teisipäev, 1. jaanuar 2019

Mašmaša lood - vol. 66

Lasteaia õpetajad veensid mind, et Mašmaša on väsinud ja peaks ikka jõuludest uue aastani puhkama. Võtsin siis puhkuse, aga loomulikult kasutasin neid päevi ka mööbli- jms poodides kolamiseks - kodu vajab ju sisustamist, kaua me ikka selle kastivirnaga elame. Üldiselt oleme me õppinud juba üksteisega poes käima - s.t. mina ei viitsi Mašmašal kogu aeg järgi joosta ja tema on õppinud üle poe hõikuma:" Emme, kus sa oled?"... Ega ma väga kaugele temast ikka minna ei julge, aga päris vastassuunas enda eesmärkidega ka kogu aeg ei jaksa joosta - nii me jääksimegi sinna poodi. 

Üldiselt meil senini pole poes väga olnud probleemi, et osta seda või osta teist, aga tundub, et nüüd juba hakkavad nõudmised tulema. Ja Mašmašale omaselt ei reageeri ta mitte jonnimise või halaga vaid väljapressimisega... Nägi Jyskis pallimerepalle kotis. Taris selle koti minuni ja teatas, et need peab talle ostma. Ma polnud muidugi nõus:) Mašmaša väga kurjalt: "Kui sa nii ütled, siis ma kallan need siia poe põrandale laiali..." Enam ei mäletagi, kuidas see lahendatud sai - igatahes me neid ei ostnud, põrandale laiali need ka ei läinud - Mašmaša viis need koos kotiga ikka enda kohale tagasi.

Mašmaša on ikka hea susserdaja - mulle pole räägitud, kui palju ta lasteaias pahandusi organiseerib, aga maal minu õepoega alailma agiteerib. Jõulude ajal tegid salaja endale teises toas vildikatega näomaalingud. Õde ütles, et tehke teinekord teiste vildikatega, et need tulevad pestes maha. Järgmisel päeval juba Mašmaša sosistab õepojale: "Lähme teeme teiste vildikatega jälle näomaalingud."

Mašmaša on väga seltskondlik, ainult taktitundega on lood veel üsna kehvad, aga samas on need hetked veidi naljakad, et kahju on noomida ka... Aastavahetusel tulid mulle sõbrad külla. Mašmaša ei võõrastanud kedagi, kuigi oli ka päris uusi inimesi seltskonda lisandunud. Öösel hakkas Mašmaša igavusest kõiki tüütama - tegi kohati seda ka oma armsal moel - sõbranna õde sai patsi punumise õpetamise eest kuulda: "Aitähh, et sa mulle patsi punumist õpetasid, sa oled nii armas." vms:) Samas tema elukaaslane sai kuulda: "Tema mulle ei meeldi." - mis siis, et ta lasi endale soengut teha ja otsas talluda... Ühel sõbral elas ka tükk aega seljas ja lõpuks sosistas Mašmaša talle kõrva: "Sa oled nii tobu.":) - võib olla oli see seotud sellega, et laulab päevad läbi: "Ma ei tea, kas olen tobu, mõnest asjast ei saa aru." ja ei teagi mida see tobu tähendab... (jupp laulust Loomaaialaul, mis meil ühel plaadil on).

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar