Panime paikka alumise korruse töötubade aknalauad. Vikingi akendel aknalaudade jaoks soon sees, nii et õigesti paikka sättimine ei teinud muret. Üks soon ei tahtnud hästi paikka minna, aga aknalaua fikseeris siiski. Panime kiilud alla, lauad toeks peale ning aknalaua alune makroflexi täis. Saan täiesti aru, et makroflexi kasutamine ökoremondil ei ole eriti mõistlik, aga kuna akende paigaldaja Viking Windows paigaldas oma puitaknad ka miski vahuga, mitte taku vms-ga, siis tundus, et on mugav sama meetodiga jätkata – lisaks soojustusele on makroflexil ka fikseeriv omadus ning seda takul või vildil pole. Makroflexi kasutasin esimest korda. Pakendil oli kirjas, et maht suureneb 2 korda. Ega seda väga ette ei kujuta, kõige hullemini ei läinud, aga lõikamist on siiski. Lõuna tuli peale ja aknapõsed jätsime järgmiseks korraks.
Peale lõunat käisime vana sepikoja juures vaatamas üht ehitatavat maakeldrit – fiboblokid all ja katuseks betoonist poolkaared. Omanik (tuvastasin temas oma kunagise lasteaiakaaslase, aga talle ma seda ei öelnud) jagas kohapeal ka lahkelt infot kuidas ta tegi ja kust materjali hankis. Võtsime idee seedida ja läksime enda ehitustöid jätkama.
Kuna katuseaknad juba kohal, siis võtsime käsile pööningu ettevalmistuse nende ettepanekuks. Esimesena asusime pööningult põhku ära koristama (s.t. ainult sellest sarikavahest, kuhu aken tuleb). See on suhteliselt palju aega nõudev töö, kuna me ei taha klaasikilde ja muud sodi komposti või peenardele viia, kuhu muidu selle sodi viia plaanime. Klaasiklide on meeletult – nii pudeli-, lambipirni- kui ka aknaklaasi ja ka peegli omi. Aga on ka terveid pudeleid (enamasti väikseid), mis on pärast küürimist päris tarvitatavad - ühte panin naitsepunaõli, teise elupuu tinktuuri – aga pudeleid jagub veel paljudeks ideedeks. Kokku korjasin ka mõned vineerist tikutopsid toredate etikettidega; kommipaberid ja suitsupakid olid huviatavad lugeda, aga neid säilitamiseks ei kogunud. Välja korjasime ka igasugust rauast-metallist träni. Kõige huvitavam eksemplar seekord klotsersõrmuse klotser – vähemalt mulle tundub, et selle asja otstarve oli selline.
Saunaaeg jõudis kätte ja selle tööpäeva lugesime lõppenuks.
Peale lõunat käisime vana sepikoja juures vaatamas üht ehitatavat maakeldrit – fiboblokid all ja katuseks betoonist poolkaared. Omanik (tuvastasin temas oma kunagise lasteaiakaaslase, aga talle ma seda ei öelnud) jagas kohapeal ka lahkelt infot kuidas ta tegi ja kust materjali hankis. Võtsime idee seedida ja läksime enda ehitustöid jätkama.
Kuna katuseaknad juba kohal, siis võtsime käsile pööningu ettevalmistuse nende ettepanekuks. Esimesena asusime pööningult põhku ära koristama (s.t. ainult sellest sarikavahest, kuhu aken tuleb). See on suhteliselt palju aega nõudev töö, kuna me ei taha klaasikilde ja muud sodi komposti või peenardele viia, kuhu muidu selle sodi viia plaanime. Klaasiklide on meeletult – nii pudeli-, lambipirni- kui ka aknaklaasi ja ka peegli omi. Aga on ka terveid pudeleid (enamasti väikseid), mis on pärast küürimist päris tarvitatavad - ühte panin naitsepunaõli, teise elupuu tinktuuri – aga pudeleid jagub veel paljudeks ideedeks. Kokku korjasin ka mõned vineerist tikutopsid toredate etikettidega; kommipaberid ja suitsupakid olid huviatavad lugeda, aga neid säilitamiseks ei kogunud. Välja korjasime ka igasugust rauast-metallist träni. Kõige huvitavam eksemplar seekord klotsersõrmuse klotser – vähemalt mulle tundub, et selle asja otstarve oli selline.
Saunaaeg jõudis kätte ja selle tööpäeva lugesime lõppenuks.
