Mašmaša lood - vol. 88

Lähen maal wc-sse. Veidi aja pärast on õepojal sama soov. Mašmaša teatab talle rangelt: "Praegu ei saa, minu emme on seal ees ja ta tahab privaatselt pissida.":) Kodus ta sellest millegipärast aru ei saa, kuigi talle seda korduvalt meelde tuletan...

Mašmaša: "Emme, kas ma jään kogu aeg sinu juurde elama?" - "Tavaliselt on ikka nii, et kui lapsed suureks kasvavad, siis nad kolivad eraldi elama." - "Ei. Mina ei koli. Ma jään alati sinuga koos elama.":)

Kastame Mašmašaga lilli, mina ühes toas, tema teises. Ma olin teglikult tema toa lilled juba ära kastnud ja palusin, et ta rõdul kurki ja tomateid kastaks - talle sellest ei piisanud ning läks oma tuppa veel lilli kastma. Hetke pärast kostab: "Oi, oi. Emme... palun vabandust." Ma juba tean, et selline lause tähendab mingit jama...:) - seekord siis ei mahtunud vesi lillepottidesse ära ja voolas lahinal aknalaualt põrandale - õnneks ainult üks kannutäis...:) (Kurk nägi millegipärast järgmisel päeval väga longus välja ja muld oli ka kuiv...)

Hakkame magama minema. Mašmaša aeleb minu voodis. Küsin, et kus tema väike jänes on? Mašmaša vastab  rangelt: "See ei ole siin voodis, see on hoopis teises kohas. Ja me ei hakka nüüd öösel seda otsima.":)

Mašmaša: "Tead emme, ma ei hakka mitte kellekski, kui ma suureks saan." - "Mida sa siis tegema hakkad?" -  "Ma söön hommikul oma pudru ära ja lähen siis kudumisetuppa kuduma." - "Ja mida sa siis kood seal?" - "Sulle talvemütsi.":)

Mašmaša lood - vol. 87

Mašmaša mängib Playmobili mänguasjadega ja soovib, et ma ka osaleks. Annab mulle pakiautomaadist paki (mis tegelikult on piletiautomaat). Võtan paki, teen nagu avaksin selle ja rõõmustan: "Oi, nii tore raamat." Mašmaša vastab väga vanainimeselikult: "Kulla laps, see on hoopis ID-kaart.":)

Käärid pean vist varsti tõsimeeli ära peitma... Roosast kummitibust (tõeline rõvedik minu meelest) sai ühel päeval paari käärilõike abil lihasööja taim nagu Lotte filmis oli... Ja ühel päeval lunis Mašmaša, et ma lubaks tal Rapuntsli juuksed ära lõigata, et kiilaspea sobiks talle paremini - ma ei lubanud, aga see ei välista, et see ühel päeval see salaja ikka teoks saab...

Mašmaša võtab maal oma kummiämbliku kaissu. Korraga hõikab mulle: "Emme, väga kahju, et meil seda superliimi pole kaasa, millega ämblikule jalga saab tagasi liimida...":)

Mašmaša lood - vol. 86

Mul üks sõbranna ja teise sõbranna lapsed tantsivad flamenkot ning neil oli kontsert. Mõtlesin, et proovin järgi, kas on võimalik Mašmašaga kontserdile minna. Alguses oli täitsa ok, aga muusika oli liiga vali ja tal hakkas ikka igav. Kaasavõetud paar pisielukat ei lõbustanud teda kuidagi ja tahtis hoopis joosta ja tantsida. Otsustasin siis, et ei hakka teisi segama ja läheme koju. Ootasime ühe tantsu lõpuni ja hakkasin Mašmašat ära sikutama - tema anus, et me oleksime ikka kontserdi lõpuni. Lootsin, et ta siis üritab igavusega võidelda. Ei midagi - järgmise loo ajal jätkus ikka sama jama... Ootasin siis jälle loo lõpuni ja lohistasin võitlusvaimu täis Mašmaša ära - tema protestis ikka: "Emme, palun ärme lähme, ma tahan selle kontserdi lõpuni vaadata." - Need keda ta enne ei seganud, need ei saanudki vist aru, miks ma last vastu tema tahtmist poole kontserdi pealt ära viin... Nüüd on muidugi dilemma - kas tantsupeoga proovida uuesti või leida talle selleks õhtuks lapsehoidja... - ise tahaks ikka näha ja piletit ka ei tahaks raisku lasta...

Jalutame Mašmašaga kodu poole. Väike lomp jääb ette, Mašmaša peab muidugi plärtsuga sinna sisse astuma. Tal on kummikud jalas ja ei juhtu midagi, aga mul on sukad märjad. Ütlen irooniaga: "Aitähh, kullake." - Mašmaša vastas samas võtmes: "Ei ole tänu väärt. See tegi mulle ainult rõõmu.":)

Mašmašale meeldib kääridega lõigata. Ma pole senini ta kääre ära peitnud, aga nüüd hakkab tunduma, et varsti pean vist kõik käärid kuskile luku taha panema... Samas otseselt midagi mulle olulist pole veel kääride ette jäänud, pigem mänguasjad või tõesti ebavajalikud asjad: Pesu sildid teda segavad - need lõikab ära - õnneks on pesu seni terveks jäänud. Ühel päeval tuleb heegeldatud hiir näpus: "Emme, ma ei saa tal ühte sussi ära - teisel ma lõikasin paela katki, aga sellel ei saa...". Või segavad teda tukatriinu kinngakeste lipsud... Ühel õhtul märkan laual mingit paela, aga ei saa aru, kust see pärit on - kuna keskendusin Mašmaša magama panekule, siis mõte läks mujale ja unustasin. Hommikul hakkame kapist mütsi võtma ja Mašmaša näitab ühtesid sõrmikuid: "Emme, ma lõikasin nendelt kinnastelt selle nööri ära..." - Siis sain aru küll, mis nöör see oli ja eks see oligi üsna mõttetu nöör ning kindad selle tõttu kasutamata... 

Lapsed on ikka väga seltskondlikud. Ühel päeval mänguväljakul üks tüdruk tuli Mašmašaga tutvust tegema ja nad said kohe suurteks sõpradeks - vähemalt Mašmaša nimetab teda sõbraks ja õhtul lasteaiast koju minnes hõiguvad üksteisele nimepidi head aega - samas ma ei ole aru saanud, et nad seal koos mängiksid, aga õuesoleku aeg on päris pikk, võib olla vahepeal suhtlevad ka. Ühel õhtul oli vaja poodi minna ja käisime ühtlasi väljas söömas. Seal oli lastenurk ka ning lapsed said seal kohe üksteisega ise tuttavaks - Mašmaša teatas pärast, et ta sai uue sõbra ja nüüd on tal kolm sõpra - sinna hulka ta ei lugenud ühtegi enda rühmakaaslast ja mu õelapsi ka mitte (õepojaga nad on nagu sukk ja saabas, kui me maal oleme).

Loen Mašmašale unejutuks raamatut Hõbesõrg. Mõtlen, et teen talle üllatuse ja näitan lisaks veel samast loost multika ka. Youtubest ma eestikeelset ei leidnud, aga kuna lugu oli just loetud, siis sobis venekeelne ka. Üllatus oli muidu tore küll, aga Mašmaša hakkas hoopis vinguma, et kui ma talle ühte multikat näitasin, siis pean juba veel näitama. Üritasin nii ja naa seletada, et ei on ei ja ei saa lisaks ühtegi multikat. Mašmašal argumendid otsa ei saa: "Aga seal raamatus oli ka ju nii, et alguses Kokovanja ütles, et ei võta Darjat metsa kaasa, aga lõpuks ikka võttis. Nüüd sina ka alguses ütlesid, et ma ei saa rohkem multikat, aga lõpuks pead ikka näitama.":) Laulsin talle hoopis paar laulu ja tuli uni ilma nende multikateta...

Mašmaša lood - vol. 85

Mašmaša räägib lugusid. Tema elab Aafrikas ja võitleb seal loomadega. Küsin, kas ta ei karda, et mõni loom talle viga teeb. Mašmaša:" Ei karda. Ma olen nii osav ja ma ei anna alla. Annan hoopis üles.":)

Mašmaša võttis saunast mu õetütre ujumisprillid, mängis nendega uurijat ja kaotas need lõpuks ära... Vähemalt ei saanud ma ei temalt, ega õepojalt vastuseid, et kus nad nendega viimati mängisid ja kuhu need kaduda võisid. Mašmaša laiutas käsi ja viipas kogu meie kahe õue peale: "Vist siin igal pool mängisin ja otsi siis igalt poolt." Ise nad keeldusid otsimast, kuigi ähvardasin, et me ei saa enne tuppa minna, kui prillid on leitud. Kõndisin mõlemad õued mitu korda läbi, endal jube suur mure, et kuidas ma seda õele ja õetütrele selgitan ja kust ma uued prillid saan. Lõpuks lubasin need külmunud lapsukesed ikka tuppa, sest koostöö ja info andmisest nad ikka keeldusid. Lõpuks toas tõstis õepoeg elutoas põrandal üht patja - ja seal need prillid olid... Ma käisin küll toas ka neid otsimas, aga põrandale padja alla küll ei osanud vaadata, pealgi sain infot, et vist lastetoas käisid nendega. 

