Kuna ma igapäevaselt käin jala, siis rehvivahetus on minu jaoks ekstra ettevõtmine, kõige mugavam on auto ühel õhtul kohale viia ja teisel õhtul järgi minna. Läheme autot viima. Seal all fuajees on sekretär vms, Mašmaša näeb ta laual kommikaussi ja teatab kõlaval häälel üle saali, et ta tahaks kommi:) Luban, et ta saab ühe, sest minu teada on onudel ka kommid laual. Ongi. Mašmaša tormab näljasena kommikausi kallale, üritan teda veidi vaos hoida... Onud näevad seal vist väikseid lapsi harva, üks jätab oma töö pooleli ja aitab tal paremat kommi valida... Auto saan ära antud, all tädi naerdes küsib, et kas me kommi ikka saime:) Koduteel üritan ikka Mašmašale selgeks teha, et ise pole ilus kommi küsida, vaid peab ootama, kui pakutakse.
Teisel õhtul läheme autole järgi. All sama tädi, ise suhtleb teise inimesega, aga märkab meid ning küsib naerdes, et kas tulime jälle kommi sööma:) Seekord läheb eriti hästi. Mašmaša valib ühe lutsuka ja sama ajal, kui ma arvega tegelen, loeb laua pealt reklaamist sõna AUTO ning on selle üle väga õnnelik. Onu, kes meid teenindab, kiidab tema tublidust ja annab sahtlist oma varudest veel parema kommi, kui neil väljas on... Mašmaša loeb veel sõna OMA, aga onul sahtlis rohkem kommi pole:)
Mašmaša on väga vaimustunud oma kirjaoskusest ning nüüd on see aeg käes, kus ta iga silti ja teksti üritab kokku lugeda - s.t. loeb tähed kokku ja üritab siis neid kokku häälida ja kuulata, mis sõna see võiks olla - kui mõne tuttava sõna moodi kõlab, siis kilkab rõõmust, et oskabki lugeda. Linnas käimine võtab palju rohkem aega, kui kõik reklaamid ära lugeda:) Autoga sõites röögatab keset tänavat: "Emme, jää seisma!" - küsin, mis juhtus - "Ma ei jõudnud seda silti lugeda...":)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar