Mašmaša lood - vol. 85

Mašmaša räägib lugusid. Tema elab Aafrikas ja võitleb seal loomadega. Küsin, kas ta ei karda, et mõni loom talle viga teeb. Mašmaša:" Ei karda. Ma olen nii osav ja ma ei anna alla. Annan hoopis üles.":)

Mašmaša võttis saunast mu õetütre ujumisprillid, mängis nendega uurijat ja kaotas need lõpuks ära... Vähemalt ei saanud ma ei temalt, ega õepojalt vastuseid, et kus nad nendega viimati mängisid ja kuhu need kaduda võisid. Mašmaša laiutas käsi ja viipas kogu meie kahe õue peale: "Vist siin igal pool mängisin ja otsi siis igalt poolt." Ise nad keeldusid otsimast, kuigi ähvardasin, et me ei saa enne tuppa minna, kui prillid on leitud. Kõndisin mõlemad õued mitu korda läbi, endal jube suur mure, et kuidas ma seda õele ja õetütrele selgitan ja kust ma uued prillid saan. Lõpuks lubasin need külmunud lapsukesed ikka tuppa, sest koostöö ja info andmisest nad ikka keeldusid. Lõpuks toas tõstis õepoeg elutoas põrandal üht patja - ja seal need prillid olid... Ma käisin küll toas ka neid otsimas, aga põrandale padja alla küll ei osanud vaadata, pealgi sain infot, et vist lastetoas käisid nendega. 

Mašmaša (3a 11k) ja mu õepoeg (5a ja 7k) joonistavad. Küsin õepojalt, mida ta joonistab. Mašmaša vastab tema eest: "Ta joonistab lunchbadi." Õepoeg naerab: "See tähendab ju hoopis lõunaalust, ma joonistan hoopis launch bad'i":) 

Sisustan - vol. 10

Hakkab juba looma:) Elutoa kapid jõudsid eelmisel nädalal kohale ja täna sain teise ka kokku. Käepidemed on veel puudu - nende panemiseks peab veidi puurima, aga kuna selleni jõudsin üsna hilisel õhtutunnil, siis ma ei tahtnud seda enam öövaikuses ette võtta. 

Nüüd on vaja viimased kastid elutoas lahti pakkida, kõik mööblipakendid kokku korjata ja prügimäele viia ning saab lõpuks igapäevasele elule keskenduda. Magamistoas on küll riidekapp endiselt puudu ja tellimata, aga see ei tekita nii suurt masendust, kui elutoa kastivirnad ja asjadest üle hüppamine.

Mašmaša lood - vol. 84

Mašmaša "üritab" magama jääda. Hõigub mind, lähen vaatan, mis tal mureks. Mašmaša räägib: "Emme, mul on liiga palju mänguasju. Me peaksime need maha müüma ja siis sa saaksid midagi muud osta." - "Mida ma saaksin siis osta?" - "Noh, mida sul vaja oleks, seda võidki osta.":)

Panin üht kappi kokku. Mašmašale tuli meelde, et ta tahtis ju osa mänguasju müümiseks välja sorteerida - leidis palju huvitavaid asju, mis tahtsid kohe mängimist. Vahepeal igavusest lunis multikaid, aga kuna ma palusin, et ta tooks mulle mõne klotsi, siis tuli klotsimäng meelde ja mulle tundus, et tal oli väga toimekas õhtu. Magama minnes selgus, et oli ikka hirmus emme puudus... Laulis mulle kolm omaloomingulist laulukest, mille kõigi sisuks oli, et mõnikord kui ema on ära, siis ta on tegelikult olemas ja mõnikord, kui ta on olemas, siis ta on tegelikult ära - siis kui ta mõnda rasket tööd teeb või mööblit kokku paneb...

Kõnnin maal mööda õue ringi ja jõuan Mašmašani, kes oma rattatelefoni kallal pusib ja mulle hõikab: "Emme, kuidas ma selle telefoni siit ratta küljest kätte saaksin?" - Telefon on ratta küljes nööriga kinni, aga kuna ratta turvarihmad on nagunii katki, siis ütlen: "Tuleb vist kääridega lõigata." -  Mašmaša suudab mind üllatada: "Käärid ma juba tõin, aga need ei lõika..." - ja tõesti ongi nii usin olnud, et on teisel korrusel toas käinud ja sealt käärid toonud.

Mašmaša lood - vol. 83

Viimasel ajal on meie hommikud väga jonnised olnud - öösel ei tule Mašmašal uni ja siis hommikul ei taha uni kuidagi ära minna - jonni jätkub kauemaks ja ärkamisest kodust välja minemiseni kulub terve tund - vähe sellest, et mina jään tööle hiljaks, mõnel hommikul jõudis Mašmaša nibin-nabin hommikusöögiks lasteaeda. Ja nüüd oh üllatust kalpsas ühel hommikul Mašmaša enne äratamist rõõmsalt üles, leidis endale sobivad riided, pesi hambad, pani riidesse ja nõudis lasteaeda minemist... aga kell oli nii vähe, et ta oleks pidanud valverühma minema. Üritasin teda veenda ja välja minemist venitada, aga ikka jõudsime veerand tundi liiga vara kohale:)

Ei tea, kas võin juba rõõmustada - ka järgmised kaks hommikut on üsna rõõmsameelsed olnud. Ärganud on Mašmaša küll minu äratamise peale ja ärkamine on raske, aga kui juba üleval on, siis saab kiiresti enda toimetused tehtud ja poole tunniga oleme valmis - ma jõudsin tööle õigeks ajaks ja ühel päeval isegi varem:)

Teen veidi aiatöid. Mašmaša on minu kõrval ja hoiatab mind: "Emme, ole selle mesilasega ettevaatlik! Ta vaatab sind nii kurjalt ja on isegi nõela juba välja võtnud.":)

Mašmaša kasutab vestluses aeg-ajalt nii keerulisi sõnu, et kuigi see tuleb tal nii loomulikult välja, ma ikka  mõtlen, et ta tahab lihtsalt uusi sõnu katsetada... "Emme, see pluus on sul nii värvikirev."... Või palub mul mingi toit olla, arvan algul, et olen banaan, siis aga, et pigem sidrun. Mašmaša ütleb selle peale: "Banaan oli kõlblik küll, ole ikka banaan."

Sisustan - vol. 9

Kappe pole vahepeal juurde tekkinud, osa on endiselt teel ja osa endiselt tellimata. Lapse nõudmisel olen mõningaid väikseid karpe lahti pakkinud ja sorteerinud, aga üldiselt tundub endiselt, et elamine on kaste täis.

Lauluväljakul oli nüüd autorinukkude näitusfestival NukuKunst ning lisaks autorinukkudele oli seal veidi muid nukkudega seotud või nukulaadesid esemeid. Ja kuna seal olid müügil ka minu lemmikud Skitso lambid ja veidi soodsama hinnaga, siis käisin ja ostsin lambid ära. Valik seal väga suur ei olnud, aga leidsime endale sobivad.

Magamistuppa sai minu valikul lamp nimega Amaryllis:

 Elutuppa sai lapse nõudmisel lamp nimega Iris.

Need lambid valgustavad nii mõnusalt seina, et tekib tahtmine sinna valguslaiku mõni pilt või maal paigutada:)

Mašmaša lood - vol. 82

Mašmaša on aeg-ajalt ikka selline meelitaja. Suures kodu kujundamise hoos on tekkinud erinevaid mõtteid ning kodus selgub, et kõik asjad ikka nii ei sobi, nagu mu kujutluses tundus. Andsin meigitarvikute aluse Mašmašale teritajate ja kääride jms hoidmiseks. Mašmaša: "Emme, ma olen nii tänulik, et sa mulle vahel enda asju niimoodi kasutamiseks annad.":)

Meil korteris on kõik seinad valged - võib olla eelmine omanik arvas, et uus omanik paneb tapeedi või toonib enda soovi järgi. Mul selleks viitsimist polnud ja nii ongi valged seinad. Mašmaša toa tahtsin veidi rõõmsamaks teha ja ostsin talle seinakleepse. Ühel päeval võtsime siis kätte ja kleepisime need seinale. Kui valmis olime saanud, siis Mašmaša polnud jälle tänusõnadega kitsi: "Emme, suur aitäh! Minu tuba on nüüd nagu park. Ma olen nii rõõmus.":)

Sõidame autoga. Korraga Mašmaša küsib: "Emme, kes on tundmatu." - "Tundmatu on selline isik, keda keegi ei tunne." - "Ma ei tunne kedagi, kellele maitseks krokodilli sõnnik - kas siis need ongi tundmatud?":)

Sisustan - vol. 8

Tasahaaval saavad kastid ikka mööbliga asendatud:) Riiul ja tool kirjutuslaua juures on paigas. Riiul vajaks seina külge kinnitamist - vähemalt on selline nõue kasutusjuhendis kirjas - samas ma ei mäleta, et meil kodus vanasti ükski riiul kuskil kinni oleks olnud... Riiulil on veel alumisele osale uksed ka ette panemata - see tundub hetkel liiga ajamahukas ettevõtmine ja sellega pole kiiret ka. 

Riiuli ja laua olen tänaseks muidugi träni täis pannud, osa küll üsna ajutiselt, sest ootan pikisilmi ülejäänud elutoakappe, et saaks lõpuks otsustada, mida kuhu kappi panna. 

Sama riiuliga koos jõudsid ka rõdu jaoks riiulid. Rõdul on hetkel veel igasugust sodi vanade värvide, mööblikastide jms näol, et riiulid ei taha hetkel sinna mahtuda. Vaatasin, et neid saaks senikaua köögis kasutada kuni sinna õige kapp saab. Selleks pean lõpuks kuskile kappe minema tellima ja siis läheb ju veel hulk aega kuni need kapid kohale jõuavad. Loodan, et see ajutine lahendus liiga püsivaks ei osutu... nagu ka magamistoas olev riidestange.

Sisutuseks ei saa seda küll otse nimetada, aga ostsin sünnipäevakingi rahade eest endale lõpuks overlokõmblusmasina - nüüd kui lõpuks õmblemiseks ruumi tekib, saan õmblema hakata - näpud juba sügelevad:)