Lapsena jäi mulle arusaamatuks, et kui vanaemal oli vokk, et miks siis otsiti nagu tikutulega taga inimest, kes koerakarvast ja lambavillast lõnga ketraks. Selgus, et vanaema pole kunagi kedranud ja ei oskagi kedrata (ketras tema ema) ning vokk on kasutusel lõnga ja vaibalõime vms korrutamiseks.
Kuna tänapäeval võetakse kõik vanad teadmised uuesti käiku ja leidub päris hulga koolitusi ja õppepäevi, siis võtsin lisaks kangakudumisele ka ketramise koolituse selle suve plaani.
Võtsin koolituse taas juba tuttavas kohas Velisel Iida suvekoolis. Kuna ketramine on "imelihtne", siis see koolitus kestis ainult ühe päeva:)
Hommikul pakkisin voki ja veel mõned vajalikud vidinad autosse ning algus oli tehtud. Koha peal vaatas juhendaja Liis Luhamaa kõigi vanad vokid üle ning vaatas, et kas need ikka töökorras. Ühtlasi saime oma vokid lahti võtta, vanast õlist puhastada ning uuesti õlitada ja kokku panna. Vanaemal oli vokil liiga jäme ja pikk nöör, selle vahetasin ka välja. Kui vokiga tutvumine lõppenud, siis alustuseks korrutasime kaks peenemat lõnga kokku. Seda olen kunagi lapsena ka teinud, aga ikka tuli laugema ja tihedma keeruga lõnga segi - kuidagi ei saanud esimese korraga päris ühtlast tulemust. Natuke pidi lõng ühtlustuma ka pestes-kuivatades (venitusega), aga seda me seal kohapeal ei teinud - jäi koduseks ülesandeks.
Kui korrutamisega hakkama saime, siis räägiti veidi villade erinevusest ning anti kraasitud vill näpu vahele ning tuligi ketrama hakata:) Ma olen selles osas küll täiesti saamatu:) Mitte kuidagi ei tulnud välja - küll tuli lõng liiga paks, küll liiga peenike ja küll liiga lauge ja küll täitsa krussis. Ja kui lõng ühtlane polnud, siis ei saanud selle poolile söötmisega ka kuidagi hakkama ja enamus aega pidin seda käsitsi peale aitama. Ei tea, kuidas inimesed selle töö on nii ilusti selgeks saanud, et vanasti kõik lõngad ja linad jne said ära kedratud. Õpetaja naeris, et ta "kirjutab meile välja" igaks päevaks 15 min ketramist ja kahe nädalaga saame kõik juba ilusa ühtlase lõngaga hakkama:)
Et käsi ketramisest ei väsiks, proovisime vahepeal ka kraasimist ja villa kammimist. See ei tundunud väga keeruline, aga on üsna aeganõudev.
Kõik oma kraasitud ja kammitud villatutsud ketrasime ka ise lõngaks. Ja siis veel erinevaid valmis kraasitud ja kammitud heideid samuti. Sain sellise segavärvilise efektlõnga (peente ja paksude kohtadega), seda peaks ka loputama ja venitades kuivatama, et krussid veidi ühtlustuksid:
Voki hooldamise juures räägiti ka voki pesemisest ning koju jõudes võtsin selle töö ka ette. Kõike tökatit maha ei saanud, aga vähe heledamaks läks küll. Vokk enne:
ja pärast:
Ja kui vokk oli ilus puhas, siis võtsin kaasa saanud heide ja kukkusin jälle ketrama - ei olnud vahepeal oskusi juurde tulnud:) Sain veel valget "efektlõnga":) Peaks kõik oma viltimisetööde jaoks muretsetud värvilised heided ka efektlõngaks ketrama, siis saaks ehk salli jao kokku ja saaks selle lõnga ka ära kasutada:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar