Millalgi talvel rääkis üks sõbranna, et tal on võimalik soodsa vautcheriga Stockholmi kruiisile minna ning pakkus, et me Mašmašaga mahuks ka nende kajutisse. Kasutasin võimalust ning liitusime nendega. Aeg oli veidi ebasoodne - kohe vahetult peale meie sessi, samal ajal veel mu õepoja sünnipäev, Stockholmis viibimiseks jäi esmaspäev kui paljud muuseumid kinni ning lõpuks sai Mašmaša veel külma ja oli nohune. Aga kuna suvel pean tööle minema, siis tuleb selle aasta puhkuseplaanid enne seda teoks teha ning katsusime hakkama saada...
Rääkisin Mašmašale, et läheme hästi suure laevaga sõitma, et seal on magamiseks toad ja, et seal on poed ja söögikohad - Mašmaša küsis: "Emme, kas see laev on siis nii suur kui sina?":)
Pakkisime terve pühapäeva kohvreid ja peale lõunat asusime sadamasse teele. Kohvrite pakkimise kõrval jäi Mašmašal lõunauni tegemata - lootsin, et hilisem ärkamine ehk korvab seda ja et laevas saan tema oleku järgi õhtust und varasemaks või hilisemaks sättida.
Mašmaša on täielik seltskonnalõvi ja väsimus ei andnud mingeid märke. Laevas on väikestele lastele oma mängutuba - seal pallimeres hullas Mašmaša ikka päris hulk aega, aga muud asjad teda seal ei köitnud.
Mul oli eelmisest reisist jäänud meelde, et laeval väga palju soodsaid söömise võimalusi polnud ning ostsin meile hommikusöögid ja õhtusöögid eelmüügist ette - positiivne on, et alla 6 aastased lapsed ei pea buffe toidu eest maksma, kui vanem on endale paketi ostnud. Lisaks on võimalus neid söögibroneeringuid kasutada ka mujal kui bufee-lauas. Seda viimast me kasutasimegi, sest kui toite broneerides tundus, et esimene kate on liiga vara (vist algas juba enne laeva väljumist 17:30), siis laevas selgus, et kuidagi ei jõua teist katet ära oodata (20:30) - ning sõime hoopis Fastfoodis - seal pidin lihtsalt lisaks soovitud toidule mõned saiakesed kaasa ostma, et summa täis tuleks. Saiakesed kulusid järgmisel päeval hästi ära:)
Esimene õhtu laevas kuidagi venis - meelelahutuse programm algas alles kell 20:00 ja alustuseks olen bingo meid ei huvitanud. Nii me siis käisime korraks poes, veetsime veidi aega kajutis ja käisime mitu korda pallimeres ujumas (s.t. Mašmaša käis). Pabistasin juba, et lubasin Mašmašale tsirkust, et kas ta ikka peab selleni vastu - selgus, et reklaamidest silma jäänud tsirkuseprogramm oli kavas alles 22:00 ja 00:00. Läksime igaks juhuks meelelahutusprogrammi tutvustuse ajaks saali, et siis on vähemalt natuke tsirkust nähtud:)
Peale programmi tutvustust tuli lavale bänd ning Mašmaša tahtis kohe esimesena tantsima tormata:) - ma ei keelanud ka - mulle ju meeldib ka väga tantsida:) Õnneks paistis see vist kaugele välja, sest saalis oli juhuslikult üks julge eesti mees, kes oskas tantsida ka, ja mind ka kohe tantsima kutsus:) Mašmaša tantsis vahepeal siis omaette ja vahepeal minuga koos, vahepeal istus mu sõbranna ja tema laste seltskonnas.
Ja nii möödus aeg ruttu ja jõudsimegi tsirkuse ära oodata. Tsirkusekava oli väga lühike (15 min), aga sisu kohta pole midagi halba öelda - akrobaadid näitasid oma oskusi ja jääb ainult loota, et Mašmaša kodus neid kõiki järgi ei proovi teha (kui siis maal batuudil)...
Siis algas kõige keerulisem üritus - laste magama panek... Mašmaša oli täiesti erk ja kui suuremad lapsed jäid ruttu magama, siis tal ei tulnud kuidagi uni. Ma ise ei tahtnud jälle kohe magama minna - ikka väike koolitöö oli kaasas ja tahtsin seda natuke edasi teha. Lõpuks jäi Mašmaša ikka enne magama, kui mina end magama sättisin.
Hommik oli rõõmus - sõime kõhu täis ja läksime linna. Plaan oli meil varem valmis tehtud, et läheme koos Djurgárdeni saarele, kus palju muuseume koos ning mina ja Mašmaša läheme kõige pealt Junibackenisse ja teised Viikingite muuseumi.
Junibacken on alguse saanud Astrid Lindgreni lugude nn. elustamisest, aga nüüd seal on ka muude kirjanike tegelasi ja kohti. Seal oli mitmeid erinevaid ruume ja pähe need mulle ei jäänud. Üks eraldi ruum oli Pipi maja, aga seal ma pilte ei teinud. Üks osa oli Barbro Lidgreni loomingu tegelased ja kohad, aga ma pole enam kindel, kas kõik alljärgnev:
Sai lohele pai teha:
Minu arust parim osa oli muinasjuturong, kus rongiga sai sõita läbi, üle ja kõrvalt mööda erinevatest lugude stseenidest ning sinna juurde jutustati ka neid lugusid. Ma ei taibanud vaadata ja küsida, kas eesti keelt ka oli võimalik valida ja püüdsin inglise keelest aru saada - sõbranna pärast ütles, et tema teada peaks eesti keel ka olema võimalik. Lood ja stseenid olid väga erinevad - Ronjast mitu, vendadest Lõvisüdametest, Emilist, Karlsoni toast sai läbi sõita (enne seda kõrgele katuste kohale tõustes) - mõned lood olid ka sellised, mis polnud mulle tuttavad või olen jõudnud juba unustada... Natuke kõhedaks tegi selle rongisõidu juures, et tõke ees oli üsna sümboolne, aga kohati tundus, et maapind oli päris kaugel.... enda pärast ma ei pabistanudki, aga Mašmaša puhul kartsin, et äkki hakkab seal siplema või upitama end valel hetkel... Kõik laabus õnneks suurepäraselt.
Teiseks muuseumiks valisime Skanseni vabaõhumuuseumi. Lugesin Tallinki blogist, et seal on ka loomaaed ja seda ma plaanisingi külastada ja Mašmašale lubasin. Kui seda maal emale rääkisin, siis tema ütles, et ta küll seal mingit loomaaeda ei näinud... Lootsin, et ehk mõnda looma ikka näeme:)
Katsusime kaardi järgi seal just loomade juurde sattuda ning kõik majad ja tegevused jätsime tähelepanuta. Nägime mõningaid loomi küll:)
Nägime veel metssigu, ponisid, rähne, põtru, öökulle, lehmi, lambaid, hülgeid. Karud, hundid, ilvesed ja piisonid olid kuskil päevavarjus - neid me ei näinud.
Eraldi oli veel lasteloomaaed, kus hoones sees olid närilised, konnad, maod ning mõned ahvid ja jubedad suured putukad. Väljas mõned kitsed, minisead ning mitmeid paabulinde, nii emaseid kui isaseid oma uhkeid sabu lehvitamas:
Kogu Skanseni territooriumi peal oli päris mitmeid kunstloomi ka, kes olid ka laste lemmikud:
Sealt Tallinki blogist lugesin, et Skansenis on ka akvaarium ning kuna sissepääsu juures oli ka viide, et koos ostes on pilet kokku soodsam, siis plaanisime ka akvaariumi külastada. Selle leidmine oli kohutavalt keeruline - kaardil oli see olemas, aga kui muidu olid kõik kohad teeviitu täis, siis akvaariumi juurde viidad ei juhatanud - kuidagi ikka leidsime üles:)
Vahepeal said väiksemad lapsed teha väikese autosõidu:
Akvaariumis kõige suuremaks üllatajaks olid lahtises elupaigas (ei teagi kuidas seda nimetada - puur selle kohta ju öelda ei saa) olevad leemurid - need olid nii nunnud:)
Akvaariumis oli tavapäraselt mõned kalad, kahepaiksed, putukad ja krokodillid.
Pärast akvaariumi külastust oli meil täpselt nii palju aega, et tagasiteel (või edasi - kuna me ei läniud ju sama teed) väljapääsu juurde jõudsime ühest kohvikust kohvi võtta. Laudade juures majadesse sisse kiigates ja kohvimüügi kohta otsides jäi silma, et seal oli palju vahvaid töökodasid - piilusin sisse klaasitöökotta, kus puhuti klaasi, ja pottsepa töökoda. Lisaks oli seal pagaritöökoda ja mööbli töökoda ja veel palju muud - tundub, et sinna võiks veel kunagi tagasi minna ning siis täiesti teise elamuse saada kui seekord.
Mašmašal oli õnneks reisiks käru kaasas - ilma poleks seda matka ette kujutanud ja boonuseks oli mul ühistransport ka tasuta:) Mašmaša muutus vahepeal juba virilaks, aga ei võtnud mu soovitust kuulda, et vahepeal tukkuda. Skansenist lahkudes jäi peaaegu kohe magama (~16:00) ja magas laevas veel edasi. Ärkas lõpuks mingi 18:30 unesegasena ja võttis ikka väga kaua aega, et temast uuesti rõõmus laps saaks:( Pallimeri oleks teda veidi rõõmustanud, aga kahjuks oli seal selline erakordne päev, et üks viieaastane oli sinna sisse pissinud ning personal parasjagu koristas pallimerest pissiseid palle ja pühkis mängutoa põrandat. Proovisime veidi joonistada ja vaatasime, kuidas koristajad põrandat pesid ja pallimerele punane lint ukse ette seoti, aga pikemalt me seal Mašmašale sobivat tegevust ei leidnud.
Lõpuks sai Mašmaša ikka rõõmsaks lapseks ja saime rõõmsalt sööma minna.
Pärast sööki mõtlesime programmi minna vaatama ja selgus, et tagasiteel on programmiajad ikka eesti aja järgi ja jõudsime just täpselt tsirkuse ajaks. Programm oli teine kui eelmisel õhtul ja oli jälle huvitav vaadata. Tsirkusele järgnevaks tantsuõhtuks oli Mašmašal elu täiesti sees - rebis aga mu sõbranna poega tantsima ja jooksis mööda saali edasi-tagasi (ka laudade vahel - kuigi ma teda korduvalt keelasin). Õnneks on ta nii armas, et keegi ei pahandanud, pigem vaadati naeratades kuidas ta tantsib ja möllab:)
Sellise möllamise peale Mašmašal uni ei tulnud üldse - lõpuks panin enda koolitööd ikka kõrvale ja jäin vist enne magama kui tema... Hommikul magas Mašmaša muidugi kõige kauem...
Reisiga võis täiesti rahule jääda. Tallinki laeval on kõik väga hästi korraldatud ning on infotahvlitelt on võimalik võtta linna kaasa väga selged juhendid, millise ühistranspordiga, millisest peatusest kõige traditsioonilisematesse kohtadesse saab. Sadamas ei märganud, et kas oli selle kohta ka viidet, aga see tee, mis linna suunab, viib läbi klaastunneli, mis on kõrgel (ja päikselise ilmaga oli seal jube palav ja umbne) - ja sealt alla saamiseks on ainult raudtrepp... õnneks oli minnes Mašmaša ärkvel ja ronis sealt ise alla ja ma tassisin käru. Tagasiteel oli õnneks viide ka neile, kes trepist sinna üles ronida ei saa, et tegelikult saab mööda maad (ja värskes õhus) ka terminali - me juba muretsesime, et kuidas me magava lapsega seda käru sinna üles tassime.
Vahetasin sadamas igaks juhuks veidi raha ka, aga tegelikult sai vist igal pool kaardiga maksta. Kaardiga makstes nii ei saanud aru, aga sularahas maksmisel oli väga jube neid summasid vaadata - kurss on ~ 1 EUR = 10 SEK - Junibackeni piletid läksid mul 412.- ja Skanseni omad 245.- SEK (seal Mašmašale ei pidanud veel piletit ostma).
Üks naljakas nüanss Skansenis oli see, et nii kohvi ostes kui autosõidu eest makstes "rääkisid" makseterminalid ainult eesti keeles, s.t. terminali tekstid olid kõik eestikeelsed. Ja kindlasti müüja ei valinud seda keelt, sest kui me omavahel seda arutasime, siis üks müüja küsis, kas me oleme Soomest.
Reis oli kokkuvõttes nii väsitav, et kui kodus sundisin Mašmašat endaga koos kell 13:00 lõunaunne jääma, siis selleks, et öö ja päev tal vahetusse ei läheks ajasin ta 16:30 üles - ta oleks heameelega veel maganud... Ka õhtuuni tuli pikast lõunaunest hoolimata üsna ruttu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar