laupäev, 31. juuli 2010

Aknalauad paigas ja uued leiud pööningult


Panime paikka alumise korruse töötubade aknalauad. Vikingi akendel aknalaudade jaoks soon sees, nii et õigesti paikka sättimine ei teinud muret. Üks soon ei tahtnud hästi paikka minna, aga aknalaua fikseeris siiski. Panime kiilud alla, lauad toeks peale ning aknalaua alune makroflexi täis. Saan täiesti aru, et makroflexi kasutamine ökoremondil ei ole eriti mõistlik, aga kuna akende paigaldaja Viking Windows paigaldas oma puitaknad ka miski vahuga, mitte taku vms-ga, siis tundus, et on mugav sama meetodiga jätkata – lisaks soojustusele on makroflexil ka fikseeriv omadus ning seda takul või vildil pole. Makroflexi kasutasin esimest korda. Pakendil oli kirjas, et maht suureneb 2 korda. Ega seda väga ette ei kujuta, kõige hullemini ei läinud, aga lõikamist on siiski. Lõuna tuli peale ja aknapõsed jätsime järgmiseks korraks. 
Peale lõunat käisime vana sepikoja juures vaatamas üht ehitatavat maakeldrit – fiboblokid all ja katuseks betoonist poolkaared. Omanik (tuvastasin temas oma kunagise lasteaiakaaslase, aga talle ma seda ei öelnud) jagas kohapeal ka lahkelt infot kuidas ta tegi ja kust materjali hankis. Võtsime idee seedida ja läksime enda ehitustöid jätkama. 
Kuna katuseaknad juba kohal, siis võtsime käsile pööningu ettevalmistuse nende ettepanekuks. Esimesena asusime pööningult põhku ära koristama (s.t. ainult sellest sarikavahest, kuhu aken tuleb). See on suhteliselt palju aega nõudev töö, kuna me ei taha klaasikilde ja muud sodi komposti või peenardele viia, kuhu muidu selle sodi viia plaanime. Klaasiklide on meeletult – nii pudeli-, lambipirni- kui ka aknaklaasi ja ka peegli omi. Aga on ka terveid pudeleid (enamasti väikseid), mis on pärast küürimist päris tarvitatavad -  ühte panin naitsepunaõli, teise elupuu tinktuuri – aga pudeleid jagub veel paljudeks ideedeks. Kokku korjasin ka mõned vineerist tikutopsid toredate etikettidega; kommipaberid ja suitsupakid olid huviatavad lugeda, aga neid säilitamiseks ei kogunud. Välja korjasime ka igasugust rauast-metallist träni. Kõige huvitavam eksemplar seekord klotsersõrmuse klotser – vähemalt mulle tundub, et selle asja otstarve oli selline. 
Saunaaeg jõudis kätte ja selle tööpäeva lugesime lõppenuks.

reede, 30. juuli 2010

Aknalauad


Sain Viking windowsist kätte aknalauad. Raha ei tahetud, arve lubati hiljem meilile saata. Vist polegi majanduses väga hull seis või olin ma väga usaldusväärse moega. Vaatasin nende aknaid ka, pean vist ikka üles kööki uued aknad ka panema, et külm sisse ei tuleks. Ära veel ei tellinud, kuna aknad mõõtmata.

kolmapäev, 28. juuli 2010

Aknakuller



Telefonikõne: Olen Kaubaekspressist, teile on katuseaknad, hakkan nüüd Raplast sõitma, et kuhu täpselt tulema peab. Tüüpiline näide logistikafirmade suhtumisest – keegi ei vaevu enne vaatama, kuhu sõidetakse ning kaasaegset tehnikat (GPS vms) ka ei kasutata. Pool tundi etteteatamist tundub kõigile normaalne. Juhatasin siis kuhu minna ja aknad maha panna, arvasin, et kui hästi läheb, siis leiab mõne inimese ka kuskilt maja ümbert. Kuller muretses, et kas keegi ikka on, kes aknad kinni katab, et need vihma ei saaks. No kui varem ette helistataks, siis oleks ikka oluliselt lihtsam organiseerida ja sellistele küsimustele vastata. Õnneks oli mamma õues ja kattis aknad kulleri abiga kinni ning helistas ja andis mulle teada ka, et aknad on saabunud. Ühtlasi mainis, et pottsepp käis ja parandas pliidi ära ning, et kütteklotsid jõudsid ka kohale. 

pühapäev, 25. juuli 2010

Sarikad ja tuuletõkkeplaat

17.07-18.07.10 Peitsisime prusse BioHolziga ning paigaldasime lisasarikaid ning tuuletõkkeplaati. 


24.07.10 Käisin Viljandi folgil.
25.07.10 Paigaldasime lisasarikaid ning tuuletõkkeplaati. 

reede, 16. juuli 2010

Leiud

13.07-16.07.10 Lammutasin seinu, saagisin parajas kauguses lauad ära, võtsin saepuru välja ja ehitasin mõne seina uuesti üles ning toppisin saepuru vahele. Saepurust leidsin rottide poolt kokku kogutud varandust: palju erinevaid tükke nii raamatutest kui ka vihikutest. Eredamad leiud on käsikirjaliste noodikirjade tükid. 
Ei tea, kas tegemist on Olav Ehala esivanemate teostega või nende poolt kirja panduga?
Huvitav oli lugeda ka kirja sõjaväest herr Sagorile. 
Kahjuks ei  ole senini suutnud Käru kiriku (Vändra kiriku Käru abikiriku) kirikuraamatutest ühtegi sellenimelist isikut leida.
16.07.10 tuli kohale hulk puitmaterjali. Kuna see oli meil kohe plaanis kasutusse võtta, siis oli see vaja teisele korrusele transportida. Lühemad ja kergemad tassisime trepist, aga 4 m 5*20cm prussidega oleks keeruliseks läinud. Proovisime aknast – ma vinnasin otsa vastu maja seina, punnnisin nõksutades nii kõrgele kui sain, siis ema haaras otsast, lükkasin alt nii kaugele kui andis ning mamma aitas emal prussi tuppa kaaluda. Ema proovis esialgu üksi, aga pruss oli täpselt nii pikk ja nii raske, et emal jäi kaalust puudu, ütles, et tal oli tunne, et lendab koos prussiga aknast välja. Mamma (peaaegu 85. aastane) oli käbedalt valmis aitama, kõndiski juba närviliselt ümber lauavirna ja tahtis aidata tassida, aga me ei lubanud. 
Kui puit oli tuppa tassitud, tegime kiirelt ühe pesu, panime  puhtad riided selga ning läksime Tori kirikusse Rannapi kontserdile. Kontsert oli tore. Mul on lapsepõlvest Rannapi muusikast mingi kole arvamus jäänud ning see kontsert üllatas täiega.  Pärast kontserti tutvusime mõningate vaatamisväärsustega nagu Tori Põrgu, Koidula mälestusmärk Vändra lähistel, Vändra Gümnaasiumi hoone ning selle lähedal üks mälestuste park. Kahju, et fotokat kaasas polnud ning telefon mul ju pilti ei tee.  

neljapäev, 15. juuli 2010

Sissejuhatus

Otsustasin ~120 aastat vana maja teise korruse elamiskõlblikuks kõpitseda. Suvitamiskõlblik oli see senini ka, eriti enne otsaseina remonti, aga talvitumiseks oli tuuletõkkeplaadist sein tiba õhuke. Senise avatud pimeda toa soovisin teha kinniseks magamistoaks ning valguse saamiseks plaanisin panna katuseakna, sellega seoses on vaja laiendada magamistuba ka veidi katusealusesse pööningule. Köögi ja suure toa plaanisin säilitada endistena, aga kuna põrand tahab vahetamist ning kõik vaheseinad olid põranda peale ehitatud, siis tuli kõik tühjaks lammutada. Pliit ning ahi oleks vaja olnud nagunii uuesti ehitada. Kangasteljed köögist plaanisime kolida alumisele korrusele ning teha ühest otsatoast kangatoa.  Ehituse käigus tekkis idee ka esikut-koridori katusealusesse laiendada ning katuseaken ka teisele poole panna. Kuna tegemist palkmajaga, siis igal võimalikul juhul kasutaks looduslikke ja hingavaid materjale. Ebameeldivaks leiuks on, et kunagine katuse läbilaskmine on rohkem kahju teinud kui arvata oskasime. Põrandalaagid ning must põrand pööningul on kohati väga pehkinud. Ning koid on kogu majas suht kõvasti tööd teinud. Ülemise korruse põrandalauad ning ka muud detailid on kohati üsna koitanud. Õnneks mitte sarikad ning välisseinad ja muud kandvad konstruktsioonid, vähemalt pole nähtavaid kahjustusi. Nii et on lootust, et katus püsib peal ja seinad ümber. Alumine palgirida tahaks vahetamist, aga seda nähtavate muutusteta juba viimased 25 aastat. Vundamendile tsemendist valatud veenina tuleks maha kraapida, kuna vesi voolab selle ja palgi vahele ning vesi kahjustab palke veelgi. Lisaks on maakeldri lagi sisse kukkumas ning kuna kelder asub naabrite maal ja seal seda remontida pole mõtet (ning võib olla poleks naabrid ka sellega nõus), siis tuleb plaani võtta ka uue keldri ehitus.     

Maja remont käib juba mitu kuud ning on olnud huvitavaid leide ja seiku seoses sellega, aga ei tulnud pähe seda kirja panna. Alguse lasin käest, aga parem hilja kui mitte kunagi. Nüüd siis alustan. Täna on 02.08.10. Kõik, mis on varasemate kuupäevadega, on kirja pandud mälu järgi.

Varasemad huvitavad leiud:
Kirjad seintel - kõik seinad on täis kirjutatud. Enamus tekstidest on nimed (Karl Gross, Otto Kalt, ...) sekka mõned kuupäevad – vanim aastast 1902, uusim 23.07.1942. Osad tekstid on venekeelsed. Vanim tekst on trepikojas ukse kõrval seinas, millest oleme üle 25 aasta mööda kõndinud ja pole märganud. Paljud  kirjad on varasemate remontide käigus üle värvitud ning kahjuks värvi pesemisega läksid ka kirjad häguseks. 

Peidikud -- Rotid? olid põranda sisse vedanud ~2 ltr pähkleid ning siniseid mürgikuubikuid. Pähklid olid enamus söömata, pesime puhtaks ja naudime ise – põrandatäite materjal on vist väga sobiv pähklite hoiustamiseks, pähklid on väga hästi säilinud ja maitsvad:)  Ning ülemise suure toa vasakus nurgas ukse kõrval oli põrand kuidagi kummaliselt lapitud. Kui seina maha võtsime, siis see teistpidine lauajupp tundus ikka pigem luuk kui paik, polnud õieti kinnigi löödud, nael ainult peale painutatud, aga kaugel ei paistnud, kuna väike nael ja mitu korda koos põrandaga üle värvitud. Võtsime luugi ära ja all oli tühjus, hetkel seal mingit varandust ei leidnud, eks siis saame selgema pildi, kui põranda üles võtame. Ilmselgelt on tegemist peidikuga, kuna ülejäänud põranda all ei ole tühjus vaid on kuni laudadeni liiva- ja saepurusodi. 

Oleme varem teinud: Esimese tööna lammutas pottsepp ära pliidi, soemüüri ning ahju. Lasime panna otsaseina soojustuseks tselluvilla.
Katsime selle paberi ja voodrilauaga.


Üleval toas oleme vahetanud ära otsmise  põrandatala (küll selle üles tassimine oli raske). Võtnud ära osad pehkinud põrandalaagid pööningul ning mõõtnud ja saaginud valmis uued. Lammutanud veidi seinu – ühes nurgas olid lauad liiga pehkinud, nüüd tundub, et sinna ei teegi enam seina, vaid sinna soppi tuleb kabinet. 
Immutasime uue kangatoa BioHolzi ja õliga. Tassisime alla kangasteljed ning panime paikka riiulid. All kangatoas on valmimas juba kolmas vaip.