Mašmaša (3a 11k) ja mu õepoeg (5a ja 7k) joonistavad. Küsin õepojalt, mida ta joonistab. Mašmaša vastab tema eest: "Ta joonistab lunchbadi." Õepoeg naerab: "See tähendab ju hoopis lõunaalust, ma joonistan hoopis launch bad'i":) 

Sisustan - vol. 10

Hakkab juba looma:) Elutoa kapid jõudsid eelmisel nädalal kohale ja täna sain teise ka kokku. Käepidemed on veel puudu - nende panemiseks peab veidi puurima, aga kuna selleni jõudsin üsna hilisel õhtutunnil, siis ma ei tahtnud seda enam öövaikuses ette võtta. 

Nüüd on vaja viimased kastid elutoas lahti pakkida, kõik mööblipakendid kokku korjata ja prügimäele viia ning saab lõpuks igapäevasele elule keskenduda. Magamistoas on küll riidekapp endiselt puudu ja tellimata, aga see ei tekita nii suurt masendust, kui elutoa kastivirnad ja asjadest üle hüppamine.

Mašmaša lood - vol. 84

Mašmaša "üritab" magama jääda. Hõigub mind, lähen vaatan, mis tal mureks. Mašmaša räägib: "Emme, mul on liiga palju mänguasju. Me peaksime need maha müüma ja siis sa saaksid midagi muud osta." - "Mida ma saaksin siis osta?" - "Noh, mida sul vaja oleks, seda võidki osta.":)

Panin üht kappi kokku. Mašmašale tuli meelde, et ta tahtis ju osa mänguasju müümiseks välja sorteerida - leidis palju huvitavaid asju, mis tahtsid kohe mängimist. Vahepeal igavusest lunis multikaid, aga kuna ma palusin, et ta tooks mulle mõne klotsi, siis tuli klotsimäng meelde ja mulle tundus, et tal oli väga toimekas õhtu. Magama minnes selgus, et oli ikka hirmus emme puudus... Laulis mulle kolm omaloomingulist laulukest, mille kõigi sisuks oli, et mõnikord kui ema on ära, siis ta on tegelikult olemas ja mõnikord, kui ta on olemas, siis ta on tegelikult ära - siis kui ta mõnda rasket tööd teeb või mööblit kokku paneb...

Kõnnin maal mööda õue ringi ja jõuan Mašmašani, kes oma rattatelefoni kallal pusib ja mulle hõikab: "Emme, kuidas ma selle telefoni siit ratta küljest kätte saaksin?" - Telefon on ratta küljes nööriga kinni, aga kuna ratta turvarihmad on nagunii katki, siis ütlen: "Tuleb vist kääridega lõigata." -  Mašmaša suudab mind üllatada: "Käärid ma juba tõin, aga need ei lõika..." - ja tõesti ongi nii usin olnud, et on teisel korrusel toas käinud ja sealt käärid toonud.

Mašmaša lood - vol. 83

Viimasel ajal on meie hommikud väga jonnised olnud - öösel ei tule Mašmašal uni ja siis hommikul ei taha uni kuidagi ära minna - jonni jätkub kauemaks ja ärkamisest kodust välja minemiseni kulub terve tund - vähe sellest, et mina jään tööle hiljaks, mõnel hommikul jõudis Mašmaša nibin-nabin hommikusöögiks lasteaeda. Ja nüüd oh üllatust kalpsas ühel hommikul Mašmaša enne äratamist rõõmsalt üles, leidis endale sobivad riided, pesi hambad, pani riidesse ja nõudis lasteaeda minemist... aga kell oli nii vähe, et ta oleks pidanud valverühma minema. Üritasin teda veenda ja välja minemist venitada, aga ikka jõudsime veerand tundi liiga vara kohale:)

Ei tea, kas võin juba rõõmustada - ka järgmised kaks hommikut on üsna rõõmsameelsed olnud. Ärganud on Mašmaša küll minu äratamise peale ja ärkamine on raske, aga kui juba üleval on, siis saab kiiresti enda toimetused tehtud ja poole tunniga oleme valmis - ma jõudsin tööle õigeks ajaks ja ühel päeval isegi varem:)

Teen veidi aiatöid. Mašmaša on minu kõrval ja hoiatab mind: "Emme, ole selle mesilasega ettevaatlik! Ta vaatab sind nii kurjalt ja on isegi nõela juba välja võtnud.":)

Mašmaša kasutab vestluses aeg-ajalt nii keerulisi sõnu, et kuigi see tuleb tal nii loomulikult välja, ma ikka  mõtlen, et ta tahab lihtsalt uusi sõnu katsetada... "Emme, see pluus on sul nii värvikirev."... Või palub mul mingi toit olla, arvan algul, et olen banaan, siis aga, et pigem sidrun. Mašmaša ütleb selle peale: "Banaan oli kõlblik küll, ole ikka banaan."