Mašmašal uni jälle ei tule. Panen ta aga jälle voodisse ja natukese aja pärast tuterdab jälle mööda tuba ringi. Viin ta jälle voodisse. Veidi aja pärast tuleb teisest toast kummitus ja teeb uu-uu:) Mašmaša oli mu särgi endale üle pea tõmmanud ja tuli mind kummitama :) (kummituse tegemist nägi ta mingis autode multikas)
Olime Mašmašaga haiged ja mina isegi rohkem. Veetsin paar tervet päeva voodis ja Mašmaša katsus endale ise tegevust leida. Ja süüa samuti... Ega meil tegelikult kummalgi isu polnud, aga näksida ta tahtis. Võttis külmkapist keefiri, tõi selle mulle avamiseks. Tegin keefiri lahti ja siis tuli meelde, et piimatooteid ei peaks nohu ja köhaga sööma. Panin paki kinni tagasi ja saatsin ta pigem puuvilju otsima ja oma teed ära jooma. Natukese aja pärast tuleb Mašmaša keefiri vuntsidega. Küsin, et kas jõi otse pakist. "Ei, tassist." - "Kust sa tassi said." - "Võtsin enda veetassi." - "Kas vee jõid enne ära?" - "Ei. Ma kallasin selle välja." - "Põrandale või?" - Mašmaša hakkab naerma: "Ei, ma kallasin selle enda teetassi." :) (kuhu see tegelikult ikka päris ära ei mahtunud ja osa oli laua peal ka)
Käisime Mašmašaga poes. Meist möödub üks ema koos 4-5 aastase poisiga. Mašmaša vaatab neile järele ning ütleb: "Emme, mine ütle sellele poisile, et ma tahan temaga sõbraks saada." - minu arust ei näinud ta selle poisi nägugi... Mulle tundus see liiga imelik, et seda soovi täita ja õnneks ei järgnenud mu eitusele mingit kisa nagu meil muidu peaaegu iga asja peale hetkel juhtub.
Sööme Mašmašaga õhtust ja joome teed. See tähendab, et minu tee ootas mind laual ja panin toitu taldrikule. Mašmaša oli võileiba nosinud ning kogu laud oli leivakoorikuid täis. Moment hiljem ta teatab: "Emme, ma panin need leivakoorikud su tee sisse." - ma ei olnud rõõmus:(, õiendasin veel tükk aega. Panin endale uue tee ja kallasin sellest osa Mašmašale ka. Ta soovis hirmsasti piparkooki või küpsist mida sinna sisse kasta, aga ma keeldusin talle magusat andmast. Lõpuks võttis laualt viimase kuivikleiva ja pudistas selle tee sisse. Leidisi siis, et see on jäle ja nõudis, et ma talle uue tee valaksin...
Pesen Mašmaša hambaid - see on igapäevaga järjest hullem tegevus. Nüüd laseb ta hambaharja korraks suhu panna ja röögib, et tal on vaja loputada. Võtab tassist lonksu, sülitab vee välja, kallab tassi tühjaks ja võtab kraanist uue vee. Räägin ja räägin, et hambaid nii ei saa pesta, kui hambaid üldse ei saa harjata ja, et vett nii ei tohi raisata ja ühe topsitäiega saab tegelikult hambad pestud. Mašmaša keerab mulle selja, võtab oma tassi vett täis, vaatab seda mõtlikult ja kallab põrandale... Ma saan aru, et riidlemisega läheb vee loopimine hullemaks... Mašmaša võtab veel korra tassi vett täis ja kallab põrandale... Minu poole ikka ei vaata. Mašmaša võtab veel korra tassi vett täis... ma võtan selle talt ära ja kallan talle pähe... (põrand on juba nagunii märg). Mašmaša on märg ja õnnetu, aga laseb lõpuks hambad ära pesta.
On umbes kesköö. Vaatan televiisorit ja punun kõlapaelu. Kuulen teiset toast sebimist, tundub, et Mašmašal on janu ja ta joob. Jääb vaikseks. Siis tulevad sammud. Rõõmus Mašmaša tuleb elutuppa: "Oi, mis sa teed siin. Mis see sul on siin." - "Punun paelu. See on pitskruvi. Kas sul on janu?" - "Ei ole, ma juba jõin. Mõtlesin, et kas meil õuna on." - nii rõõmsa lapsega ei taha öösel kuidagi tülitseda... soovitasin tal võtta juustupulga - võtab külmkapist juustupulgad - "Näe, ma võtsin kohe kaks." - ja läheb rõõmsalt magama... Aga sellega see ei lõppenud... Ärkan öösel selle peale üles, et külmkapiuks käib ja sellele järgnevad väiksed jooksusammud... Mašmaša tuleb rõõmsalt juustupulgapakiga: "Ma tõin endale juustupulka." - sööb oma juustupulka, joob vett ja sööb edasi ja joob vett. Voodi kõrval on tal tass, mille tila saab kinni vajutada, ja kui enne sai seda ise vajutada, siis nüüd kui ma magada tahtsin, oli vaja, et mina seda kogu aeg kinni ja lahti teeksin... Kui öösöök söödud, siis sättis Mašmaša padja püsti, et oleks mugavam istuda, ning otsustas raamatuid lugema hakata... kell oli umbes 5 hommikul. Tuld ma ei lubanud tal põlema panna, luges natuke aega siis pimedas ning lõpuks keeras end mu käe külge krussi ja jäi ikka magama...
