Sissejuhatus

Otsustasin ~120 aastat vana maja teise korruse elamiskõlblikuks kõpitseda. Suvitamiskõlblik oli see senini ka, eriti enne otsaseina remonti, aga talvitumiseks oli tuuletõkkeplaadist sein tiba õhuke. Senise avatud pimeda toa soovisin teha kinniseks magamistoaks ning valguse saamiseks plaanisin panna katuseakna, sellega seoses on vaja laiendada magamistuba ka veidi katusealusesse pööningule. Köögi ja suure toa plaanisin säilitada endistena, aga kuna põrand tahab vahetamist ning kõik vaheseinad olid põranda peale ehitatud, siis tuli kõik tühjaks lammutada. Pliit ning ahi oleks vaja olnud nagunii uuesti ehitada. Kangasteljed köögist plaanisime kolida alumisele korrusele ning teha ühest otsatoast kangatoa.  Ehituse käigus tekkis idee ka esikut-koridori katusealusesse laiendada ning katuseaken ka teisele poole panna. Kuna tegemist palkmajaga, siis igal võimalikul juhul kasutaks looduslikke ja hingavaid materjale. Ebameeldivaks leiuks on, et kunagine katuse läbilaskmine on rohkem kahju teinud kui arvata oskasime. Põrandalaagid ning must põrand pööningul on kohati väga pehkinud. Ning koid on kogu majas suht kõvasti tööd teinud. Ülemise korruse põrandalauad ning ka muud detailid on kohati üsna koitanud. Õnneks mitte sarikad ning välisseinad ja muud kandvad konstruktsioonid, vähemalt pole nähtavaid kahjustusi. Nii et on lootust, et katus püsib peal ja seinad ümber. Alumine palgirida tahaks vahetamist, aga seda nähtavate muutusteta juba viimased 25 aastat. Vundamendile tsemendist valatud veenina tuleks maha kraapida, kuna vesi voolab selle ja palgi vahele ning vesi kahjustab palke veelgi. Lisaks on maakeldri lagi sisse kukkumas ning kuna kelder asub naabrite maal ja seal seda remontida pole mõtet (ning võib olla poleks naabrid ka sellega nõus), siis tuleb plaani võtta ka uue keldri ehitus.     

Maja remont käib juba mitu kuud ning on olnud huvitavaid leide ja seiku seoses sellega, aga ei tulnud pähe seda kirja panna. Alguse lasin käest, aga parem hilja kui mitte kunagi. Nüüd siis alustan. Täna on 02.08.10. Kõik, mis on varasemate kuupäevadega, on kirja pandud mälu järgi.

Varasemad huvitavad leiud:

Kirjad seintel - kõik seinad on täis kirjutatud. Enamus tekstidest on nimed (Karl Gross, Otto Kalt, ...) sekka mõned kuupäevad – vanim aastast 1902, uusim 23.07.1942. Osad tekstid on venekeelsed. Vanim tekst on trepikojas ukse kõrval seinas, millest oleme üle 25 aasta mööda kõndinud ja pole märganud. Paljud  kirjad on varasemate remontide käigus üle värvitud ning kahjuks värvi pesemisega läksid ka kirjad häguseks. 

Peidikud -- Rotid? olid põranda sisse vedanud ~2 ltr pähkleid ning siniseid mürgikuubikuid. Pähklid olid enamus söömata, pesime puhtaks ja naudime ise – põrandatäite materjal on vist väga sobiv pähklite hoiustamiseks, pähklid on väga hästi säilinud ja maitsvad:)  Ning ülemise suure toa vasakus nurgas ukse kõrval oli põrand kuidagi kummaliselt lapitud. Kui seina maha võtsime, siis see teistpidine lauajupp tundus ikka pigem luuk kui paik, polnud õieti kinnigi löödud, nael ainult peale painutatud, aga kaugel ei paistnud, kuna väike nael ja mitu korda koos põrandaga üle värvitud. Võtsime luugi ära ja all oli tühjus, hetkel seal mingit varandust ei leidnud, eks siis saame selgema pildi, kui põranda üles võtame. Ilmselgelt on tegemist peidikuga, kuna ülejäänud põranda all ei ole tühjus vaid on kuni laudadeni liiva- ja saepurusodi. 

Oleme varem teinud: Esimese tööna lammutas pottsepp ära pliidi, soemüüri ning ahju. Lasime panna otsaseina soojustuseks tselluvilla.

Katsime selle paberi ja voodrilauaga.

Üleval toas oleme vahetanud ära otsmise  põrandatala (küll selle üles tassimine oli raske). Võtnud ära osad pehkinud põrandalaagid pööningul ning mõõtnud ja saaginud valmis uued. Lammutanud veidi seinu – ühes nurgas olid lauad liiga pehkinud, nüüd tundub, et sinna ei teegi enam seina, vaid sinna soppi tuleb kabinet. 

Immutasime uue kangatoa BioHolzi ja õliga. Tassisime alla kangasteljed ning panime paikka riiulid. All kangatoas on valmimas juba kolmas vaip.