Virisemise tähtkuju

Olen elu ja tervise juures ja minuga pole midagi juhtunud:) Erinevad pidustused ja üritused võtavad kogu vaba aja ning ei ole ka midagi väga olulist kirja panna - peale virisemise:)

See on lihtsalt uskumatu, kui palju totraid situatsioone võib ette tulla ning kuna mulle tundub, et asjad ei parane, kui neist märku ei anna, siis virisen:)

Virin 1. Sellest vist isegi kirjutasin kunagi, et Tallinna ühistranspordilt piletiraha 0.80 eur tagasi nõudsin - pretensioonile vastust lubati hijlemalt 5 tööpäeva jooksul. Esimese meeldetuletuse saatsin 2-3 nädala möödudes, teise veel 5 tööpäeva hiljem ja kolmanda veel 5 tööpäeva hiljem ja oh imet sain vastuse, et nad maksavad selle raha mu arvele tagasi:) Aga arvele laekus 0.64 euri:) Saatsin järgmise pretensiooni... ning sellele sain vabandava vastuse suht ruttu ning lubaduse ka puuduvad sendid juurde maksta - siiani pole laekunud - saan veel vinguda:)

Virin 2. Kogusin hulk aega swedis preemiapunkte, et alkomeetrit saada. Lõpuks sain punktid kokku ja läksin alkomeetrile järgi. Müüja pakkus patareisid ka lisaks, kuna neid polnud kaasas. Maksin nõutud raha ning läksin koju alkomeetrit testima. Ei töötanud... - lahti võttes selgus, et patareisid polnud:( Saatsin esialgu neutraalse meili, et vist jäid neil pakki panemata ning toogu mulle need kontorisse või maksku raha tagasi - esialgne vastus oli kuidagi lahmiv, et kuhu need siis jäid ja kus poes ma käsin -   tuli tahtmine vastu vinguda, aga ehk suutsin üsna neutraalseks jääda ja järgmises meilis täpsemaid selgitusi jagada - tundus juba, et sellele jääb vastus saamata ja viha selle ettevõtte vastu hakkas koguma:) Õnneks suutsid nad siiski enne reageerida, kui mu mõõt päris täis sai ning vastata, et tõesti jäid patareid poodi ning kannavad raha tagasi. Ja kandsidki:)

Virin 3. Tahtsin maale katuseakendele kardinaid - Veluxist sai interneti kaudu ka tellida, aga transpordi osas valik kesine - DPD kuller - ja kuna juba need koju transporditakse, siis polnud mul neid mõtet Tallinna lasta tuua. Algus oli uhke - saadeti link, kust ma sain pakendi teekonda ei tea kust Euroopast alates. Lõpp oli selline nagu tavaliselt (mõne üksiku erandiga väikeste tegijate näol) - heliseb telefon, meeshääl teatab: ma olen kuller, kus ma pean tulema? Mul ei koitnud, et ma üldse mingit kullerit oleks oodanud - küsisin ääri-veeri, et kus ta parasjagu on - vastuseks sain maal alevist ühe asutuse nime - selle abil tuvastasin siis, mis asulast käib jutt:) ning aimasin ka, et ju siis on tegemist kardinatega. Juhatasin siis tüübi õigele teele ning helistasin ise vanaemale, et on ta ikka kodus ning pole kuskile küla peale või poodi läinud. Õnneks oli kodus ning pakk sai kohale toimetatud. Mul on need kullerid juab enne sellise viha tekitanud, et ei suutnud end vaos hoida ning kirjutasin DPD tagasiside vormi, et nad võiksid investeerida sedmetesse, mis näitaks neile kaardilt kuhu minna (kuidas mõni väikeettevõte seda suudab ning DPD ja Schenker on kõige hullemad ekslejad) ning, et kuller võiks ette helistada veidi varem, mitte siis, kui ta juba kohal on. Vastuseks sain, et vald on kohustatud tänavad tähistama ning majaomanik on kohustatud maja tähistama:) - sellest on minuarust vähe abi, kui kuller kilomeetri kaugusel hädas on. Lisaks mainiti selles kirjas, et paki liikumist sain ma internetis jälgida (järelikult ei pea kuller helistama?) - ma kahjuks ei oska eeldada, et kui hommikul hakkas pakk Pärnust liikuma, et kust kaudu ja millal see minuni võiks jõuda - ja ega ma ei taibanud sel hommikul seda ka vaadata, sest esialgse info järgi pidi pakk päev hiljem kohale jõudma.

Väike virin 4. ehk täiendusettepanek - mulle hirmsasti meeldivad Prismas ühed nõud, mida osa juba ära ostsin. Nüüd mõlgutan mõtteid, et peaks ikka 12nese komplekti kokku panema. Aga kui mõtlen selle teostusele, siis kaob isu ära - kuna tegemist pole nõude komplektiga, siis peaksin iga taldriku ja tassi ja alustassi ja leivataldriku ja supitaldriku jne eraldi kärusse panema ning siis eraldi kõik kassalindile, sealt kotti? ja lahtiselt autosse? - eelmiste nõude ostuga tuvastasin, et kassas pakitakse nõud kilekotti (millesse tavaliselt piim vms pakitakse), mis kaitseb neid ainult määrdumise eest... Võtsin siis ühel päeval end kokku ning küsisin infoletist, et kas sellist ostu saaks mugavamalt teostada - esimene vastus oli, et ei saa ning müüjatel on kassas paber ning nad pakivad need nõud paberisse (milles ma kahtlen ja isegi kui pakivad, siis see ei tee arvuliselt midagi paremaks) Kui küsisin karpi pakendamise kohta, siis soovitati tööajal poejuhatajale helistada. Helistasin siis järgmisel päeval - tulemust ei mingit v.a. et ta arvas, et ju neil kuskil mõni tühi karp ikka on ja infoletist küsides, see mulle kindasti leitakse. Mis ei lahendanud seda poolt minu murest, et ma kogu selle nõude hulga kärusse peaks tõstma ning seejärel kassalindile ja lõpuks kasti. Käsin internetis Prisma kodulehel ning jäi silma ostunimekirja koostamine - kahjuks see toimib ainult isikliku meeldetuletusena - seda saab ka meilile saata, aga siis enda või sõbra vms meilile, mitte poodi, et nad seal kauba kokku paneks (mis võiks päris nõutav teenus olla). Saatsin nimekirja ühele tuttavale, kes ka Prismas miskil tööpostil on, aga olen unustanud talt tagasisidet uurida, et kas pole siis sellise hulgiostu puhul mõnd normaalsemat lahendust või privaatset teenust.

Virin 5. Olen üritanud endale kokku osta Päevalehega koos ilmuvaid eesti filmide dvd-si. Tänase filmi järjenumbriks 34 ehk just nii mitu nädalat on selline müük toimunud. Ja endiselt on kassapidajaid, kes seda esimest korda näevad ja millestki aru ei saa. Tänane näiteks suutis kogemata lisaks dvd+ajaleht triipkoodile ka teise koodi lugejast mööda tõmmata, nii et see arvel kajastus. Kassapidajale jäi mulje, et kassa lõi sama koodi kaks korda ning tegi miinuse dvd+ajalehele. Kuna arve jäi liiga väike, siis juhtisin tsekki saades tema tähelepanu, et dvd on nii plussi kui miinusega ning ma pole selle eest tasunud, aga ajalehe eest olen. Tädil jooksis juhe täiega kokku kui ajalehe sabas kahte triipkoodi nägi. Lõpuks näitasin näpuga, millise triipkoodi ta peab plussiga sisestama ja millise miinusega - ja nii mitu korda järjest. Näitasin ja seletasin - arvan, et järjekorras üejäänud inimesed said ka juba aru, mida peaks parandama. Aga kassapidaja mitte - vaatas arusaamatult mind ja ajalehte ning pöördus lõpuks asja lahendamiseks naaber kassapidaja poole, kes siis selle jama lõpuks klaaris.