Muud tegemised

Aeg-ajalt üritan lapse mängude kõrval koolitöid sehkendada ja lõngakaarte tehes lõikusin lõngajuppe - laps siis võttis oma lõngakerad (ostsin talle Selverist miski lõngade komplekti, kus on 10 väikest akrüüllõngatokki) ja lõikus neid ka. Kahjuks mitte minu eeskujul lõngajuppe vaid lõngatokke... Ja nii koosnevad ned tokid nüüd väikestest juppidest. Ja kui ühel päeval laps nukule suusatama minekuks mütsi nõudis, siis tegin kinnissilmustega värvilised mütsid, kus iga jupi lõppemisel võtsin teist värvi jupi. Tulid hoopis sellised kevadised rõõmsad mütsid, mitte talvemütsid. Keni oma oli viimane ja sai juba enam-vähem õige suurusega, teiste oma said veidi väikesed - hakkasin kiirustades liiga vara kokku võtma.

Koolitöö praagist sai väike uss:

Onupojal oli juubel tulemas ja kuna tahtsin talle vanadest fotodest koopiaid kinkida, siis tegin fotodele karbi ka. Kasutasin kunagi karbikoolitusel tehtud märkmeid ning tundub, et õnnestus (kahjuks pole erinevatel põhjustel talle veel külla jõudnud nink kinki saanud üle anda):

Karp väljast ja seest:

Natuke olen nukk Paula varustust ka täiendanud (ikka lapsega mängimise kõrval vastavalt tema soovidele, mitte tema uneajal koolitööde arvelt). Paula sai endale kahed mähkmed (valgest vildist, krõpsud kinnituseks):

Ja kuna lumi tuli taas maha, siis oli Paulale kelku vaja - igaks juhuks alles hoitud auto klaasipesuvedelikukanister leidis uue kasutuse:

Samast kanistrist sai Paula ka tooli, aga tahan seda millegiga veel katta ja pilti ei teinud.

V sess

Kuu on jälle möödas, uus sess käes ja koolitükid enam-vähem "õpitud". 

Seekord algas kool veidi teisiti. Kogunesime kooli parklasse, kust buss viis meid õppekäikudele erinevatesse käsitöö ettevõtetesse. Alustasime Põltsamaalt Katre Meistrikojast, mida peab Katre Arula. Nimi tundus tuttav ja kui tema kojas ringi vaatasin, siis nägin seal ka üht-teist tuttavat, mis on tõenäoliselt ajakirjast Käsitöö silma jäänud - kindakirjalised mustrid kangastel (läbi tülli õmmeldud) ja peidetud nööpide tehnikas sõled ja muud kleidikaunistused. Tõenäoliselt olen ka Mardilaadal ta töid näinud, sest seal pidavat ta ka igal aastal käivat. Põltsamaalt viis tee meid edasi Viljandisse. Seal esimese asjana käisime söömas ja edasi ootas meid Kondase keskuses näitus "Punase lõngaga - Waibad ja wammused" - Riina Tombergi vammused ja Christi Küti ning Viorica Kuusiku vaibad - üks uhkem kui teine. Lisaks oli seal teine näitus Urmas Viigi illustratsioonid ja installatsioonid "Muhu inglid" - ka päris huvitav. Ja kuna me seal keskuses juba olime, siis vaatasime püsiekspositsioonis olevat Paul Kondase maalide näitust ka - mulle need eriti ei meeldinud - tundusid väga naivistlikud vms. Peale näitust käisime ühes käsitöö poes, mille nimi mulle hetkel ei meenu, kus müüdi ja valmistati käsitööd ning müüdi ka lõngu ja mõningaid muid tarvikuid. Ostsin lapsele sealt uue lõbusa lapitöö (vms) kassikese - ERMist ostetu kaotasime me Prismas millalgi kahjuks ära, aga vahest on väga hea kotist midagi pisikest lapsele näppu anda. Viimasena külastasime Vilma Villavabrikut. Vilma nime pole see mitte minu vanaemalt saanud vaid hoopis Vilma Leivavabrikust, mille ruumides nüüd Viljandi Kultuuriakadeemia osaliselt asetseb ning kus nad siis villavabriku on püsti pannud. Mulle on tundunud, et villast lõnga tootmine on suure tööjõuga keeruline ettevõtmine - seal tundus, et kahest inimesest täiesti piisaks, kui tehnika on kaasaegne ja vabrik väike. Kuigi see väga väike ei tundunudki, erinevad seadmed alates villahundist, mis villad lahti soputab kuni poolijani, mis siis lõngakerad valmis teeb, võtsid enda alla päris mitu ruumi ja korraga sai kedrata vist 24 lõnga. Tundus päris huvitav ja tekkis tahtmine koos mõne villakotiga veel sinna kunagi minna, et kogu protsessi ka käega saaks katsuda - praegu see vabrik alles üsna algusjärgus ning maisnate töötamist ei näidatud, lihtsalt tutvustati, mida üks või teine teeb ja näidati lõplike saadusi.

