Ettevalmistused teiseks sessiks

Kuu on väga lühike... või oli koolitöid palju... või luuserdasin liiga palju...

Aga enamus koolitöid sain ikka tehtud. Alustasin enda arust kõige mahukamast: mustriline heegeldamine. Vahepeal jõudsin poes käia ja paremaid heegelnõelu ja kudumisvardaid osta ning tahtsin kohe proovida ka - tulemuseks, et töö on ülevalt kitsam - tegelikult võib põhjus olla ka, et käsi harjus heegeldamisega ja hakkas kõvemini heegeldama:

Kuna üks heegelnõel kratsis sõrme hellaks, siis jätkasin kudumise töödega: parepidine kude, soonik, keerdsilmustega soonik ja sellest hiljem veel teine variant teise lõngaga. Seejärel haarasin taas heegelnõela ning tegin valmis poolsambad ning ühe- ja kahekordsed sambad. Muidugi seda kõike mitte ühe päeva jooksul vaid väga hajutatult lapse lõuna- ja ööunede aegadel. Kuna osa valget lõnga oli enne kudumist pesemata, siis pesin kõik tööproovid ning tõmbasin kuivama:

Ja siis alustasin tehtud tööde vormistamisega õppimappide jaoks. Paelad koos nimetustega kartongile, õpetused tagaküljel:

Kõik ülesloomised kartongile nõelutud, õpetused veel lisamata - tõenäoliselt lisan ka tagumisele küljele:

Vaiba kavandid valmis, aga neile pidime küll põhja valima, kuid ei tohtinud veel enne tunnis arutlemist lõplikult vormistada. Ebasümmeetrilist valgel põhjal tegin algul kaks erinevat varianti ning lõpuks veel ühe, mille valisingi välja, aga mis pildile ei jõudnud:

Heegelduste osas leidsin, et kollane pole ikka tööprooviks hea värv ning kinnissilmustega tööproovid tegin uued. Need ka said viimasel õhtul lõpuks vormistatud:

Kudumite osas tekkis vormistamisel ühe osas kahtlus, et ei mäletanud õiget ülesloomist ning tegin selle ka uue. Lisasin mustrid ning vormistasin lõplikult:

Kangakudumise mapi jaoks valisin küll kartongid ja sättisin sõlmed valmis, aga õmblemiseni ei jõudnud. Samasse mappi vajaliku teooria kokkuvõtteni ka ei jõudnud - õnneks on lõpliku esitamiseni veel aega...

Üldse ei jõudnud teha kirjalikuu ülevaadet aines Sissejuhatus kutseõpingutesse, aga sellel tähtajaks ka alles 28. nov:) ja teisel sessil seda ainet pole ka.

Müstika:)

Kuna laps sai kuskilt nohu, siis olen talle ööseks villased sokid jalga pannud. Kuna ma ise pole talle kududa jõudnud ja minu vanaema talle ka mitte ning teiste poolt "pärandatud" või laenatud vanaema kootud sokid tunduvad liiga kenad kummikusse panekuks, siis ostsin mõned paarid Suva villaseid sokke - helesiniseid ja roosasid. Need on aga nii pehmed, et olen neid nüüd ka toas kooserdamiseks ja magamiseks jalga pannud. 

Ühel ööl teda toites märkasin, et üks roosa sokk jalast kadunud ning kuna pimedas ei tahtnud seda voodist otsima hakata, siis võtsin kummuti pealt sinise - nii ta magas nagu Pipi - erinevat värvi sokid jalas:)

Eile õhtul panin talle jälle roosad sokid ööseks jalga ja sinised igaks juhuks voodi kõrvale kummuti servale valmis. Erakorraliselt öösel kakast mähet vahetades panin tule põlema ja lapsel oli ühes jalas roosa ja teises sinine sokk ning voodis oli teine samasugune paar veel:) Mina arvasin, et laps magab, kui mina teises toas telekat vaatan ja koolitöid teen, aga tema vahetab hoopis salaja pimedas sokke...:) 

Viilin...

Nagu õpilastele kohane, siis tahaks ikka koolitöid edasi lükata ja muude asjadega tegeleda... Tegelikult oli ikka plaan kooliasjad enne teha ja siis muid mõtteid ja ideid teostada, aga kuidagi ei saanud end korrale kutsuda:) Ilm läks ootamatult jahedaks ja ma avastasin, et mulle mullused (tegelikult isegi juba mitu aastat vanad) mütsid-sallid üldse enam ei meeldi - eelkõige sellepärast, et need kuidagi lötakad ja kõrvadest puhub tuul ikka läbi - aga pähe oleks vaja midagi panna ja päris talve oma veel ei tahaks panna. Moodsaid palmikumütse ei viitsinud kuduma hakata, pealegi on mu lõngavarud liiga suured, et veel mõnda uut lõnga osta. Võtsin siis ühe olemasoleva karvase lõnga, mis juba mitu aastat ootab mütsiks-salliks tegemist. No üldse ei oska kududa... s.t. tegelikult olen liiga laisk, et korralikku tööproovi teha ja nii teen silmade arvutused paari rea järgi... ja eks sellepärast need mütsid ka liiga lötakad tulevad. Seekord ka oli juba päris palju kootud, kui aru sain, et ikka liiga suur ja harutasin kõik üles. Siis hakkasin liiga vara kahandama ja harutasin jälle suure jupi üles. Lisaks ei meeldinud mulle üldse need ringvardad, mis mul kudumiseks olid võetud ning viiene komplekt, millega soonikut tegin, oli veidi väiksem number. Arvasin, et ega see palju ei mõjuta ja välja ei paista, et poole pealt jälle väiksemad vardad on - ja ei paista ka, aga oleks võinud ikka mõne rea hiljem nendega alustada, et müts paremini peas seisaks. Ja kahandama oleks ka veel mõni rida hiljem alustama, aga rohkem ma ei viitsinud harutada - niigi kulus üheõhtuse mütsi jaoks juba kolm õhtut:( - ja hakkasin juba oma koolitööde pärast muret tundma. Aga kõigest hoolimata ma kannan oma uut mütsi ja kõrvadel on ikka soojem, kui mulluse mütsiga:)

Salle on mul veidi suurem valik ja seda ei hakanud praegu kuduma - kui koolitööd valmis saan ja enne järgmist sessi jõuan, siis teen - pärast tulevad uue sessi tööd peale ja pean need esimesse järjekorda panema. Ja talveks võiks samast lõngast veidi paksema ja suurema mütsi kududa:)

Lisaks mütsile oli vaja mul veel ka väike õmblustöö ette võtta: tahtsin õele soolaleivaks kohvikannu kinkida ning sellele sobiva kannusoojendaja ka. Sellele õnneks ei kulunud palju aega ja harutama ka midagi ei pidanud:)

Kuna juba õmblusmasin oli vaja välja võtta, siis tegin kohe endale ka - kangas ootas juba mitu aastat. Oleks olnud isegi kaks vaja õmmelda - mul ju kaks kodu ja kummaski pole veel kohvikannusoojendajat, aga vatiini kahjuks polnu nii palju varutud ja nii sain endale ka esialgu ainult ühe:

Ja nüüd võtan jälle kudumisvardad, et koolitöödega jätkata...

Rahvarõivad- sukad 5

Ilmad enam väga õues lapse lõunaune ajal kudumist ei soosi ja laps toas enamasti magab suhteliselt kehvasti - s.t. ma ei oska teda uuesti uinutada, kui ta nuttes ärkab ja millegi muu peale ei rahune, kui ainult tissi peale. Ja ma nii andekas pole, et suudaksin kududa, kui laps tissi otsas kaisus magab. Sellest hoolimata olen ühel sukal valmis saanud ka teise mustriosa. 

Lootsin, et saan teisel ka enne valmis, kui kool hakkab, aga kahjuks olen ainult paar rida jõudnud kududa. Nüüd pean eelistama koolitöid ja sukad peavad koolitöödest vabu hetki ootama. Valge osa peale ei julge mõeldagi... Lisaks ajapuudusele teeb mind murelikuks, et mu olemasolev lõng on nii ebaühtlane ja ühekordse ning -värvilisena jääb see kude ka väga ebaühtlane ning lisaks esteetilisele poolele on see ka ju hirmus õrn. Peaks uue valge lõnga otsima, aga ei tea millist valida - praegune on ostetud Jolleri poest ning tootjat pole avalikustatud nii ma ei teagi, kas näiteks Saara Kirjastusest saaks samasuguse kvaliteediga lõnga - neil 8/2 valge lõng on Raasiku Aade lõng ja kirjas, et sobib hästi sukkade kudumiseks, aga vihist on suurendatud pilt ning minu silmale tunduvad selles vihis erinevad lõngad erineva paksuse ja keeruga. Kuskile lõngapoodi on ka keeruline hetkel minna - need on enamasti suhteliselt kitsad, et lapsekäruga ei mahu ja ringijooksva lapsega on veel keerulisem... eriti kui see laps on lõngahull:) Täna just avastas mu "koolikoti" ja oli jube õnnelik, kui sai seal luku veidi lahti ja ühele lõngakerale näpud taha:)

