Sessi alustasime fotograafiaga. Esitasime ära oma pisikesed ettekanded ning asusime portreesid pildistama - seda saime teha nii klassis kui ka kooli fotostuudios. Aga neid pilte ma ei avalikusta:)
Järgnes tikkimise alusõpe. Alustasime nullist nagu kunagi koolis. Kahe päeva ja 8 tikkimise tundiga valmis peaaegu 11 pistet, kodus jääb veel teist sama palju ritta panna:
Heegeldamises näitasime ette oma Kihnu pitsi ning alustasime täitsa uue teemaga: tuniisitehnikaga (s.t. pika heegelnõelaga ja silmuseid heegeldatakse terve rea korraga). Esimesena tegime täiesti tavalise versiooni ehk tuniisi lihtsilmuse:
Järgmisena tuli kudumissilmus, mis pealt meenutab parempidi kootud pinda (pahemalt poolt mitte):
Kolmandaks pärlkiri, mis meenutab pealt poolt pahempidi kootud pinda:
Ning lõpuks need kaks viimast koos soonikuna ehk ribikiri:
Kuigi need pinnad meenutavad paremalt poolt silmuskoelisi pindu, siis tegelikult on tegemist palju paksema ja mitteveniva pinnaga. Tundides jõudsime enamust neid ainult alustada, aga pikkade teooriatundide ajal jõudsin need lõpuni teha ja kodus jääb need ainult (ma ei tea, mis imenippidega) ära sirutada (pidavat keeruline olema) ja mappi õmmelda.
Heegeldamisega sai see päev otsa ja mul veel pikk "kodutee" ees - seekord oli mul laps Tartus õe hoida ning hommikud algasid selle võrra varem ja õhtud lõppesid hiljem, et Tartusse veidi pikem tee kui maale. Õnneks on õhtud pikalt valged ja väsimus ei kimbutanud. Laps oli ka hästi hoitud ja õnnelik:)
Järgmist päeva alustas Sissejuhatus kutseõpingutesse - seal saime infot praktika tegemise kohta ning lahendasime grupitöödena ülesandeid ja tundub, et saime selle ainega sellega ühele poole.
Jätkasime tikkimisega, kus eelmisel päeval pooleli olime jäänud.
Peale tikkimist jälle teooriat - Eesti rahvakultuur ja tekstiilpärand - loeng ikka rahvarõivaste teemal, seekord Lõuna-Eesti. Näpud ikka kudusid või heegeldasid...
Päeva jätkasime täitsa uue teemaga - tunniplaanis uus aine õmblemise alusõpe. Lubati oma õmblusmasin kaasa võtta, igaks juhuks võtsin - kartsin, et muidu tuleb teiste taga oodata ja jõuan vähem ära teha - mul ju jube oluline, et koolis võimalikult palju asju saaksin ära tehtud. Mitmel olid veel masinad kaasas ja osa mingitel segastel asjaoludel otsustasid kolme peale ühte kasutada ja nii jäi kooli masinaid isegi üle - ega ma ei tea, võib olla neid jaguks kõigile ka ja pigem peeti silmas, et oma masinaga on tuttav õmmelda. Täiesti lihtsaid sirgeid ridu õmmeldes tundub mulle, et mu masin on ikka amortiseerunud, s.t. et peaksin end ikka kokku võtma ja minema uut ostma. Tööproove on ikka selle praegusega keeruline korrektselt õmmelda:
1. algust ei saa päris servast alustada, tõmbab niidi pusasse, aga meil on nõue, et peab olema servast servani õmblus - riietel jääb see pusa kuskile sisse (eks see on mind õmblemisel ikka häirinud), aga tööproovis pean sellest kuidagi lahti saama - tõenäoliselt siis käsitsi need otsad kuidagi ära tuunima
2. tundus, et alumine niit on veidi lõtv, aga ka lõpuni pingutades midagi ei muutunud, ülemise niidi puhul ma ka ei saa juba ammu aru, et see pingutaja midagi muudaks
3. ma ei mäleta, et päris alguses oleks mul probleeme, et pean hirmsasti pingutama, et riie otse jookseks, aga praegu on see kohutav - masin veab minu arust kangast viltu ja pean seda jõuga otseks sättima, aga sellest jääb järgi üks sikasakaline sirge õmblus...:(
Tööproovid koosnevad meil ühe õmbluse mitmest etapist.
Esimeseks tööprooviks tavaline õmblus ja sellele eelnev traageldus, mis on pressitud kas ühele poole või lahku ehk kokku kaks traageldust ja kaks õmblust (mis ka ikka alguses sai traageldatud, aga traagelniit hiljem välja võetud):
Teiseks tööprooviks pesuõmblus oma nelja etapiga (alt alustades - traageldus, 1. õmblus, teistpidi traageldus, 2. õmblus):
Kolmandaks pitsi vahele õmblemine - seda valmis ei saanud, sain pitsid kõik traageldatud:
Kodus jäi veel lisaks pitsile teha liht kappõmblus, kaetud kappõmblus, ühekordne palistus ja kahekordne palistus ning lisaks lõigata värvilistest sitsidest vardakoti õmblemiseks lapid välja - hakkame endale lapitehnikas vardakotti õmblema.
Päeva lõpetas materjaliõpetus - seal värvisime puuvillaseid materjale vaipade kudumiseks, kes seisis pliidi taga ja tegi kuumvärvimist, kes vannitoas külmvärvimist, ma valisin pesumasinaga värvimise. Pesumasina valvamise ajal aitasin ühel kursaõel kangast käärida.
Lisaks oli meil samal ajal kohal ka joonistamise, värvusõpetuse ja kujundamise õppejõud, kes andis vaatas üle meie kõigi tehtud tööde mapid ning andis individuaalset tagasisidet. Ma sain veidi enne üheksat Tartu poole asuda, viimased olid pool kümme selle päeva lõpetanud...
Laupäeva alustasime tekstiilide kompositsiooniga, saime ära näidata oma vestide kavandid ning tagasisidet ning parandusettepanekuid vilditud vaipade kohta. Järgmiseks korraks peame lisaks vilditud vaipade lõplikele kavanditele tegema veel villase salli triibustiku kavandi (suve jooksul peame endale lauatelgedel salli kuduma - teljed antakse õnneks "külakorda" ja selleks kudumiseks ei pea kuskile sõitma).
Ja päeva ülejäänud osa võttis kangakudumine. Vaatasime juba valmis saanud vaipu (mida mina veel alustanudki pole) ning jätkasime villaste tööproovidega sealt, kus eelmine kord pooleli jäime, s.t. meil oli niietus juba tehtud ja jäi veel soastada ja ette sõlmida, et saaks kuduma hakata. Teooria osa alguseks sain oma tööproovi kootud ka:
Järgmise sessi lõpuks peame kõik kolm tööproovi valmis tegema - loodan et saan oma kaks tööproovi neljapäeval enne kooli ja laupäeval pärast kooli valmis teha, et ei peaks veel ühte päeva vahepeal sõitma.
Lisaks peame järgmiseks sessiks valmis saama oma sokid, kaltsuvaiba, heegeldamise kirjaliku töö (juba 2. maiks) ja mul veel võlas ka kudumise töö ning ära vormistama kudumises väiksed sokid kandade ja varvaste tööproovideks ning terve hulga kindlamõõdulisi tükke kuduma, et saaksime neid tunnis hakata kokku silmama vm tehnikas kokku õmblema. Tundub jälle kuidagi õudsalt palju töid ja aega ainult kolm nädalat...