Kogu sellest õppekäigust peame 1. märtsiks põhjaliku aruande kirjutama aine Sissejuhatus kutseõpingutesse tarbeks ja villavabriku kohta lisaks veel ühe materjaliõpetuse jaoks.

Aga sellega polnud päev veel läbi. Materjaliõpetuses kuulasime veidi teooriat tekstiile kahjustavate tegurite kohta ning saime ette näidata oma paelte õpimapid ja valmistatud võtmehoidjad - sessi lõpuks tulid juba mobiilile teated, et e-kooli on paelte õppeaine arvestatud hinded ära pandud.  Edasi läks päev viltimisega, mis on meil uus õppeaine. Alustasime väikse eseme nõelviltimisega - kõige raskem oli välja mõelda, mis ese see võiks olla:) Tegin lamba (vähemalt selline oli mu plaan), see jäi veel kodus lõpetada, aga mul sai see minu arust tunnis valmis:

Edasi jätkasime märjema tööga - märgviltisime šabloonile lille. Materjal mul kõige parem polnud - keskelt ei tahtnud kuidagi kokku viltuda - pean seda veidi kaunistades veel kinnitama, et lill ära ei laguneks. Muidu viltus küll ja jäi minu arust päris tore. Vaja veel ainult veidi kaunistada ja taha juukseklamber või rinnanõel vms panna:

Öö oli peaaegu käes, kui päev otsa sai...

Teine päev algas ka uue ainega - fotograafia. Seekord me veel midagi ei pildistanud. Vaatasime meie valitud ilusaid ja koledaid käsitöö fotosid ning põhjendasime oma valikut. Lisaks tutvustasime ennast ja oma soove õpetajale. Järgmiseks korraks peame oma fotoaparaatide nuppudega tutvuma, s.t. teadma, mis nupp meil mida võiks teha.

Päev jätkus kangakudumisega - saime kätte oma tööproovid, mida olime kudumas käinud. Kolmel erineval teljel valmis siis kolm erineva sidusega vaibakest. 

Veidi villast ja kalavõrku toimse sidusega:

Minu lemmik: veidi villast ja veidi tekikotti koos miski trikotaažiga ja siis veel erinevaid trikotaaže koos - labane sidus koos raanuga. Eriti meeldib mulle villane pruuni-rohelisega osa. Plaan on oma esimene vaip selle sidusega teha - see, mis koolile tuleb kahjuks teha...

Ja kolmas rõõmsavärviline erinevatest t-särkidest, toimne sidus:

Saime infot erinevatest otste viimistlemise võimalustest ning peame kõik kuus otsa erinevalt sõlmima või muud moodi viimistlema (eriti jäi kõrva märkus, et kui lõimena kasutada vana mistra materjali, siis peaks selle kindlasti ära peitma, et silma ei riivaks - mul vanaema on viimased vaibad ka just selle lõimega teinud ja mind need mistra narmad pole senini häirinud...) ja ühe jätma õmblemistunnis kantimiseks (märtsi tunniplaanis veel õmblemist pole). Lisaks tegime ka väikese kontrolltöö juba omandatud materjalide kohta - tulemused saame hiljem meilile, aga tean juba, et ühe olulise punkti suutsin osaliselt kindlasti valesti vastata. Järgmisena peame oma väljavalitud vaiba kavandist tegema suurenduse - kui esimene kavand oli 1:10, siis nüüd peame sama vaiba kohta kavandi tegema 1:5 ja lisama vajadusel triipe või koemustrilisi pindu (toimse sidusega hambaid või labasega raanut). Ja sellega pole üldse palju aega - juba 20. veebruariks ootab õpetaja meie kavandeid koos siduse valikuga ja matrejalide arvutustega, et järgmisel sessil saaks meile materjalikerad kätte anda, et saaksime kohe vaipu hakata kuduma...

Kangakudumise tunniga parallelselt toimus ka tekstiilide kompositsiooni tund - s.t. et sama õpetaja ainete puhul eriti tunde ja järjekorda ei jälgita, infot antakse vastavalt sellele, kuidas aega paremini saaks kasutada ja et siis ka midagi teha oleks, kui õpetaja mingeid iseseisvaid töid kontrollib vms. Heegeldatud koti kavand oli mul lõplikult vormistamata ja selle eest ma hinnet veel ei saanud - vaja järgmiseks korraks see ka ära lõpetada. Soki kavandi sain ette näidata ja ei pea seal midagi parandama hakkama. Jõudsin tunnis veidi juba tööproovi ka teha (usinatel olid tööproovid juba valmis ja mõnel isegi mitme kavandi kohta):

Tempo on meil kiire - järgmiseks tunniks peame motiividest heegeldatud vesti kavandama. Peame leidma motiivi, tegema tööproovi, et saaks pinnalaotust joonistada ning leidma ka sobiva äärepitsi ja vajadusel ka väikse vahemotiivi. Lisaks peame joonistama selle vesti figuurile, ehk joonistama selle inimese selga, et näha oleks, kuidas see peaks valmis kujul olema. Figuuri õnneks ei pea ise päris  peast joonistama, kui ei oska, võib kopeerida moeajakirjade omi või ka isegi pabernukke kasutada. Pean oma pabernukkude varud üle vaatama, kas mõnele võiks heegeldatud vest selga sobida... Tundub päris ulmeline see ülesanne, aga peab ikka kuidagi hakkama saama...

Seejärel õpetaja vahetus ja algas järgmine kolmik. Alustasime kudumisega, et teoreetilise aine ajal oleks võimalik näppe liigutada:) 

Sain tehtud ühele sokile ühe tahiga lõpets kanna (seda kanda ma küll enda sokkidele ei kooks): 

Teisele sokile alustasime hiiu kanda, aga mul läks seal midagi sassi ja harutasin üles, pean kodus uuesti tegema. Lisaks peame sellele tegema ka hiiu kahandusega varba. Ühele juba alustatud sokisäärele peame järgmiseks korraks kuduma valmis kannalaka, et saaksime sinna hakata saksa kanda kuduma.

Jätkasime ka muude koekirjade kudumist. Seekord siis roosisime. See tundus oluliselt lihtsam kui üksiku motiivi kirjamine, mulle täitsa meeldis (vähemalt peale seda paari rida, mis tunnis jõudsime valmis teha):

Järgmiseks tunniks tuleb see roosimine muidugi lõpetada ja teha vahele üks vits või keerukord ja sentimeeter labast, et saaksime vikeldama hakata. Lisaks saime mõni päev enne sessi kirja silmuskudumist puudutavate teemadega, millest igaüks pidi ühe välja valima ning väikse uurimustöö või referaadi vms kirjutama. Valisin endale teema Kudumisoskuse levikust maailmas ja silmuskudumise levik naabermaades. Töö mahuks on arvestatud 24 h, õnneks valmis peab olema aprilli sessiks. Mai sessiks peavad aga valmis olema sokid, mida praegu kavandame.

Heegeldamise tunni alguseks oli laud juba väga kirju:

Heegeldamises jätkasime setu pitsidega. Ühe jõudsime alustada:

Kodus tuleb see lõpetada ning kaks pitsi veel teha. Ka heegeldamises tuleb samasugune töö teha. Seal valisin teemaks Kinnissilmustega mustriline heegeldus. Heegeldamise teemad on vist kitsamad, selle töö mahuks on hinnatud ainult 10 h:) ja tähtajaks 2.mai. Aprilli sessiks peame valmis saama oma kinnissilmustega heegeldatud koti ning juuni sessiks vesti, mida nüüd kavandama hakkame.

Päeva lõpetas Eesti rahvakultuuri ja tekstiilipärandi alused. Õpetaja rääkis erinevate piirkondade rahvarõivaste erisustest ning meie samal ajal kudusime ja heegeldasime. Ka selles aines on vaja kirjalik töö teha. Seal valisin teemaks Nahast tarbeesemed, nahast rõivaesemed. Töö mahuks on hinnatud 30 h ning valmis peab olema 12. juuniks. Igav meil ei hakka...

Laupäev oli tavapäraselt Jarõna Ilo päralt. Esimese poole päevast joonistasime. Kuna meil on vaja rõivaid figuuridel kavandada ja sisuliselt olid meil viimased joonistamistunnid, siis õppisime kärmelt inimest joonistama. Inimest meil ette ei antud, pigem juhtnöörid erinevate kehaosade proportsioonide kohta ning puufiguurid, kelle erinevaid asendeid pidime joonistama.

 Lisaks pidime figuuridele ka 50-ndate kleidi ja õhtukleidi selga joonistama:

Kodus peame veel joonistama 6-8 figuuri tagurpidi meetodil, s.t. et võtma mõne moeajakirja pildi ning sealt riiete seest figuuri leidma ja paberile joonistama. 

Päeva teise poole tegelesime värvidega. Jälle lõikusime ja kleepisime erinevaid kombinatsioone. 

Tumedad toonid:

Heledad toonid:

Siis vahetasime mõlemas ühe ruudu välja - tumedatele lisasime ühe heleda ja vastupidi:

Järgmiseks ülesandeks olid tuhmid ja erksad toonid.

Kaks rida tuhme ja alumine rida erksad:

2 rida erksaid ja alumine rida tuhmid:

Tundub, et mis see siis on teha, muudkui lõika ja kleebi, aga tegelikult me tunnis vaatab õpetaja igaühe tööd eraldi üle või vaatame kõik koos ning päris palju peame oma töid korrigeerima, s.t. mõne värvi välja vahetama.

Viimasena tegime üht ja sama värvilist motiivi ning paigutasime seda erinevatele taustadele - valgele, mustale ja siis kas rohelisele, punasele või sinisele.

Pilt sai päris kirju:

Järgmiseks korraks peame tegema kaks maastiku - ühe agressiivse, dünaamilise ning teise rahuliku, staatilise.

Lisaks on vaja arvutiõpetuses 1.märtsiks vaja ka üks kirjalik töö esitada - ette antud tekst tuleb vormindada vastavalt kooli kirjalike tööde vormistamise nõuetele.

Ega siis midagi, tuleb hakata kohe vaibakavandist pihta ja ehk jõuab järgmiseks sessiks kõik vajalikud või hädavajalikud asjad tehtud... 

Ettevalmistus V sessiks - II osa

Nagu juba tavaks on saanud, siis kodutöid tegin viimase minutini... ja aega jäi ikka puudu:( Aga kõik kriitilised asjad sain valmis ja enamus mittekriitilisi ka.

Tekstiilide kujundamises pidime valmis joonistama peenemustrilise soki kavandi. Need kavandid, mida meile näidiseks näidati olid pruunides toonides - ma sellist mustrilist sokki maal töösaapa või kummiku sisse ei paneks ja muul juhul olen harjunud vanaema kootud valgete sokkidega - nii võtsin plaani endale ikka heledad sokid kududa. Värvitoonideks inspiratsiooni sain ühest peenemustrilisest kangast ning mustrid otsisin erinevatest kindakirjadest. Sellised sokid plaanin siis teha:

Paelte õppimappi kokku pannes avastasin, et olin selle setu heegeldatud meestevöö tehnikas võtmehoidja ikka täitsa valesti heegeldanud:( - seda ei saanud kahjuks nii jätta ja nii pidin kallist aega siis uue heegeldamiseks kulutama. Kaunistasin pärlite ja tuttidega ka ära, aga selgub, et pildistada unustasin - kahjuks jääb see pilt siis tegemata, sest pidin selle ju koolile ära andma (kui see just järgmisel korral veel kuskil kättesaadavas kohas pole, et saan pildi ära teha). Nässu läinud paela ära ei visanud, ajasin traadi sisse, tikkisin silmad ja panin lõngast keele ja laps sai endale ussi:

Viimased paelad said veel öösel enne kooli puuduvad otste viimistlused ning papile õmmeldud:

Kõige lõppu jäid seekord värvusõpetuse kleepimistööd. Ülemisel soojades toonides taust ja taimornament ning üksik külm (sinine) aktsent, alumisel külmades toonides taust ja taimornament ning üksik soe (punane) aktsent. Rohelised olid küll jälle nii, et soojade toonide kõrval tundusid minu valitud soojad rohelised külmad ja vastupidi, sama roheline külmade toonide kõrval tundus soe. Aga jätsin ikka nii:

Heegeldatud pitsid ja valmis kudumise tööproovid jõudsin küll ära sirutada, aga mitte kartongile õmmelda ja vajalikku infot juurde kirjutada - õnneks neid meil iga tund ei hinnata vaid mitme tunni töö korraga, järgmiseks korraks loodan rohkem jõuda:)

Lillede hooaeg on alanud

Oma lillede eest pole ma väga viitsinud hoolitseda, aga sellest hoolimata on taas veidi õisi meid rõõmustamas:

Lapsele rõõmuks

Lisaks koolitöödele nokitsen endiselt ikka muud ka.

Ühel päeval tahtis laps hirmsasti leivale võid määrida - mängult. Tegin siis talle leiva ja juustuviilu. Ja kui juba vilt sai välja otsitud, siis veidi makarone ka. Need makaronid teda eriti ei huvita, kuigi päriselt toiduna ta neid just eelistab. Juust ja leib said kohe nii armsaks, et ta mängis esimesel päeval nendega magama minekuni ning otsustas need kaissu võtta koos noa ja võitaldrikuga (või oli seal nähtamatu) - ja siis muudkui jauras, et tal on juust kadunud ja tal on leib kadunud... Võtsin need lõpuks ikka kaisust ära ning öösel ärgates küsis ta, kus ta asjad on...

Jõuluvana tõi lapsele potid ja panni, et süüa teha sai, aga nõusid söömiseks meil polnud. Ostsin siis poest ise, sünnipäevani tundus liiga kaua aega olevat. Ja kuna nüüd on nõud, siis me muudkui sööme... ja ühest leiva- ja juustuviilust jäi väheks. Kuna nõud on neljale, siis tegin neid ka kolm juurde. Koogid leiame me legokastist...

Nukud tahtsid ühel päeval suusatama minna, aga mõnel pole sooje riideid... Otsisin siis kastist jälle mõne vana soki ja Chelsea sai omale kampsuni ja püksid (appi, miks nukkudele tehakse sellised kõverad käed, neile on ju võimatu midagi selga panna, kui see just selja tagant lahti ei käi). Pildistamissessioon toimus vannitoas lapse vannitamise ajal ja selgus, et tegelikult tahtis nukk hoopis ujuma minna... suusariided jõudis enne ikka kiiruga seljast heita:)