Aga kuna mu koolitööd võtavad ka mingi aja ja teise suka viimane mustrikord samuti, siis mul on veel aega mõelda ning võib olla on nagunii vaja ka kooli pärast kuskile käsitööpoodi minna, siis saaks seda sokilõnga ka veel otsida.

Esimene sess

Ei pidanudki väga kaua ootama - ongi kool alanud:) Esimene sess on möödas ja pole veel tunnet, et see kõik üle jõu käiks. 

Kuna ma ühikas vms ei ööbinud, siis seltskonnaga väga tutvust ei jõudnud teha - päevad olid pikad ja vahetunde eriti ei tehtud. Üks sõbranna küsis, et noh, kas oled kõige vanem:) - pean tõdema, et olen ikka pigem nooremate seas  - üks tundub palju noorem, mõned vast veidi nooremad või enam-vähem samaealised ning päris suur hulk ka vanemaid. Nii et võib veel pikalt koolis käia, kui huvi ja aega jätkub... Mõnel meist ongi juba teine eriala samas koolis käsil. Õpetajad on küll mõned minust nooremad:), aga mõned on vanemad ka.
Esimene päev algas sissejuhatusega kutseõpingutesse (4 tundi) - arvasin, et ongi ühekordne sissejuhatav loeng, aga tundub, et see jätkub ikka pikemalt ning on vaja ka teoreetilisi teadmisi selle käigus omandada ning kirjalikke töid teha. Esimeseks tööks on vaja erinevaid kutsestandardeid võrrelda - käsitöölise omi ainult, aga ikka tundub hirmutav...
Seejärel 2 tundi arvutiõpetust - saime e-kooli ja moodlesse registreeritud ja logitud ning viimases ka kasutamise juhtnööre (seal on meil kogu õppematerjal ja kodused ülesanded), natuke õppisime ka kahes serveris korraga töötamist - selles on mul oma töö tõttu piisavalt kogemusi ja pigem sain veidi teisigi juhendada. Edasistes tundides hakkame tööde vormistamist õppima - tõenäoliselt ei ole seal mul väga palju uut õppida.
Ja siis läks praktikaks:) Päeva lõpetas 4 tundi heegeldamise alusõpet. Alustasime ahel- ning kinnisilmustest:) Lõngaks tavaline 8/2 villane ning heegelnõel nr 1,5. Enda arust heegeldan päris tihedalt, aga pinginaaber tegi veel tihedamalt (minu oma on ülemine - lõng on meil sama jämedusega, heegelnõel samuti ning silmuste arv ka sama):

Järgmiseks korraks tuleb valmis teha 6 tööproovi ning need ära vormistada - s.t. pressida, pappile õmmelda ning vajalik info juurde kirjutada. Lisaks tavalistele ühevärvilistele heegeldustele peab üks tööproov olema värviline ning selleks tegime tunnis omal vabal valikul mustri ning alustasime juba ka selle ringselt heegeldamist (hiljem peame tegema endale samas tehnikas koti). Minu oma sai selline:

Teine päev algas tekstiilide kompositsiooniga, kus tegime värvilisest paberist must-valgete vaipade kavandeid nii sümmeetrilisi kui ka asümmeetrilisi:

Järgmiseks korraks peab neli taolist kavandit tegema ja kenasti vormistama.

Peale lõunat jätkasime kangakudumise alusõppega. Tutvusime kangastelgede osadega ning õppisime kangaste rakendamise juures vajalikke sõlmi (olen neid kangakudumise suvekoolis kasutanud ja midagi uut seal veel polnud, aga seda mulle öeldi sisseastumisvestlusel ka, et selles aines mul esimesel aastal midagi päris uut vast pole):

Järgmisena punusime 4 tundi paelu:

Viimane jäi veel pooleli ja  tuleb ära lõpetada ning siis kõik ilusti vormistada, s.t. koos õpetusega pappile õmmelda.

Päeva lõpetas töökeskkonnaohutus, kus räägiti esialgu üsna üldist juttu ja anti juhtnööre, kus seadused ja erinevad juhendid on kätte saadavad ning vist pidime mingi töö ka selle kohta tegema - nii hilja teoreetilisi aineid õppida pole eriti lihtne, pealegi vaevas juba koduigatsus... Õnneks on kõik materjalid moodles olemas ja koduste ülesannete info ka:)

Laupäeval alustasime eesti rahvakultuuri ja tekstiilipärandiga - enamus aega kulus olemasoleva kirjanduse ning allikate tutvumisega ja natuke räägiti ka erinevatest leidudest ning muuseumieksponaatidest.

Seejärel 6 tundi silmuskudumise alusõpet. Alustasime erinevate ülesloomisvõtetega:

Need vaja ka järgmiseks korraks ilusti vormistada ning lisaks veel 4 tööproovi kududa.

Päeva lõpetasime heegeldamisega, kus jätkasime mitmevärviga heegeldamist.

Koolipäevad olid väga pikad, aga samas on praktilisi aineid ikka oluliselt lihtsam pikalt teha, kui teoreetilisi. Harjunud ju öösel kuduma ja muud käsitööd tegema:)

Nüüd on siis kuu aega aega, et leida tööde vormistamiseks sobiv kartong, teha valmis vajalikud tööproovid ning kõik kenasti vormistada. Lisaks peaks üle vaatama teoreetiliste ainete materjalid, kui samu aineid järgmisel sessil ka on. Hetkel ei tundu kodutööde maht ületamatu:) - aga viimasele minutile ka ei või jätta...

Nukuriided

Plaanisin küll, et ei tee nüüd enne nukkudele riideid, kui sukad valmis kootud, aga ikka olen teinud:) Millalgi leidsin, et masinaga oleks sirgeid õmblusi vast kergem ja kiirem teha ning maal lõikasin mõned asjad välja ning panin linnas poolikute õmblustööde hunnikusse. Sealt need nüüd välja tulid, aga kuna teisi trikotaažist asju õmmeldes sain aru, et see tulemus ei pruugi nii hea jääda, siis õmblesin ikka käsitsi kokku. 

Teresa oli valmis neid presenteerima:)

Mustad 3/4 retuusid:

Pitspluus ja must sukk-kleit:

Ja Ken sai särgi:

Oma kangajuppe sorteerides jäid näppu sõbrannalt saadud peotantsukleitide õmblemise jäägid - no pidin lõpuks ära proovima ja mõned hilbud õmblema. 

Barbile top ja seelik, Skipperile kleit:

 

 Samast kangast veel ühed püksid:

 Skipper on küll veidi väiksem, aga need sobivad ka talle:

Viisin lapsele väikseks jäänud sokke maale, aga kuna õde neid omaks ei tunnistanud, siis sai ühest paarist Skipper endale mantli:

Suurematest sokkidest proovisin teha ka suurematele nukkudele riideid. Need leidsin ka lõpetamata õmblustööde hulgast ja nendel lasin küll pikemad küljed masinaga kokku, säärte ja käiste otsad tegin käsitsi.
Marie Kruse sai ühest sokist džempri ja retuusid (viimased said tegelikult vööst liiga madalad ning said maale mõnele väiksemale nukule):

 Teisest sokist tegin sukkpüksid:

 Need mulle meeldisid eriti:) Selliseid võiks veelgi teha. Kannad sättisin päris sokikannast:

Sama kostüüm sobis ka beebinukule (My Little Baby Born):

 Ja lapsele sobis ka:)

 Veel ühest sokist tegin seeliku ja särgi - seelik ei jää just kõige kenam:

 Särk mõne teise seeliku või pükstega võiks täitsa sobida.

Lisaks proovisin veel suurematele nukkudele ka midagi pusida. Ühest sokipaarist pluus ja teisest püksid. Pluuse pole mõtet teha - riidest saaks lihtsamalt, kui just ei taha värvliks seda sokisoonikut. Aga sokkidest sukkpükse võib teha küll - peab ainult nuku jalapikkusele vastava sokisäärega sokid leidma - kõhnematele nukkudele ühest sokist ja paksematele kahest:

Õetütar soovis ühel õhtul minu juures pidžaamapidu teha ja samal ajal nukkudega mängida, neile riideid õmmelda (5 riiet) ja mööblit teha. Meie pidu oli kahjuks nii lühike, et jõudsime ainult kangaid tuulutada ja Staciele ühe kleidi õmmelda ning sellegi lõpetasin peale pidu:) Kangad valisime nii kehvad, et see kleit hakkas enne lagunema, kui valmis sai - väga hargnevad kangad, panin siis pitsi peale, et saaks sifooni laiemalt kinnitada.

Kui meie õetütrega nukkudega sebisime, siis minu laps tuulas kangaid - talle ei meeldi, kui asjad on sorteeritud eraldi kottidesse:) (või ka pottidesse - kui nartsisse maha panin, siis ta ka kõik jäägid kallas topsidest ühte kasti kokku)

Veel moosi

Ühel päeval sattus Facebookis mu uudisvoogu Lia Virkuse õunamoos šokolaadiga või kakaoga.

Õuna-šokolaadivõie ehk tervislik Nutella šokolaadikreem

500 g puhastatud õunu
100 g pruuni roosuhkrut
10 g kakaod (maitse järgi)
vanillsuhkrut
30 g võid

Puhasta ja tükelda õunad. Koori välismaised poeõunad ja kõva koorega Eesti talveõunad, omamaised suveõunad pane potti koorimata kujul. Keeda potis koos suhkruga pehmeks, püreesta saumikseriga. Lisa vanillsuhkur, kakao ja või. Kuumuta veel keemiseni ja tõsta purki.

Šokolaadiga võie. Keeda õunad suhkruga pehmeks, püreesta saumikseriga ja tõsta kõrvale. Lisa potti 100 g tükeldatud tumedat šokolaadi, sega sulamiseni – ära enam keeda! – ja tõsta purki.

Kuna koogi jaoks olin ka hapusid õunu (jälle miskid metsikud - ise keset põldu hiljuti kasvama hakanud, nüüd teist aastat õunad ka juba küljes) kaasa võtnud, siis otsustasin jäägid moosiks keeta. Šokolaadi mul külmkapis leidus, kakaod ja muscovado suhkrut kapis ka, vaniljesuhkrut samuti. Lapse lõunaune ajal jõudsin õunad ilusti ära puhastada - saingi enam-vähem ühe kilo, et retsepti järgi mõlemat moosi keeta. 

Õhtuse magamapanekuga läks nii nagu siis ikka läheb, kui mingi väga konkreetne plaan vajab teostamist... Laps ei soovinud üldse uinuda... Poolteist tundi laulsin, siis hakkas endal juba selline väsimus, et hakkasin juba kurjaks muutuma. Tõstsin siis lapse voodist välja, käskisin iseseisvalt mängida ja hakkasin ikka moosi keetma. Laps oli tubli:), mängiski iseseisvalt. Vahepeal natuke kurjustas, kui ma polnud enda kuuma moosist puulusikat nõus tema ilase puulusika vastu vahetama, aga muidu oli rõõmus ja toimekas. 

Õunad moosiks keetsin korraga - panin veidi ikka vett ka alla, aga päris pehmeks ei saanudki keeta, enne  muutus liiga tahkeks ja tahtis hakata juba põhja kõrbema (ei tea, kas vähese ja teistsuguse suhkru tõttu)  - peale saumiksriga pudistamist jaotasin kaheks. Ühte ossa hakkasin šokolaadi sulatama, teisel lasin siis seista. Laps nuias oma puulusikasse maitsmiseks ka - andsin siis talle ilma lisanditeta varianti - talle maitses:) Käis nagu ahjualune kapi ääres oma lusikat vibutamas ja veel hõikumas:) Natuke jäi mulle ikka järgi ka, et sain või, kakao ja vaniljesuhkru lisada ja korra kuumutada. Kokku tuli seda moosi armetult vähe - mõlemat kaks pisikest purgikest ja veidi veel degusteerimiseks. Mulle meeldis šokolaadiga variant rohkem - teises oleks pidanud rohkem kakao maitset olema tunda. Hapude õunte korral peaks suhkrut oluliselt rohkem panema - mulle oleks meeldinud magusam moos, see jäi minu arust liiga hapu. Aga küll see ka ära süüakse:)