neljapäev, 27. juuni 2013

Vokk taas käima lükatud

Nii kaua olen juba hoogu võtnud, et ammu ostetud heie lõngaks kedrata. Kraase mul endiselt pole ja nii ma pole maalt lambavillajääke otsimas käinud ja neid lõngaks teinud. Ostsin hoopis pigem viltimiseks mõeldud juba kraasitud villa - meriino ja siidi segu:
Poed on küll valmis lõnga täis, aga mul pigem eesmärk ikka ketramine selgeks saada - mul on lapsepõlvest meeles, kuidas ema oli hädas, et oleks tahtnud koeravillast lõnga teha, aga polnud kes ketraks - hetkel küll meil kellelgi koera pole, aga kunagi ei tea, millal on mingit koera või jänese vms karva vaja lõngaks teha:) Vokk on ju vanaemal olemas ja siis võiks ju ketraja ka olla:) Vanaema on juba sellest põlvkonnast, kes on vokiga ainult lõnga või lõime korrutanud, selle vokiga ketras viimati tema ema.
Aga ega ilma praktiseerimata sellised oskused ei tule, õnneks pole vahepeal juba omandatud oskused kuhugi kadunud. Ühtlast lõnga endiselt ei tule, aga oluliselt parem tulemus kui esimesel katsel, kui ketramist õppimas käisin.
Tänane tulemus siin:
Proovisin isegi proovilapi juba kududa (ja harutasin juba üles ka), aga tundub, et kisub kiiva ja tuleb lõng ära korrutada - s.t kahekordseks teha. Kuna mingeid hulle puserike sees pole, siis see võiks isegi õnnestuda. Eks paistab - kõige pealt tuleb virk olla ja kogu see hunnik ühekordseks lõngaks kedrata...


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar