Remont

Juba palju aastaid võtan hoogu, et ka linnakorteris remonti teha. Olen selleks teinud isegi väikseid ettevalmistusi: ~10 aastat tagasi lasin gaasimõõtja teise kohta paigaldada, mõned aastad hiljem lammutasin laest alla kapi, mis ise pidi alla kukkuma, ostsin valmis pahtli lakke tekinud augu silumiseks... Vahepeal vahetati vannitoas torusid ja tegin ära vannitoas remondi. Nüüd muudkui vaatan auku (s.t. pahtlivaba ala) laes ja vahuveiniplekke elutoatapeedil (veel varasemast ajast kui kõik eelpoolnimetatud sündmused) ja hunnikutes kaste, mis nõuavad mingit ümberkorraldust ja panipaiku.  Olin kogu aeg arvamusel, et teen selle iluremondi ise ära, samas saan aru, et kui nädalavahetused käia maal või rahvariidekoolis, siis õhtutega seda remonti ikka ära ei tee...

Ühel päeval teatas sõbrants, et tema tuttav remondimees on oktoobris täitsa vaba ja kas ma ei tahaks oma remonti ära teha. Tundus, et kui ma kohe jah ei ütle, siis läheb jälle käest ära:) Leppisin siis ehitajaga kokku, et pakin nädalaga oma asjad kokku, kolin osad asjad maale ja iseennast sõbrantsi juurde ja siis ta võib tulla. Ma ei uskunud, et minu väiksesse korterisse nii palju asju mahub... Juba raamatute jaoks kaste sain küla pealt ja poest käisin ka kaks korda juurde ostmas. Sain enda arust kõik raamatud kasti kui avasatsin veel paar kotitäit vanaema juurest saadud raamatuid ja siis veel ühe riiulitäie, mis oli kahesilma vahele jäänud jne. - tundus, et neid tuleb muudkui juurde:) Ei saanud nädalaga pakkimisega hakkama (päeval käisin ikka tööl ka) ja neid asju, mis ma maale plaanisin viia oleks pidanud ka oluliselt suurema autoga viima - pikendasin veel paar päeva oma pakkimise aega... Ööd venisid pikaks, aga rohkem ei tahtnud ajapikendust paluda - viimasel hommikul oli küll lõpuks nii, et alustasin kell 6, et veidike jäi öösel tegemata - no see veidike muudkui kasvas - helistasin tööle, et jään veidi hiljaks. Lõpuks pool üksteist said kõik kastid otsa, kuhu oli võimalik midagi panna ja veidi hilinemisest oli saanud juba peaaegu pool päeva. Jätsin siis viimased asjad ehitajale jalgu - ta enne arvas, et pole nii hull midagi, kui kõik asjad kuskile pakitud ei saa, et eks ta siis tõstab neid edasi tagasi. 

Õhtul käisin vaatamas (ja veel asju autosse pakkimas, et maale viia), ühes toas oli juba tapeet maas. 

Teisel õhtul käisin mõningaid kadunud asju otsimas:) - siis oli kõik juba nii segi, et enam ei leidnud midagi:) ja ka elutoas oli tapeet maas. 

Kolmandal õhtul käisin järjekordseid asju maale viimas ning siis oli esiku tapeet ka maas ja esik oli pahtlikotte täis - mulle tundub, et algus on palju tõotav:)

Samal ajal tekib järjest rohkem tunne, et ka vana mööbel tahaks osaliselt välja vahetamist:) - kuigi pistikute ja lülitite kohad olen küll praeguste mööblipaigutuste järgi valinud. Kirjutuslaud läheb kindlasti välja vahetamisele - see praegune on üsna mõtetu - peale printeri see midagi ei mahuta ning samal ajal seal mingit paberitööd ei saa enam teha ja seda teen ikka põrandal või diivanilaual. Nüüd on plaan kirjutuslaua asemele tekitada veel üks kõrge riiul ning suurem kirjutuslaud panna hoopis akna alla. Seda on mul õnneks veel aega plaanida:) - esimeseks ülesandeks on hoopis leida sobivad tapeedid - ja mõned puuduvad lambid ja kardinapuu (valge plastkattega alumiiniumist kardinapuu plastkate on täiesti katki pudisenud ning see tuleb kindlasti välja vahetada) või ka kõik kardinapuud. Ja kõige hullem töö seal juures on tellida lõpuks köögimööbel, mis ka aastaid poolikuks on jäänud. Loodan, et sellest sabast ka üle saan:)

Külmade ilmadega olin mures, sest kindad ja mütsid olid kadunud - need olen nüüd vähemalt osa üles leidnud.
Aga mustapesukotti koos musta pesuga pole veel ikka üles leidnud:)