Suviste käsitöökoolituste hooaeg on avatud:) Seadsin taas sammud Velisele Iida Suvekooli - alustuseks siis mitte kangast kuduma vaid hoopis lõnga värvima - siniseks:) Senini olen indigoga juukseid värvinud (aga ma pole helesiniste juustega Malviina - koos hennaga annab indigo juustele tumepruuni värvi), nüüd siis otsustasin ka lõnga värvida. Ühtlasi lootsin, et saan aimu taimedega värvimisest üldse, aga selgus, et indigoga ja taimedega värvimisel väga palju ühist ei ole.
Päev algas kohvitassi taga üksteisega tutvudes ja muud käsitöö juttu ajades. Kuidagi läks jutt ka kirivöödele ning kiitsin vastilmunud kirivööde raamatut - minu vastas istuv proua tänas mind selle kiituse eest ning teatas, et tema on selle raamatu autor:) Isegi sellised käsitööinimesed käivad uusi kogemusi ja oskusi omandamas:)
Peale vestlusringi asusime teooria kallale. Selgus, et indigo polegi ühest konkreetsest taimest saadav värv vaid see on hoopis pigment, mida leidub erinevates taimedes - isegi Eestis kasvavas sinerõikas. Aga tänapäeval eemaldatakse pigment taimest ning müüakse juba ainult pigmenti, kuigi mõnel katsetajal on õnnestunud ka otse taimedega värvida. Pean tõdema, et juuste värvimisel kasutatav pulber sisaldab oluliselt rohkem taimeosi kui see, millega me nüüd lõnga hakkasime värvima. Ajaloost oli uudiseks ka see, et ka potisinist tehes andis sinise värvi indigo mitte uriin ise, uriini kasutati kemikaalide asemel, mis indigole vajaliku keskkonna tekitavad. Indigo lahustumiseks peab keskond olema hapnikuvaba ja tugevalt aluseline. Aluseliseks meie tegime seebikivi ning pesusoodaga ja hapnikuvabaks redutseerijaga Spectralite - viimase asemel võib kasutada ka naatriumvesiniksulfitit, aga selle säilivusaeg on lühem (aasta) ning seda kulub poole rohkem. Huvitav oli ka, et hapnikuvabas keskkonnas muutub indigo vedelik hoopis rohekaks ning siniseks muutub hapnikuga uuesti kokku puutudes.
Kui teooria sai läbi käidud, siis asusime praktilise töö kallale. Tegime indigost ja veest pasta, mida lahjendasime veega ning lõpuks lisasime seebikivi. Teise purki sai valmis tehtud soolalahus, kolmandasse soodalahus ning neljandasse redutseerija lahus ning viiendasse zelatiini lahus (see pidi lõnga kaitsema). Tõeline keemiatund:)
Vahepeal katsusime oma lõngad parajatesse vihtidesse kerida - värv jääb ühtlasem kui viht pole oluliselt üle 100 g. Kerilaudu kohapeal nappis, aga mul juhuslikult olid autos ka ühed:) - laenasin vanaemalt, et saaksin linnas pärast selle sinise lõnga lihtsamalt ära kerida. Minu mitte koitanud lõng osutus ka üsna auklikuks - üks tokk ainult juppidest tundus koosnevatki:( Lõpuks saime kõik oma vihid parajaks ning pajad said tulele:)
Seitsme peale saime kolm värvipotti ning nii sain ühe prouaga kahe peale ühe poti jagamiseks.
Vastavalt ette antud juhtnööridele tegime värvilahused valmis, jälgisime, et temperatuur oleks kogu aeg 50 kraadi (+/- 2 oli lubatud) ning ph ~9. Ja kui vedelik oli muutunud rohekaks ning peale tekkinud vaskne kile, siis panime lõngad värvivette. Väga aeglaselt, et hapnikku vette ei satuks. Töö käigus selgus, et kõige keerulisem selle protseduuri juures oligi vanadest harjumustest lahti ütlemine - segamispulgast ei tohtinud tilku potti tagasi tilgutada vaid just potist välja - sama lõngaga - aeglaselt vett välja mudides lõng veest välja ning kõik ülejäänud vesi kindlasti potist väljaspool välja mudida, et ükski hapnikuga rikastunud tilk vett potti tagasi ei tilguks - uskumatult raske ülesanne:)
Leppisime kokku, et igasse potitäiesse paneme kumbki ühe vihi, et saaksime mõlemad erinevaid toone lõngu. Korraga soovitati ~200 gr lõnga värvida - nii sain siis igast portsust ~100 g lõnga. Esimese lõnga otsustasime kaks korda värvida, et saaks tumedam sinine. Üks seltskond ignoreeris veidi õpetaja nõuandeid ning tegi tumedama värvi saamiseks veidi kangema värvilahuse:) Tulemus oli küll tumedam, aga õpetaja hoiatas, et see võib rohkem määrida, sest värvi on lõnga külge liiga paksult ühes kihis. Minu mõistusele on see veidi keeruline mõista, et osad värvid lähevad lõngamolekulide sisse, aga indigo omad kinnituvad kuidagi lõnga molekulide külge. Võib olla kui oleks seda mikroskoobi all näidatud, siis ehk oleks aru saanud, aga praegu küll mitte. Igatahes ei pidavat indigo struktuur aja pikku muutuma ning see näiteks ei pleegi, küll saab seda maha hõõruda (nt kulutatud teksad). Ja näiteks indigo ja mõne kollase taimvärviga tehtud rohelised lõngad pleegivad aja jooksul siniseks - kollane pleegib ära, aga sinine mitte.
Eks seegi oli mõistusele kummaline mõista, et võtad potist roheka lõnga ning õhu käes soputades muutub see siniseks:)
Kogu värvimise protseduur koosnes suures osas lühikestest ootamistest - lõng värvus 10 min, peale esimese lõnga välja tõstmist pidime 20 min ootama, et redutseerija ajaks hapniku uuesti värvist välja, ning siis sai sama lõng uuesti viieks minutiks värvipotti. Iga värvimise järel kontrollisime temperatuuri, ph-d ja värvitooni ning vajadusel lisasime pesusooda lahust, redutseerijat või veidi värvilahust. Ning siis jälle 15 min ooteaega ja 10 min lõnga värvivees olekut. Kui värvilahus läks lahjemaks, siis olid tulemuseks heledamad toonid ning kui sai värvi lisatud tuli jälle veidi tumedamaid toone. Ooteajad täitsime enamus kudumisega, kes kudus kindaid, kes sokke, kes punus vööd - mul oli üks poolik kampsun kaasas.
Aeg liikus kiiresti ning lõpuks oli terve õu siniseid lõngu täis:)
Minu värvigamma sai selline (kõige tumedam siis kaks korda värvitud):
Pildil toonid natuke valed - tegelikult natuke rohkem teksasinised toonid. Esialgne mõte ongi neist lõngadest teksakäistega jakk kududa, aga eks näis kas selleni ka tegelikult jõuan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar