Eelmise nädalavahetuse veetsin tõbisena linnas - sain tillukese osa levivast epideemiast ka endale. Õnneks möödus tõbi kiirelt ja ilma palavikuta ning nüüd olen taas rivis:)
Pärast hilist hommikusööki asusin siis seina lammutama:)
Sein, mis lammutamist vajas, oli selline:
Kolm tundi lammutamist ja koristamist ning pilt selline:
Kui kõik mööbel üles kolitud, siis saab trepp ka käsipuu ja jalatsikapile soovis vanaema ukse ette saada ning eks trepitagune sein saab ka ühel heal päeval uue välimuse - seda ma veel ei tea, kas laudise või savikrohvi või veidi mõlemat. Tegevus otsa ei lõppe:) Aga juba praegu mulle tulemus meeldib ning vanaema kiitis ka heaks:)
Mõnus avar mulje jääb. Tõesti kenam, kui enne.
VastaKustuta