Kuu on jälle möödas, uus sess käes ja koolitükid enam-vähem "õpitud".
Seekord algas kool veidi teisiti. Kogunesime kooli parklasse, kust buss viis meid õppekäikudele erinevatesse käsitöö ettevõtetesse. Alustasime Põltsamaalt Katre Meistrikojast, mida peab Katre Arula. Nimi tundus tuttav ja kui tema kojas ringi vaatasin, siis nägin seal ka üht-teist tuttavat, mis on tõenäoliselt ajakirjast Käsitöö silma jäänud - kindakirjalised mustrid kangastel (läbi tülli õmmeldud) ja peidetud nööpide tehnikas sõled ja muud kleidikaunistused. Tõenäoliselt olen ka Mardilaadal ta töid näinud, sest seal pidavat ta ka igal aastal käivat. Põltsamaalt viis tee meid edasi Viljandisse. Seal esimese asjana käisime söömas ja edasi ootas meid Kondase keskuses näitus "Punase lõngaga - Waibad ja wammused" - Riina Tombergi vammused ja Christi Küti ning Viorica Kuusiku vaibad - üks uhkem kui teine. Lisaks oli seal teine näitus Urmas Viigi illustratsioonid ja installatsioonid "Muhu inglid" - ka päris huvitav. Ja kuna me seal keskuses juba olime, siis vaatasime püsiekspositsioonis olevat Paul Kondase maalide näitust ka - mulle need eriti ei meeldinud - tundusid väga naivistlikud vms. Peale näitust käisime ühes käsitöö poes, mille nimi mulle hetkel ei meenu, kus müüdi ja valmistati käsitööd ning müüdi ka lõngu ja mõningaid muid tarvikuid. Ostsin lapsele sealt uue lõbusa lapitöö (vms) kassikese - ERMist ostetu kaotasime me Prismas millalgi kahjuks ära, aga vahest on väga hea kotist midagi pisikest lapsele näppu anda. Viimasena külastasime Vilma Villavabrikut. Vilma nime pole see mitte minu vanaemalt saanud vaid hoopis Vilma Leivavabrikust, mille ruumides nüüd Viljandi Kultuuriakadeemia osaliselt asetseb ning kus nad siis villavabriku on püsti pannud. Mulle on tundunud, et villast lõnga tootmine on suure tööjõuga keeruline ettevõtmine - seal tundus, et kahest inimesest täiesti piisaks, kui tehnika on kaasaegne ja vabrik väike. Kuigi see väga väike ei tundunudki, erinevad seadmed alates villahundist, mis villad lahti soputab kuni poolijani, mis siis lõngakerad valmis teeb, võtsid enda alla päris mitu ruumi ja korraga sai kedrata vist 24 lõnga. Tundus päris huvitav ja tekkis tahtmine koos mõne villakotiga veel sinna kunagi minna, et kogu protsessi ka käega saaks katsuda - praegu see vabrik alles üsna algusjärgus ning maisnate töötamist ei näidatud, lihtsalt tutvustati, mida üks või teine teeb ja näidati lõplike saadusi.
Kogu sellest õppekäigust peame 1. märtsiks põhjaliku aruande kirjutama aine Sissejuhatus kutseõpingutesse tarbeks ja villavabriku kohta lisaks veel ühe materjaliõpetuse jaoks.
Aga sellega polnud päev veel läbi. Materjaliõpetuses kuulasime veidi teooriat tekstiile kahjustavate tegurite kohta ning saime ette näidata oma paelte õpimapid ja valmistatud võtmehoidjad - sessi lõpuks tulid juba mobiilile teated, et e-kooli on paelte õppeaine arvestatud hinded ära pandud. Edasi läks päev viltimisega, mis on meil uus õppeaine. Alustasime väikse eseme nõelviltimisega - kõige raskem oli välja mõelda, mis ese see võiks olla:) Tegin lamba (vähemalt selline oli mu plaan), see jäi veel kodus lõpetada, aga mul sai see minu arust tunnis valmis:
Edasi jätkasime märjema tööga - märgviltisime šabloonile lille. Materjal mul kõige parem polnud - keskelt ei tahtnud kuidagi kokku viltuda - pean seda veidi kaunistades veel kinnitama, et lill ära ei laguneks. Muidu viltus küll ja jäi minu arust päris tore. Vaja veel ainult veidi kaunistada ja taha juukseklamber või rinnanõel vms panna:
Öö oli peaaegu käes, kui päev otsa sai...