Käisime Mašmašaga poes. Meist möödub üks ema koos 4-5 aastase poisiga. Mašmaša vaatab neile järele ning ütleb: "Emme, mine ütle sellele poisile, et ma tahan temaga sõbraks saada." - minu arust ei näinud ta selle poisi nägugi... Mulle tundus see liiga imelik, et seda soovi täita ja õnneks ei järgnenud mu eitusele mingit kisa nagu meil muidu peaaegu iga asja peale hetkel juhtub.
Sööme Mašmašaga õhtust ja joome teed. See tähendab, et minu tee ootas mind laual ja panin toitu taldrikule. Mašmaša oli võileiba nosinud ning kogu laud oli leivakoorikuid täis. Moment hiljem ta teatab: "Emme, ma panin need leivakoorikud su tee sisse." - ma ei olnud rõõmus:(, õiendasin veel tükk aega. Panin endale uue tee ja kallasin sellest osa Mašmašale ka. Ta soovis hirmsasti piparkooki või küpsist mida sinna sisse kasta, aga ma keeldusin talle magusat andmast. Lõpuks võttis laualt viimase kuivikleiva ja pudistas selle tee sisse. Leidisi siis, et see on jäle ja nõudis, et ma talle uue tee valaksin...
Pesen Mašmaša hambaid - see on igapäevaga järjest hullem tegevus. Nüüd laseb ta hambaharja korraks suhu panna ja röögib, et tal on vaja loputada. Võtab tassist lonksu, sülitab vee välja, kallab tassi tühjaks ja võtab kraanist uue vee. Räägin ja räägin, et hambaid nii ei saa pesta, kui hambaid üldse ei saa harjata ja, et vett nii ei tohi raisata ja ühe topsitäiega saab tegelikult hambad pestud. Mašmaša keerab mulle selja, võtab oma tassi vett täis, vaatab seda mõtlikult ja kallab põrandale... Ma saan aru, et riidlemisega läheb vee loopimine hullemaks... Mašmaša võtab veel korra tassi vett täis ja kallab põrandale... Minu poole ikka ei vaata. Mašmaša võtab veel korra tassi vett täis... ma võtan selle talt ära ja kallan talle pähe... (põrand on juba nagunii märg). Mašmaša on märg ja õnnetu, aga laseb lõpuks hambad ära pesta.
On umbes kesköö. Vaatan televiisorit ja punun kõlapaelu. Kuulen teiset toast sebimist, tundub, et Mašmašal on janu ja ta joob. Jääb vaikseks. Siis tulevad sammud. Rõõmus Mašmaša tuleb elutuppa: "Oi, mis sa teed siin. Mis see sul on siin." - "Punun paelu. See on pitskruvi. Kas sul on janu?" - "Ei ole, ma juba jõin. Mõtlesin, et kas meil õuna on." - nii rõõmsa lapsega ei taha öösel kuidagi tülitseda... soovitasin tal võtta juustupulga - võtab külmkapist juustupulgad - "Näe, ma võtsin kohe kaks." - ja läheb rõõmsalt magama... Aga sellega see ei lõppenud... Ärkan öösel selle peale üles, et külmkapiuks käib ja sellele järgnevad väiksed jooksusammud... Mašmaša tuleb rõõmsalt juustupulgapakiga: "Ma tõin endale juustupulka." - sööb oma juustupulka, joob vett ja sööb edasi ja joob vett. Voodi kõrval on tal tass, mille tila saab kinni vajutada, ja kui enne sai seda ise vajutada, siis nüüd kui ma magada tahtsin, oli vaja, et mina seda kogu aeg kinni ja lahti teeksin... Kui öösöök söödud, siis sättis Mašmaša padja püsti, et oleks mugavam istuda, ning otsustas raamatuid lugema hakata... kell oli umbes 5 hommikul. Tuld ma ei lubanud tal põlema panna, luges natuke aega siis pimedas ning lõpuks keeras end mu käe külge krussi ja jäi ikka magama...
Mašmašal on sellised käed, et väga palju asju lähevad katki, kui tema neid puutub - kõrvalt vaadates ei kasutagi ta selleks palju jõudu. Alles hiljuti jäi maal silma, et õe tehtud riidest nukul üks käsi ära tulnud. Nukk on vana ka, aga ei tundunud need õmblused üldse õrnad. Õmblesin nukule käe tagasi ja panin särgi ka selga. Hetk hiljem võtab Mašmaša nukul särgi seljast - koos teise käega... Kodus jäi Lotte täiesti ootamatult ilma oma kõrvadest - see tups lihtsalt kukkus tal peast ära...
Mašmašal ei tule uni. Nõuab mett. Haigusega olen talle üsna palju mett lubanud ja arvasin, et äkki sellepärast ei tulegi uni. Nüüd ei tahtnud anda. Mašmaša vaatab oma suurte silmadega mulle otsa ja seletab: "Mul on õigus. Ma pole üldse kommi saanud. Ma sõin kõik oma makaronid ära ja kui ma söön ilusti oma söögi ära, siis mul on õigus kommi saada, aga ma ei ole saanud..." - olen õelt üle võtnud, et maiustusi antakse ühe kaupa ja ainult siis kui soolane toit söödud...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar