai valmis:

 Laupäeva õhtuks sain valmis ka korvimustrilise tööproovi ning kodus jääb veel vist kaks teha.

Teise päeva lõpetasime kangakudumisega, kus mõned kudusid veel oma tööproove, ma kudusin ka ühe lisaks - õpetajale ning siis võtsime osa tööproove telgedelt maha, millest peame järgmiseks korraks mõned pesema ja mõned aurutama ja mõnel lisaks ka otsad sõlmima ning kõik kenasti koos kirjeldustega õpimappi ka vormistama. Veel rakendasime uusi kangaid üles, et järgmised 5 tööproovi kududa - pean vist jälle ühe või isegi kaks ööd selleks planeerima - nendest mõned pidid väga ajamahukad olema.  

Laupäeva alustasime vöödega, kus õppisime vöölt mustri maha joonistamist ning uue teemana kõladega paelte kudumist. Üks tööproov sai valmis ja 8 jääb kodus veel teha ning kõik tuleb vormistada ka.

Uue ainena oli tunniplaanis inglise keel, kus peaksime saama veidi erialaseid termineid juurde.

Päeva lõpetasime kottide õmblemisega, kus viimistlesime veel varasemaid töid ning lõikasin oma järgmise koti välja ja sain juhtnööre selle õmblemiseks. Õnneks pole selle valmis tegemisega kiiret, sest aine sai meil tegelikult läbi ja peame millalgi kevadel need kotid kõik korraga hindamisele andma.

Nii tundub, et kui kõlapaelad tehtud, siis võib kogu ülejäänud kuu kindaid kududa ning tikkimistöödega järje peale saada. Lisaks tuleb muidugi juba ka oma tootega hakata tegelema. Ja kuna ma hiljemalt suvel pean tööle minema, siis tegelikult plaanin märtsis teha ära oma ettevõtte praktika ning võimalusel ka osa koolipraktikast. Nii et looderdama ei saa küll hakata:)

Ettevalmistused II kursuse V sessiks

Seekord oli kahe sessi vahe väga lühike ja lisaks nendele koolitöödele otsustasin ka jätkata Tartu Ülikooli programmeerimise e-kursustega ning kolme esimese nädala omad võtsid seekord jube kaua aega.

Aga sain hädavajalikud asjad ikka tehtud, kahjuks tikkimistega ikka järje peale ei saanud, aga endiselt meilt keegi neid hetkel otse ei nõua ka:)

Kavandamises oli meil ülesandeks mõnest muuseumi triibuseelikust teha koopiajoonis ning see nõuab ka värvide määramist ja nende õiget paberile panekut. See eeldab korralikku värvinäidiste varu... Mul on küll üle 500 mulinee, mis on ilusti keritud ja karpidesse paigutatud, aga otsustasin ikka kõikidest olemasolevatest lõngadest (nii villased, puuvillased kui ka sünteetilised) ka värvinäidiseid kerida - mõnest olidki ainult sellised nubelikud, mis said kõik näidiseks. Ja nii ma tassisin maalt linna suure koti igasuguseid lõngu ning muudkui kerisin neid igal võimalikul juhul (last vannitades või temaga jutustades jne). Sain päris suure kogu endale:

Muuseumiga läks üsna kehvasti. Plaanisin, et käin Vabaõhumuuseumis, aga seda telefoni teel kokku leppides selgus, et neil on inventuur - oktoobrini...,  oleksin saanud kogudega tutvuda juhul kui oleksin vabatahtlikuks läinud:) - ahvatlev ettepanek, aga ajapuudusel ei saanud seda plaani võtta.

Mõtlesin siis, et võtan Mahtra muuseumi Juurus. Muisis neil esemetel pilte ja kirjeldusi pole, võtsin umbes mingi seeliku, millel infoks Türi seelik. Sain juhatajaga ajas kokkuleppele ja sõitsin kokkulepitud ajal kohale. Seal anti mulle seelik ja raamat kätte - lisainfoga, et soovisite seda alusseelikut... - no ma ju ei teadnud, et see oli alusseelik, mida ma küsisin. Juhataja jättis mind sinna joonistama ja läks ise koosolekule. Seelikut nähes ma väga kindel küll pole, et see just alusseelik oli. Ilmselgelt oli seda kantud nii üht kui teistpidi ning viimasel variandil oli värvli poolt suvaliste riidejuppidega pikkust juurde antud ja siis võis see küll alusseeliku olla - varem võib olla ka pealisseelik. Eriti ilus polnud, aga mul muid variante mul polnud võtta ja pidin sellega leppima. 

Värvidele leidisin oma värvinäidiste varudest enam-vähem sobivad vasted ning kodus katsusin need akrüülidega ära ka segada. Väga keeruline - eriti kui seda öösel lambivalges teha. Esimene variant tuli veidi tume, segasin ohtralt valget juurde, palettil said värvid oluliselt heledamad, aga paberil pole muutust peaaegu märgatagi. Roheline peaks veel veidi heledam olema - kuigi mitte päris nii hele kui pildil, sest seal on see pleekinud ka. Jätsin nii ja kolmandat varianti ei hakanud enam tegema.

Lapsehoidja abiga sain oma vöö tööproovi valmis. Lahti veel ei lõiganud, äkki pean veel ühe variandi tegema - sellel sai üks ots veidi laiem...

Viljandimaa kinnaste järgi kootavate sõrmikute jaoks tööproovi sain ka valmis:

Nõeltehnikas oli vaja teha valmis üks torukujuline tööproov ja üks kindaotsa tööproov. Need sain ka ilusti valmis:

Toodete arendamises pidime tegema vähemalt ühe toote, mida lapsed meie suveniiripoest ostaksid ning mida suvel praktika ajal poes olles saaksime kas ise ajaviiteks valmistada või nende valmistamiseks töötuba korraldada. Materjaliks olid vilditükide jäägid ning vajadusel võisime muud lisada. Ideid panin mitmeid paberile, aga valmis teha jõudsin ühe hobusekujulise koti- või võtmeripatsi:

Samas aines jätkuvalt oli vaja genereerida oma toote jaoks ideid, et saaks lõpuks kolm toodet valikusse, millest siis seekord üks välja valitakse, millega töö jätkub ning mis saabki lõputööks. Ideedega on ikka nii ja naa - ühtepidi neid nagu on, aga samas tundub, et sellist pole, mida lõpetamiseks saaks või tahaks teha ja mis toote mõõdu välja annaks. Eks paistab, millega siis lõpuks tegelema hakkan:)

Oma nahkkoti kavand peaks ka detailne olemas olema, et saaks koti vähemalt koos õpetajaga välja lõigata ja õpetajalt selle valmistamiseks nõuandeid ning juhendeid saada - meil seekord viimased tunnid selles aines, aga seda nägemust mul kahjuks nii valmis pole, et see paberist mudeliks teha - võib olla peaks ikka püüdma midagi joonistada... Loodan, et tunnis saan nii mudeli tehtud, kui ka nahast detailid välja lõigatud. Nahk on juba küll ostetud - see oli ikka mõnus pood:) - üks punane pehme lambanahatükk (mitte karvadega) tundus eriti mõnus, aga kahjuks koti jaoks liiga õhuke, pidavat sobima kleidi vms jaoks, aga nahast kleiti ma endale küll ei teeks.

Kaks ja pool nädalat sai läbi, kotid kokku ja teele:)

Mašmaša lood - vol. 23

Mašmaša läheb magama. Voodis ilusti pikali, nukk Paula kaisus. Üks unelaul lauldud, emmel vaja pissile minna - lootuses, et ehk Mašmaša jääb oodates magama. Jääbki täitsa vaikseks, aga kui ust lähen kinni panema, siis kostab voodist: "Ma istun siin voodis." - "Miks sa siis istud, magama pead ju?" - "Ma räägin siin Paulale, et ta peab hästi vaikselt olema ja magama jääma..." :)

Käisime ujumas - Mašmaša on ikka tõeline Maša:) 

- Treener laseb lastel trepil istuda kuni ta pallid vette viskab, et nad siis saaksid need ära tuua. Kõik istuvad - Mašmaša ujub ja sukeldub... 

- Treener viskab lastele rõngad, mis vette vajuvad, ja laseb need ära tuua. Kõik viivad ilusti käes - Mašmaša paneb rõnga pähe...

Mašmaša oli ise ka nagu äravahetatud - tavaliselt ei taha ta eriti sukelduda ja tahab, et ma tal pead vette ei laseks, kui ta hüppab, aga seekord tahtis muudkui sukelduda ning nuudliga ujudes ei lubanud mul nuudlist kinni hoida - ja ujuski siis ilma hoidmata:)

Peale ujumist paneme riietusruumis riidesse ning seal üks väiksem laps sööb söögitoolis ja paneb  varbaid lauale. Mašmaša seletab valjult: "Laua peale ei või ju jalgu panna." :)

Mul oli koolitööde jaoks niiti vaja osta ning läksime kangapoodi. Mašmaša võtab tavaliselt korvi, nii ka seekord. Hakkas kohe riiulilt niite korvi laduma, et tal on ka niite vaja... Õnneks suutsin enamuse osas teda veenda, et meil on kodus juba sellist värvi niiti... ühe rulli ikka sai ise ka. Kui kassas maksma hakkasin, siis Mašmaša võtab tühja korvi ja teatab: "Ma lähen viin korvi senikaua ära. Kas sa saad siin üksi hakkama?" (talle omaselt valju häälega üle poe, nii et kõigil sai meel rõõmsaks) 😀

Mašmašal on ühel hambal tumedam laik ja läksime hambaarsti juurde kontrolli. Mašmaša tihkus juba kodus nutta, et ta kardab hambaarsti. Lohutasin teda nagu oskasin ja pabistasin hirmsasti, kas ta hambaarsti juures suu üldse lahti teeb ja kuidas ma teda seal ikka lohutada suudan. Hambaarst meeldis talle väga - s.t. ta ei võõrastanud teda üldse ja ei nutnud ega halisenud kordagi. Tegi ilusti suu lahti, näitas oma hambad ette, et arst sai need üle lugeda ja üle vaadata ning lasi ilusti näidata, kuidas emme peab Mašmašal hambaid niiditama. Mašmaša oli nii rõõmsameelne, et tegi arstile isegi lahkelt head aega ja lehvitas:) Mina olin ka rõõmus, et ei olnudki vaja kedagi lohutada:)

Üks kord vanaisa juures käies oli meil koogi asemel rummipallid kaasas ning nüüd aeg-ajalt Mašmaša küsib, et mis see rumm on. Jälle meil üks selline jutuajamine. "Emme, mis see rumm on?" - "See on suurte inimeste jook ja seda pannakse maitseks maiustuste sisse ka." - "Milline jook?" - "Selline nagu meil seal kapi otsas on." - "Näita seda mulle." - "Ei, ma ei hakka seda kapi otsast alla võtma." - "Miks?" - "Ma olen liiga laisk." - "Kas mamma ei ole laisk?" - "Ei, mamma ei ole laisk, mamma on väga virk." - "Kas ta saaks siia tulla?" (ja rummi kapi otsast alla võtta) 😀

Mašmašal on aeg-ajalt täielik haugimälu. Arutame, kes tema vankri endale sai. Mašmaša küsib: "Aga mis nende tädi ja onu lapse nimi on?" - "Ma unustasin seda neilt küsida." - "Mida?" - "Mis nende lapse nimi on." - "Millise lapse?" :)  Ja selliseid vestlusi on meil igasugustel teemadel:)

Mašmašal on laulev ja rääkiv koer. Mašmaša tahtis seda kaissu võtta, aga ma arvasin, et see hakkab öösel laulma. Kasti tagasi viimise asemel kukkus koer keset tuba maha ja sinna jäi. Palusin Mašmašal ta kasti viia, aga ta keeldus seda tegemast. Viskasin siis kutsu kapi otsa. Mašmaša tahtis näha, kuhu ma selle viskasin ja läks teise tuppa vaatama. Kutsu hõikas samal ajal kapi otsast: "Leia mind, ma näen sind." :)

Magamaminekutega on meil kuidagi viltu kiskunud. Kui Mašmaša senini uinus ikka oma voodis ja millalgi öösel vahetas voodit, siis nüüd ei saa ma teda kuidagi ta enda voodisse uinuma. Mul pole ühtegi sellist kiiret koolitööd ka pooleli, et tahaks uksepiida najal teha ja siis saadan teda lihtsalt uuesti ja uuesti voodisse, ilma et ma seda kontrolliks. Ja nii olen mitmel päeval avastanud, et kui mulle tundus, et ta sai aru, et minu voodisse mangumine ei lähe läbi ja läks oma voodisse ja uinus  üsna kohe, siis tegelikult kasutas ta ära, et ma ei kontrollinud ning puges hoopis salaja minu voodisse ja uinuski seal kohe... Pean seda nüüd tõsiselt uuesti välja treenima hakkama...

Laulan Mašmašale Karumõmmi unelaulu. Mašmaša ütleb selle lõppedes: "Ütle, et laula ise unelaulu." - ütlen - ta hakkabki midagi ümisema. Küsin, kas "head ööd"-kalli ka teeme - "Tee endale ise. Näed nii, et paned käed endale ise ümber." :)