Teine päev algas ka uue ainega - fotograafia. Seekord me veel midagi ei pildistanud. Vaatasime meie valitud ilusaid ja koledaid käsitöö fotosid ning põhjendasime oma valikut. Lisaks tutvustasime ennast ja oma soove õpetajale. Järgmiseks korraks peame oma fotoaparaatide nuppudega tutvuma, s.t. teadma, mis nupp meil mida võiks teha.
Päev jätkus kangakudumisega - saime kätte oma tööproovid, mida olime kudumas käinud. Kolmel erineval teljel valmis siis kolm erineva sidusega vaibakest.
Veidi villast ja kalavõrku toimse sidusega:
Minu lemmik: veidi villast ja veidi tekikotti koos miski trikotaažiga ja siis veel erinevaid trikotaaže koos - labane sidus koos raanuga. Eriti meeldib mulle villane pruuni-rohelisega osa. Plaan on oma esimene vaip selle sidusega teha - see, mis koolile tuleb kahjuks teha...
Ja kolmas rõõmsavärviline erinevatest t-särkidest, toimne sidus:
Saime infot erinevatest otste viimistlemise võimalustest ning peame kõik kuus otsa erinevalt sõlmima või muud moodi viimistlema (eriti jäi kõrva märkus, et kui lõimena kasutada vana mistra materjali, siis peaks selle kindlasti ära peitma, et silma ei riivaks - mul vanaema on viimased vaibad ka just selle lõimega teinud ja mind need mistra narmad pole senini häirinud...) ja ühe jätma õmblemistunnis kantimiseks (märtsi tunniplaanis veel õmblemist pole). Lisaks tegime ka väikese kontrolltöö juba omandatud materjalide kohta - tulemused saame hiljem meilile, aga tean juba, et ühe olulise punkti suutsin osaliselt kindlasti valesti vastata. Järgmisena peame oma väljavalitud vaiba kavandist tegema suurenduse - kui esimene kavand oli 1:10, siis nüüd peame sama vaiba kohta kavandi tegema 1:5 ja lisama vajadusel triipe või koemustrilisi pindu (toimse sidusega hambaid või labasega raanut). Ja sellega pole üldse palju aega - juba 20. veebruariks ootab õpetaja meie kavandeid koos siduse valikuga ja matrejalide arvutustega, et järgmisel sessil saaks meile materjalikerad kätte anda, et saaksime kohe vaipu hakata kuduma...
Kangakudumise tunniga parallelselt toimus ka tekstiilide kompositsiooni tund - s.t. et sama õpetaja ainete puhul eriti tunde ja järjekorda ei jälgita, infot antakse vastavalt sellele, kuidas aega paremini saaks kasutada ja et siis ka midagi teha oleks, kui õpetaja mingeid iseseisvaid töid kontrollib vms. Heegeldatud koti kavand oli mul lõplikult vormistamata ja selle eest ma hinnet veel ei saanud - vaja järgmiseks korraks see ka ära lõpetada. Soki kavandi sain ette näidata ja ei pea seal midagi parandama hakkama. Jõudsin tunnis veidi juba tööproovi ka teha (usinatel olid tööproovid juba valmis ja mõnel isegi mitme kavandi kohta):
Tempo on meil kiire - järgmiseks tunniks peame motiividest heegeldatud vesti kavandama. Peame leidma motiivi, tegema tööproovi, et saaks pinnalaotust joonistada ning leidma ka sobiva äärepitsi ja vajadusel ka väikse vahemotiivi. Lisaks peame joonistama selle vesti figuurile, ehk joonistama selle inimese selga, et näha oleks, kuidas see peaks valmis kujul olema. Figuuri õnneks ei pea ise päris peast joonistama, kui ei oska, võib kopeerida moeajakirjade omi või ka isegi pabernukke kasutada. Pean oma pabernukkude varud üle vaatama, kas mõnele võiks heegeldatud vest selga sobida... Tundub päris ulmeline see ülesanne, aga peab ikka kuidagi hakkama saama...
Seejärel õpetaja vahetus ja algas järgmine kolmik. Alustasime kudumisega, et teoreetilise aine ajal oleks võimalik näppe liigutada:)
Sain tehtud ühele sokile ühe tahiga lõpets kanna (seda kanda ma küll enda sokkidele ei kooks):
Teisele sokile alustasime hiiu kanda, aga mul läks seal midagi sassi ja harutasin üles, pean kodus uuesti tegema. Lisaks peame sellele tegema ka hiiu kahandusega varba. Ühele juba alustatud sokisäärele peame järgmiseks korraks kuduma valmis kannalaka, et saaksime sinna hakata saksa kanda kuduma.
Jätkasime ka muude koekirjade kudumist. Seekord siis roosisime. See tundus oluliselt lihtsam kui üksiku motiivi kirjamine, mulle täitsa meeldis (vähemalt peale seda paari rida, mis tunnis jõudsime valmis teha):
Järgmiseks tunniks tuleb see roosimine muidugi lõpetada ja teha vahele üks vits või keerukord ja sentimeeter labast, et saaksime vikeldama hakata. Lisaks saime mõni päev enne sessi kirja silmuskudumist puudutavate teemadega, millest igaüks pidi ühe välja valima ning väikse uurimustöö või referaadi vms kirjutama. Valisin endale teema Kudumisoskuse levikust maailmas ja silmuskudumise levik naabermaades. Töö mahuks on arvestatud 24 h, õnneks valmis peab olema aprilli sessiks. Mai sessiks peavad aga valmis olema sokid, mida praegu kavandame.
Heegeldamise tunni alguseks oli laud juba väga kirju:
Heegeldamises jätkasime setu pitsidega. Ühe jõudsime alustada:
Kodus tuleb see lõpetada ning kaks pitsi veel teha. Ka heegeldamises tuleb samasugune töö teha. Seal valisin teemaks Kinnissilmustega mustriline heegeldus. Heegeldamise teemad on vist kitsamad, selle töö mahuks on hinnatud ainult 10 h:) ja tähtajaks 2.mai. Aprilli sessiks peame valmis saama oma kinnissilmustega heegeldatud koti ning juuni sessiks vesti, mida nüüd kavandama hakkame.
Päeva lõpetas Eesti rahvakultuuri ja tekstiilipärandi alused. Õpetaja rääkis erinevate piirkondade rahvarõivaste erisustest ning meie samal ajal kudusime ja heegeldasime. Ka selles aines on vaja kirjalik töö teha. Seal valisin teemaks Nahast tarbeesemed, nahast rõivaesemed. Töö mahuks on hinnatud 30 h ning valmis peab olema 12. juuniks. Igav meil ei hakka...
Laupäev oli tavapäraselt Jarõna Ilo päralt. Esimese poole päevast joonistasime. Kuna meil on vaja rõivaid figuuridel kavandada ja sisuliselt olid meil viimased joonistamistunnid, siis õppisime kärmelt inimest joonistama. Inimest meil ette ei antud, pigem juhtnöörid erinevate kehaosade proportsioonide kohta ning puufiguurid, kelle erinevaid asendeid pidime joonistama.
Lisaks pidime figuuridele ka 50-ndate kleidi ja õhtukleidi selga joonistama:
Kodus peame veel joonistama 6-8 figuuri tagurpidi meetodil, s.t. et võtma mõne moeajakirja pildi ning sealt riiete seest figuuri leidma ja paberile joonistama.
Päeva teise poole tegelesime värvidega. Jälle lõikusime ja kleepisime erinevaid kombinatsioone.
Tumedad toonid:
Heledad toonid:Siis vahetasime mõlemas ühe ruudu välja - tumedatele lisasime ühe heleda ja vastupidi:
Järgmiseks ülesandeks olid tuhmid ja erksad toonid.
Kaks rida tuhme ja alumine rida erksad:
2 rida erksaid ja alumine rida tuhmid:
Tundub, et mis see siis on teha, muudkui lõika ja kleebi, aga tegelikult me tunnis vaatab õpetaja igaühe tööd eraldi üle või vaatame kõik koos ning päris palju peame oma töid korrigeerima, s.t. mõne värvi välja vahetama.
Viimasena tegime üht ja sama värvilist motiivi ning paigutasime seda erinevatele taustadele - valgele, mustale ja siis kas rohelisele, punasele või sinisele.
Pilt sai päris kirju:
Järgmiseks korraks peame tegema kaks maastiku - ühe agressiivse, dünaamilise ning teise rahuliku, staatilise.
Lisaks on vaja arvutiõpetuses 1.märtsiks vaja ka üks kirjalik töö esitada - ette antud tekst tuleb vormindada vastavalt kooli kirjalike tööde vormistamise nõuetele.
Ega siis midagi, tuleb hakata kohe vaibakavandist pihta ja ehk jõuab järgmiseks sessiks kõik vajalikud või hädavajalikud asjad tehtud...



Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar