Õunu sajab puu otsast muudkui alla, aga otsa pole veel näha. Laupäeval piidlesime muudkui lähenevaid ja mööduvaid vihmapilvi ning ei julgenud mahlategu alustada. Pühapäeval mahlategu käis juba täies hoos, kui mina ärkasin. Võtsin vahetuse üle ning jätkasin pooleliolevat tööd. Päeva lõpuks olid kõik maha kukkunud õunad mahlaks tehtud ning 50 ltr ootas jälle kuumutamist ning purki panemist. Kuna selleks enam aega ei jätkunud, siis jagasime jälle potsikud laiali, et igaüks natuke enda kaela võtaks.
Meie õunamahla jääke noolisid nagu ikka kärbsed ja herilased ning üllatuseks leidsin sealt ka kolm leinaliblikat ning ühe kärbtiiva (või kuidas käänata sõna kärbtiib?)
Raputasime puid ka nii palju kui suutsime ning korjasime sõpradele ja kolleegidele viimiseks, aga tundub, et mahlategu jätkub veel nii mõnelgi nädalavahetusel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar