SOS

Mind on nüüd pandud IT dieedile. Jõuluõhtul ütles arvuti üles - tahtsin peale lapse magama panemist mõned toredused kirja panna ja siis see juhtus:( Pilt eest läinud ja käima läheb, aga sõltuvalt restardist lõppeb kogu tegevus sinise või valge ekraaniga.

Telefonis see Blogger kahjuks ka enam ei tööta - seda pole vastavalt uuendatud. 

Ja tööarvutiga teen tööd.

Nii et kui blogimisse tekib pikem vaikus, siis tähendab see hetkel seda, et mu arvuti ei ole ikka veel korras. Katsun seni paberile märkmeid teha, et midagi eriti särav mõte või hetk kaduma ei läheks:)

Kaunist aastavahetust!

Mašmaša lood - vol. 102

Sööme õhtust. Mašmaša on juba lõpetanud ja tahab mängida, et me läheme matkale. Ma tahan veel süüa ja vingun:"Ma ei taha minna, ma tahan koju jääda." Mašmaša kurjustab minuga: "Sa ei saa ju täitsa üksi koju jääda. Keegi ei räägi siis ju siin sinuga. Mis sa siin üksi siis tegema hakkad? Lihtsalt istud ja heegeldad või?":) - kõlas nagu unelmate puhkus:)

Vanaema räägib öösorrist. Mašmaša muudkui plärab vahele ja küsin talt, et kas ta teab, kes on öösorr. Mašmaša vastab enesekindlalt: "Tean küll. See on see kes öösel pissil käib.":)

Mašmaša sirvis mänguasjapoodide katalooge ning pani nende põhjal kokku kirja jõuluvanale:

Üldiselt kulub mul palju närve, kui soovin, et Mašmaša enda toa ära koristaks. Ühel õhtul tundus mulle, et laps on vahetusse läinud. Vaatas enda toas ringi ja leidis, et teen õige nukumaja korda... Ja tegigi - kõik toad korras ja iga detail läbi mõeldud. Ikka on minult midagi õppinud ka:)

Mašmašal rühmas vist kellegi on nimeline päkapikk. Mašmaša otsustas, et ta peab enda päkapikule kirjutama: 

Mašmaša lood - vol. 101

Elu läheb järjest kiiremaks ja Mašmaša uinumine järjest kehvemaks - st jõuan arvutis hädavajalikud asjad tehtud, aga kirjutamiseks pole enam peaaegu üldse aega ja võimalust... 

Läksin sõbrannaga kontsert-õhtusöögile. Mašmaša jäi vanaemaga koju. Saadab mind ukseni: "Emme, lõbutse siis hästi. Ära kindaid unusta kätte panna, õues on jahe...":)

Päkapikk tõi meile piparkooke. Mašmaša sõi enda oma kohe ära. Mõtleb natuke: "Emme, onju sina oled palju viisakam ja ikka jagad enda piparkooki, nii et pool annad mulle ja pool sööd ise ära." Mina eriti maiasmokk ei ole - paar päeva hiljem otsin enda piparkooki taga - Mašmaša teatab haledalt, et ta sõi selle kogemata ära...

Me pole Mašmašaga väga kaua aega ujumas käinud. Suvel maal ta lastebasseinis lustis, aga tiiki keeldus minemast. Samas Paide tehisjärves lustis täiesti ohutundeta. Nüüd käisime Tartus SPAs ja läksin väikse kõhklusega, et kas me jaksame seal olla ja kas Mašmašal pole vahepeal veehirmu tekkinud. Õnneks on vesi talle endiselt suur sõber - lustis väikses lastebasseinis ja kätistega solberdas suuremas ka väga rõõmsalt. Kordagi ei kurtnud kui vesi silma läks ja ka vee kurku ja ninna minek ei häirinud teda eriti. Lastebasseini põhjas hõõrus ta ainult põlved marraskile ning pärast ühes liivakastis tekitas see liiv seal naha peal vist suurt valu, sest siis ta röökis ikka päris kõvasti ja ma ei saanudki meesauna nautida:( Õnneks peale pesemist muutus ta basseinis uuesti rõõmsaks ja mingit vastumeelsust SPAde osas ei tekkinud. 

Sõidame Tartust autoga koju. Mašmaša on väga väsinud ja plaanib magama jääda. Palub,  et ma aitaks tal kummikud hästi tema juurde sättida, sest muidu ta ei saa sealt pärast ärkamist maiustust kätte, mis päkapikud toovad. Üritan teda veenda, et lasteaias ju lõunaune ajal päkapikud ei käi, et kuidas nad siis autosse saavad talle lõunaune ajal maiustusi tuua. Mašmaša oli veendumusel, et ikka toovad:) Ja oli ikka nii veendunud, et tõstis väga kõva kisa, kui ärkates enda kummikuid kätte ei saanud, et sealt maiustusi otsida:) 

Nipet-näpet käsitööd

Ma ei tee hetkel mitte midagi... Aeg-ajalt avastan koristades, et lapse vaipa pole ammu edasi heegeldanud...

Siiski aeg-ajalt on  väline sund või sisemine vajadus midagi teha ja nii olen ikka mõne väikese projektiga vahepeal tegelenud.

Maal oli koolis karneval, kus oli ka heategevuslik kohvik ja kingipood. Proovisin mõned helkurripatsid teha ja kuna tulemus tundus ok, siis saatsin need ka sinna kingipoodi. See käis kõik nii kiiresti, et ühtegi pilti ei jõudnud teha, aga tegin neid selle järgi, mis laps lasteaias meisterdas:

Kuna karnevalini oli veel aega, siis tegin ühel õhtul veel mustrilisest traadis käevõrusid ja sõrmuseid - need said sellised:

Lasteaias oli isevalmistatud sõidukite näitus. Meie auto sai selline:

Sisustusuudised

Aasta aega olen juba uues korteris elanud, aga ikka on üht-teist tegemata. Tegelesin vahepeal hoopis suurema projektiga - maamajal sai alumine palgiring vahetatud - korraks oli ikka päris jube tunne, et miks ma selle ette võtsin, aga tegijad olid head ja tulemusega olen rahul. 

Korteris olen lapse tuba olen jõudnud vahepeal kolm korda ümber tõsta. Viimased kaks korda põhjusel, et üks sugulane pakkus Barbidele nukumaja ja ma arvasin, et küll ma selle ära mahutan ja saan raamaturiiulist nukud välja kolida ja sinna lauamängud ja raamatud panna. Nukumaja oli üüratult suur:) ja nukud mahtusid sinna kenasti, aga toas pidin küll ümberkorraldusi tegema. Kummalisel kombel sai lõpuks palju parem paigutus ning keset tuba on ruumi isegi rohkem kui enne. 

Aga täna toimus sisustuses suur sündmus - sain magamistuppa seinakapi:) 

Kapp on muidugi oluliselt väiksem, kui mul vanas korteris, aga õnneks on mul esikus ka mõni kapp. Riideid on mul ilmselgelt liiga palju ja enamus neist oleks vaja teisele (või kolmandale) ringile saata -  toppisin need hetkel küll kappi ära, sest sorteerimiseks aega ei ole ja kuskile vedelema ka ei tahtnud jätta. Mul on niigi mitmes nurgas mõned kastid, mis ootavad sorteerimist või ära viimist.

Nüüd peaks üritama end kokku võtta ja kardinapuud ning laelambid nädalavahetusel ära ostma - siis kaoks see värskelt kolimise tunne ehk lõpuks ära:)

Mašmaša lood - vol. 100

Kuna ma igapäevaselt käin jala, siis rehvivahetus on minu jaoks ekstra ettevõtmine, kõige mugavam on auto ühel õhtul kohale viia ja teisel õhtul järgi minna. Läheme autot viima. Seal all fuajees on sekretär vms, Mašmaša näeb ta laual kommikaussi ja teatab kõlaval häälel üle saali, et ta tahaks kommi:) Luban, et ta saab ühe, sest minu teada on onudel ka kommid laual. Ongi. Mašmaša tormab näljasena kommikausi kallale, üritan teda veidi vaos hoida... Onud näevad seal vist väikseid lapsi harva, üks jätab oma töö pooleli ja aitab tal paremat kommi valida... Auto saan ära antud, all tädi naerdes küsib, et kas me kommi ikka saime:) Koduteel üritan ikka Mašmašale selgeks teha, et ise pole ilus kommi küsida, vaid peab ootama, kui pakutakse.

Teisel õhtul läheme autole järgi. All sama tädi, ise suhtleb teise inimesega, aga märkab meid ning küsib naerdes, et kas tulime jälle kommi sööma:) Seekord läheb eriti hästi. Mašmaša valib ühe lutsuka ja sama ajal, kui ma arvega tegelen, loeb laua pealt reklaamist sõna AUTO ning on selle üle väga õnnelik. Onu, kes meid teenindab, kiidab tema tublidust ja annab sahtlist oma varudest veel parema kommi, kui neil väljas on... Mašmaša loeb veel sõna OMA, aga onul sahtlis rohkem kommi pole:) 

Mašmaša on väga vaimustunud oma kirjaoskusest ning nüüd on see aeg käes, kus ta iga silti ja teksti üritab kokku lugeda - s.t. loeb tähed kokku ja üritab siis neid kokku häälida ja kuulata, mis sõna see võiks olla - kui mõne tuttava sõna moodi kõlab, siis kilkab rõõmust, et oskabki lugeda. Linnas käimine võtab palju rohkem aega, kui kõik reklaamid ära lugeda:) Autoga sõites röögatab keset tänavat: "Emme, jää seisma!" - küsin, mis juhtus - "Ma ei jõudnud seda silti lugeda...":)

Mašmaša lood - vol. 99

Mašmaša kasvab mühinal ja tarkust tuleb ka kogu aeg kuskilt juurde. 

Mašmaša peseb end kausis, ma toimetan ringi. Mašmaša hõikab: "Emme, aga ma ei oska ennast ise pesta... Aga emme, kuidas on õigem, kas sa pesed mind ise puhtaks või õpetad mind, kuidas pesta?" - Arvan, et nii on õigem, kui ma teda õpetan. - "Jaa, nii on õigem.":)

Umbes aasta tagasi rääkis mu ema, et õepoeg oskab lugeda, kuigi ta kõiki tähti veel ei tunne. Kirtsutasin nina, et kui kõiki tähti ei tunne, siis ju ikka ei oska lugeda. Nüüd saan aru küll, mida ta mõtles. Mašmaša on nüüd sama vana ja ka kõiki tähed pole ikka meelde jäänud, samas lühemad sõnad loeb kokku, kui aitan tähed meelde tuletada ja enamasti saab aru ka, mis kirjas. Päris naljakas oli, kui ta trammi pealt tähed kokku luges, neid mitu korda häälis, korraga aru sai, et see ju tema vanaema nimi ning seda rõõmsalt üle tänava kuulutas:) Ma ei tea, kas vanasti õppisid lapsed teisiti lugema, aga Mašmašat ajavad täiega segadusse minu Aabitsas (see kukega) sõnade silbitamisel kasutatavad sidekriipsud - tema jaoks poolitavad need mitut sõna ning tervikut enam ei näe - võib olla sellepärast, et tema nimes on sidekriipsul selline funktsioon. Ma küll enam ei mäleta, aga võib olla ajasid mind ka need segadusse - selle Aabitsa sain ju kooli minnes, aga selleks ajaks oli lugemine ammu selge.

Joonistused hakkavad ka juba "loetavamateks" muutuma. Siin pildil on vasakul Vembu ja Tembu ning puuris on krokodill ja lõvi. Paremal palmi küljes on veel kaks ahvi ja kõige all punane žiguli:

Mašmaša loeb kalendrist numbreid: "1 ja 1 on kokku 11, 2 ja 2 on 22." - mu õepoeg vaidleb vastu: "Ei ole, 1 ja 1 on kokku 2 ja 2 ja 2 on koku 4." Mitu päeva hiljem räägib Mašmaša: "Emme tead, kaks ja kaks teeb kokku neli." - ma ei saanud veel aru, kas tal see jäi lihtsalt meelde või sai vahepeal aru ka, kuidas see tulemus tekib.

Lugemisega Mašmaša ikka veidi susserdab ka:) Maal on mul AB aabits - jälle minu lapsepõlvest. Seda loeme ka aegajalt unejutuks. Nüüd on Mašmašal huvi veerida, aga kui pilt ees, siis tuli veerimine liiga hästi välja, kõik b-d ja d-d ja v-d olid ilusti meeles, midagi ei pidanud minult küsima. Notsu pildi juures üritas "põrsas" lugeda, aga sai üsna ruttu aru, et p see esimene täht ei ole. Iga pildi juures ei viitsinud ta päris teksti üldse vaadata ja nii veeris pääsukese pildi juures veenvalt "suitsupääsuke", kuigi mina ainult "pääsuke" kokku lugesin:)

Hakkame maalt ära tulema. Õde annab pojale märku, et ta peab arvutis olemise ära lõpetama, sest tal on vaja tööd teha. Õepoeg vaidleb vastu. Mašmaša jätab riietumise pooleli, et ta peab midagi veel ütlema, ja läheb selgitab mu õepojale: "Sa pead oma emmele arvuti andma, et ta saaks tööd teha. Muidu ta ei saa palka ja siis peab kõik asjad maha müüma."