Tööpäev muuseumis

Rahvarõivaste valmistamine algab muuseumis vanade rahvarõivaste uurimisega. Meil oli Eesti Rahva Muuseumis aeg kokkulepitud ning töö võis alata. Meile oli igale ühele valmis pandud kataloogikast tema kihelkonnaga ning sealt pidi kaartidelt välja kirjutama esemete andmed, mida kohta võiks täiendavat infot uurida. Seejärel tuli pearaamatutest nende esemete info leida ja kui mõni ese tundus tulevaseks rahvariide valmistamise aluseks sobivat, siis see väljastuslehele kirja panna ja arhiividest välja tellida. Kogu pearaamatus oleva info pidi jälle kirja panema või üles pildistama (neid raamatute kirjeid on lubatud pildistada). Kui paberitöö tehtud, siis tuli pastakad kotisügavustesse peita, valged kindad kätte panna ja ühe kaupa toodi soovitud esemed vaadata. Endale märkmeid võis teha ainult hariliku pliiatsiga, et pastaka jälgi esemetele kogemata ei tekiks. Meil olid antud ka üsna täpsed juhtnöörid, millised mõõdud särkidel tuleks üles kirjutada ja pilumustrid üles joonistada. Vajadusel saab fotosid ka muis.ee alla laadida ja kui seal ei ole või on vaja rohkem suurendamist võimaldavat pilti, siis saab neid ka parema kvaliteediga tellida (tasu eest muidugi). 

Minu valitud kihelkond on ikka oluliselt nukramas seisus, kui ma kartsin. Särke oli kataloogis 2 - üks oli esimese vabariigi aegne ning teine veel hilisemast ajast (1950-55). Esimene särk jättis üsna vanaaegse mulje, aga sellega oli halvasti ringi käidud - keegi oli otsustanud eest kinnise särgi teha eest lahtiseks ning see oli lihtsalt eest lahti lõigatud ning tundus, et nööpaugud olid ka kääridega sisse lõigatud - ei tea, kas oli lastele mängimiseks antud vms. Muidu täitsa kena särk, pilutatud krae, varrukate värvlite ning õlakutega ja väga peene niplispitsiga krae servas.  http://www.muis.ee/museaalview/474268 särk, naiste, ERM A 563:1579, Eesti Rahva Muuseum

Teist särki ei jõudnudki vaadata, see tundus aja poolest ikka liiga kaasaegne - kuigi see asukoha poolest oleks rohkem omakandi oma - annetaja (kes oli ise selle ka rahvatantsu jaoks valmistanud) nimi tundus isegi tuttav - aga aeg oli piiratud ja seelikule tahtsin ka veidi pühenduda.

Seelikut valides pidin muuseumi töötajaga peaaegu tülli minema:) Olin kodus muisist välja trükkinud kaks Vändra seelikut ning üks neist oli ka sama, mida oli kasutatud 1968. aasta Nõukogude Naises Vändra naise riietuse juures. Ning hiljuti jäi ühel käsitöökoolituste lehel silma päises sama muster sama nimetusega (ma seda lehte kahjuks enam ei leidnud) Aga muisis oli see selline:
seelik, ERM 14743, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/655023 

Ma olin muuseumisse minnes igatahes täitsa veendunud, et sellise seeliku ma endale teen. Muuseumis on kõik olemasolevad seelikud üles pildistatud ning pildid kihelkondade kaupa albumitesse paigutatud, et ei peaks seelikuid kõiki kogu aeg välja tassima ning esimene valik tehtaks piltide järgi. Anti mulle ka album - ja seal polnud neid kahte pilti, mis ma kodus olin muisist välja trükkinud, olid kaks teistsugust seelikut. Vaatasin muuseumi töötajale hämmeldunult otsa, et kus siis need pildid on. Ja sain kohe  vastuse hoopis kõrval laual avatud albumist - naaber hakkab Rapla riideid valmistama ning need on nüüd hoopis Rapla seelikud:) Üritasin muuseumi töötajat veenda, et neil on äkki seal ikka mingi viga juhtunud, aga tema oli veendunud, et kuna need kokku on korjatud Rapla aladelt, siis selle järgi arvatakse need ikka Rapla seelikuteks, kuigi valmistatud Vändra kihelkonna aladel (ja hoolimata sellest, et valmistaja ise on need ka kogujatele loovutanud, s.t. tõenäoliselt siis hiljem kolinud) Uskumatu... Mul tekkis tahtmine ise muuseumisse tööle minna ja seal kord majja luua:) Kehtna on neil seal ka Kehknaks loetud ja keegi pole vaevunud uurima, et kas sellist kohanime üldse on. Ma vähemalt googeldades ei leidnud ühtegi Kehkna nimelist kohta, küll on Kehtna vallas olemas Lalli küla... 

Kogu selle jama peale ma seda seelikut enam ei tahtnud teha... Aga nende arust siis õige Vändra seelik oli veel ilusam - seda ma muisist polnud leidnud, sest kõikidel esemetel pole veel kirjeldusi sisestatud ning sellel polnud asukohta märgitud.

seelikuriie, ERM A 563:1127, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/469392 

Seeliku päritolu jääb samuti meie kanti, nagu mujal Vändra kihelkonnas polekski rahvariideid olnud (vöösid ja pott- ning kabimütse on ikka mujalt ka korjatud).

Vöösid ja mütse on üldse väga palju kokku kogutud, mütsid on enamus vist ka ära pildistatud ning neid vist valmistati massiliselt (või loovutati muuseumile kergemal käel). Vöösid on ka üsna hulgi, aga muisis pilte on veel vähe. Meie kandist kogutud ja muisis pildiga vöödest meeldib mulle see:

vöö, naiste, ERM 8390, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/557901 

Üks päev muuseumis on ilmselgelt liiga vähe, et mingeid põhjalikke uuringuid teha. Mis need veel teevad, kellel on valida mitmete särkide, seelikute, põllede, sukkade jne vahel. Mul on lihtne, valida pole suurt midagi, ei sukki ega põlle ega kampsunit vms. 

Tegelikult oleks pidanud veel jõudma muuseumi raamatukokku, kus kogumiskäikudelt ka kirjalikku materjali on ning kus võib leida kirjalikku informatsiooni, milliseid riideid ja kuidas kanti, isegi kui mingeid riideid ei annetatud, siis võib sealt mingit olulist infot leida, mis aitaks riideid komplekteerida. Peaks veel mingi päeva leidma ja omal käel veel korra muuseumis käima (see võib viimaks harjumuseks saada:)) Lisaks peaksin korra ära käima Kurgjal ja sealse muuseumi varahoidjaga suhtlema (ta pidavat tegema magistritööd Vändra rahvariiete teemal).