Nukk Paula tahtis ükspäev ka õue minna ja tal oli jopet selga vaja panna - ütlesin, et Paulal pole ju jopet - laps kostis, et teeme...:) Jõudsin selle välja lõigata, aga käsitsi pole viitsinud mängimise kõrval seda kokku õmmelda, plaanin mingi päev lapsele õmblusmasinat tutvustada:) - uneajad katsun ikka kooliasjadeks jätta...
Barbiedega mängides on hetkel põhitegevuseks nende paljaks võtmine ja Tiina juurde ujuma viimine:) - Tiina on meie enda ujumistreener ja nukkudega ujumist mängib ka minu õetütar. Kahjuks peavad nukud paljalt ujuma, sest neil pole ujumisriideid... Täna võtsin siis nukkudega mängimise kõrvale lõpuks kangatükid ja osa seltskonnast ei pea enam paljalt ujuma:) Trikood tegin mitte väga liibuvad, et laps ise ka neid nukkudele selga saaks panna ja ära võtta. Kõige pisemale sai trikoo veidi liiga suur, sellele peab vist uue tegema ja praeguse mõnele suuremale õele või muule sugulasele andma...

Kaunis looduskunst

Talvest on asi väga kaugel ja kauneid lumiseid pilte sel aastal pole saanud. Aga maal ühel päeval välja minnes ei saanud aru, et ilm tundus vihmane, aga puud klõbisesid tuule käes. Tundus, et õhk oli piisavalt jahe, et vesi tuule käes jäätus ning nii olid okstel ja taimedel jääst ribad. Käisime lapsega siis aias ja põllul seda "kunsti" vaatamas:

Ettevalmistus viiendaks sessiks - I osa

Tundub jälle, et tihedat tegutsemist jätkub sessist sessini. Täna tekkis nimekirju üle vaadates, et vist polegi olukord kõige hullem ja võin tänase õhtu muudele tegevustele nagu kirjutamine loovutada:)

Enamus aega on aga seekord kulunud hoopis kirjalikule uurimustööle tekstiilikäsitöö meistrite ja ettevõtjate, koolitusvõimaluste ning materjalide ja vahendite hankimise võimaluste kohta, mis meil grupitööna pidi tänaseks valmis saama. Inimesed on meil ikka väga erinevad - mõned väga põhjalikud ja mõned väga pealiskaudsed - ma võtan seda ülesannet vist liiga tõsiselt ja olen sellele liiga palju aega kulutanud ja risti ja põiki andmeid kontrollinud, sest nii mõnegi esmase viite peale  jõuan infoni, et need ettevõtted juba ammu ei toimi. No ei tule ju selle peale, et kui otsing viib lehele Järvamaa kaart, et seal viimati info on uuendatud 2011 aastal... ja lehel avastasin täna küll viite Järvamaa infoportaali lehele, aga mitte lauset, et see on uus ja asendab teist vms... Pealegi sellel lehel eraldi käsitööettevõtjaid enam ei leidu - kui valdade lehtedel on midagi välja toodud, siis on. Ka olin ma üllatunud, et kõik ettevõtjad ja meistrid ei kasutagi interneti võimalusi enda paremaks reklaamimiseks - ju on ilma selletagi tegevust ja tööd... Otsustasime, et kontrollime meistrite või käsitööettevõtjate kutsetunnistuse olemasolu ka - üllatuseks ei avalikustata alati isiku nime, kes müüdavat käsitööd teeb - isegi kui on mainitud, et "Majas töötab praktilise kogemusega rahvusliku käsitöö valmistaja, kes on õppinud Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu erinevatel tekstiili ja rahvarõivastega seotud kursustel oma ala meistrite käe all ning omab kogemust nii rahvarõivaste valmistamisel kui ka vanade esemete taastamisel."  Ka tema Facebooki lehel pole tegija nime kuigi tööd paistavad suurepärased - vähemalt pildi peal... Ja selliseid on teisigi, kus mainitakse lihtsalt, et tegemist on pere ettevõttega, aga kes perekonda kuulub ja kes mida teeb, seda pole kirjas - kuigi käsitööd on müügil. Nii ma siis muudkui pusin ja kontrollin fakte ja teen nagu teadustööd:) - samas tahaks ju, et olekski võimalik hiljem seda tabeli andmeid kasutada (kui need just enne aeguda ei jõua - Paides just üks pood kolib, aga Facebookis on nad juba uue aadressi avalikustanud). Tabelile peame lisama ka ühe üldise kokkuvõtte, mille ühe osa lubasin ise valmis teha ja teiste osad ka kokku koondada ja ära saata. Kuna osa andmed olid eile veel puudu ja üks kokkuvõte mul ka veel täna puudu, siis ma lükkasin selle töö homseks, et ei peaks seda mitu korda tegema ja enam pikemalt sellesse ei süveneks. 

Loomulikult ei ole ma viitsinud kõiki valmis töid kohe lõpuni vormistada vaid olen selle jätnud viimasteks päevadeks - seega pildid on selles osas kõik väga ebakorrektsed...
Kirjaliku töö kõrvalt tegin esimesena valmis pika silmuskudumise tööproovi (ja alustasin ka uut, et järgmise korra roosimiseks valmis olla):

Järgmisena võtsin ette heegelkoti kavandi tööproovi tegemise. Sain aru, et pean oma kavandi oluliselt väiksemaks ümber tegema - ei osanud enne seda suurust hinnata (ja kui ühel heal päeval aega üle on, siis ka sellise suurema koti tegema:)) Värvide osas mulle endale meeldiksid ikka kontrastsemad värvid, aga õpetaja arvas, et valge on liiga erk ning et selle alt võivad teised värvid liiga palju välja paistma jääda eriti kui mul kolm värvi korraga töös on. Nii jäin pakutud halli juurde. Ringse põhjaosa heegeldamine tundus nii mõnus ja tuli minu arust väga hästi välja. Küljeosa heegeldamisel suutsin ilma mustrita ridadel silmuseid juurde tekitada - tõenäoliselt siis lugesin ka sulgemissilmuse päris silmuseks ja nii need juurde tulid - järgmistel ridadel kahandasin need siis uuesti tagasi, aga päris korrektne see tagumine külg ei jäänud. Aga kuna eesmärgiks oli mustri suuruse kontrollimine ja lõngade sobivuse hindamine, siis jätsin selle nii (ja kui aega üle jääb, siis teen uue:))

Kahe sessi vahel pidime valmis tegema oma kangakudumise tööproovid - tuli üks laupäev Olustveres veeta. Võtsin kaasa vanaema varudest valmislõigatud kaltsukerasid ja mingeid harutatud lõngade vms matrejalide kerasid ning lisaks enda varudes veel vanatädilt saadud nn. Sindi kaltsulõnga, mis sisaldab siis midagi veel lisaks villale. Esimese tööproovi sain juba eelmisel sessil valmis. Nüüd siis valmis teine tööproov:

Ja ka kolmas. Siin rohelise-kollasekirju osa on veel võrguribad, millest vanaema kunagi vaibad kudus ja kui need läbi kulusid, siis uuesti üles harutas.

Kuna kudumas käisin sõbrantsiga koos ja tal oli vaja kõik kolm tööproovi teha, siis kasutasin aega muude tööde tegemiseks. Sain heegeldatud setu heegeldatud meestevöö tehnikas võtmehoidja - sellele nüüd vaja kaunistused lisada ja karabiin või võtmehoidja kinnitada:

Kuna aega jäi veel veidi, siis tegin valmis ka kogemata kontsaga sokile spiraalse kahandusega varbaotsa:

Kuna sess muudkui läheneb ja kogu aeg tundub kirjalikule tööle kuluvat, siis hakkasin juba veidi paanitsema, et kas jõuan ikka kõik asjad valmis... Jätsin siis käsitööettevõtted sinnapaika ja võtsin joonistused ette.

Pidime tegema kolmest erivärvilisest esemest kompositsiooni, kus värvid ka viirutades eristatud. Leidsin siis kolm erivärvilist eset:

Ja joonistasin ja värvisin neid sellisena - pildistada ma ikka ei oska - tegelikult mu joonistusel on karp ikka paralleelsete külgedega - ma ei saa aru, kuidas see fotol nii moonutatud saab olla... Lisaks ka tule peegeldus karbi küljel. Kokkuvõttes jäin enam-vähem rahule:

Teisena võtsin ette söega joonistatud rahvusliku mustri - tegelikult kustukaga söele joonistatud. Ma ei pannud tähele, kas pidime lihtsalt mingi rahvusliku mustri või pitsi joonistama või midagi konkreetset - võtsin igaks juhuks raamatust Eesti kirivööd ühe Sangaste vöö, aga lõpuks see tuli mul veidi teistsugune ja üsna lopergune:

Kolmandaks oli vaja suuremustrilisest 15x15 cm kangatükist mustvalge "koopia". Riidekappi polnud öösel võimalik vaadata ja kangariiulis polnud midagi suuremustrilist - võtsin siis oma vardakoti ja proovisin sellest juppi joonistada - no ei oska ikka hinnata, kas need toonide erinevused on samal skaalal nagu värvilisel pildil või mitte:

Eile võtsin ette säärepaela tehnikas võtmehoidja/ilupaela - ei võtnudki väga kaua aega (toonid pole päris õiged). Ühe käega punun tugevamalt kui teisega (mis pidavat tavaline olema) ja kui seda üritasin hoida, et sakid oleks mõlemal küljel ühesugused, siis hakkasid servad kiiva kiskuma või lokkima, aga uut ei viitsinud ka tegema hakata - aega ka nii palju üle pole, et mõnda asja mitu korda teha.

Ühe väikse sokisääre olen ka valmis saanud ja teist alustanud ning lõpets kannaga sokile tahiga varba otsa teinud (aga kuna kand veel puudu, siis seda veel ei pildistanud). Täna alustasin ka üht setu pitsi.

Ja olen joonistanud juba ühe oma soki suurele paberile, et sellele väikse mustrilisi triipe hakata kavandama. Lisaks kõigi poolikute asjade lõpetamisele on veel tegemata värvusõpetuse tunniks kolmnurkadest taimornamendid ning vormistada mõned varem punutud paelad - seekord läheb paeltemapp hindamisele. Nende kõikide jaoks tundub lapse lõunaunetunde ja ööunetunde jätkuvat... (kuigi õhtuuni algab tal jätkuvalt nii hilja, et hommikul kell 9 äratuskella peale ärgates, et ujuma minna, on ta väga nutune ja nõuab, et me edasi magaks). Materjalimapi jaoks peaks oma kangaid ka määrama, aga sellega ma küll ei tea, kas ma jõuan tegeleda. Ja täiesti ulme tundub mõne konspekti mõttega lugemine - selleks tundub ajumaht hetkel eriti piiratud olevat:)

Lisaks uutele teadmistele ja oskustele suurenevad oluliselt minu töövahendite ja lõngade varud:) Vanad heegelnõelad ja sukavardad tahaks kohe kellelegi laiali jagada, sest uued on nii palju paremad... (esialgu siiski jätan alles, ehk läheb ikka vaja). Kui varem olen segastel asjaoludel varunud erinevaid efektlõngu (et neist endale  või jõulukinkideks teha toredaid kampsuneid-mütse), siis nüüd on rõhk villastel lõngadel ja võimalikult paljudel värvitoonidel - olen neid isegi sõbrantsiga kahasse ostnud, et lõngakerad (100 g) liiga suured poleks:) - teised meil on ka vist sama teinud, kes just oma töös igapäevaselt palju värve ja lõngu ei vaja. Ma ei tea, kas see on taotluslik, aga mitmed, kes meil on tulnud kooli kahe- või kolmekesi, on nii vastu ka võetud  - eti tea, kas selleks et üksteist motiveeriks või tõesti oligi tase täpselt selline, et sõbrannad koos vastu sai võtta.