Nagu õpilastele kohane, siis tahaks ikka koolitöid edasi lükata ja muude asjadega tegeleda... Tegelikult oli ikka plaan kooliasjad enne teha ja siis muid mõtteid ja ideid teostada, aga kuidagi ei saanud end korrale kutsuda:) Ilm läks ootamatult jahedaks ja ma avastasin, et mulle mullused (tegelikult isegi juba mitu aastat vanad) mütsid-sallid üldse enam ei meeldi - eelkõige sellepärast, et need kuidagi lötakad ja kõrvadest puhub tuul ikka läbi - aga pähe oleks vaja midagi panna ja päris talve oma veel ei tahaks panna. Moodsaid palmikumütse ei viitsinud kuduma hakata, pealegi on mu lõngavarud liiga suured, et veel mõnda uut lõnga osta. Võtsin siis ühe olemasoleva karvase lõnga, mis juba mitu aastat ootab mütsiks-salliks tegemist. No üldse ei oska kududa... s.t. tegelikult olen liiga laisk, et korralikku tööproovi teha ja nii teen silmade arvutused paari rea järgi... ja eks sellepärast need mütsid ka liiga lötakad tulevad. Seekord ka oli juba päris palju kootud, kui aru sain, et ikka liiga suur ja harutasin kõik üles. Siis hakkasin liiga vara kahandama ja harutasin jälle suure jupi üles. Lisaks ei meeldinud mulle üldse need ringvardad, mis mul kudumiseks olid võetud ning viiene komplekt, millega soonikut tegin, oli veidi väiksem number. Arvasin, et ega see palju ei mõjuta ja välja ei paista, et poole pealt jälle väiksemad vardad on - ja ei paista ka, aga oleks võinud ikka mõne rea hiljem nendega alustada, et müts paremini peas seisaks. Ja kahandama oleks ka veel mõni rida hiljem alustama, aga rohkem ma ei viitsinud harutada - niigi kulus üheõhtuse mütsi jaoks juba kolm õhtut:( - ja hakkasin juba oma koolitööde pärast muret tundma. Aga kõigest hoolimata ma kannan oma uut mütsi ja kõrvadel on ikka soojem, kui mulluse mütsiga:)
Salle on mul veidi suurem valik ja seda ei hakanud praegu kuduma - kui koolitööd valmis saan ja enne järgmist sessi jõuan, siis teen - pärast tulevad uue sessi tööd peale ja pean need esimesse järjekorda panema. Ja talveks võiks samast lõngast veidi paksema ja suurema mütsi kududa:)
Lisaks mütsile oli vaja mul veel ka väike õmblustöö ette võtta: tahtsin õele soolaleivaks kohvikannu kinkida ning sellele sobiva kannusoojendaja ka. Sellele õnneks ei kulunud palju aega ja harutama ka midagi ei pidanud:)
Kuna juba õmblusmasin oli vaja välja võtta, siis tegin kohe endale ka - kangas ootas juba mitu aastat. Oleks olnud isegi kaks vaja õmmelda - mul ju kaks kodu ja kummaski pole veel kohvikannusoojendajat, aga vatiini kahjuks polnu nii palju varutud ja nii sain endale ka esialgu ainult ühe:
Ja nüüd võtan jälle kudumisvardad, et koolitöödega jätkata...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar