Kuigi avastasin Viljandi folgi suhteliselt vanas eas, siis ei suuda sellele kuidagi "ei" öelda kui sõbrants jälle teatab, et tema küll läheb ja pilet ostetud - vastavalt siis puhkusegraafikule kas mitmeks päevaks või kasvõi üheks. Eelmisel aastal jäi minul käimata, sest olin samal ajal kangakoolis (ja ülemöödunud aastal vist ka mingil põhjusel), aga sel aastal otsustasin seda "viga" mitte korrata ning seadsin laupäeva hommikul suuna Viljandi poole - päevapass oli juba taskus:)
Viljandi tervitas suht uduse ilmaga, aga see muutus kiirelt kenaks päikseliseks päevaks. Keset linna oli üks tore käsitöötoodete laat, kuhu oleksin hea meelega kauemaks jäänud vaatama (ja ostma), aga kontsert oli juba algamas.
Kahe aastaga on Folgil suured muutused toimunud - suur osa festivali paigast on nüüd aiaga ümbritsetud ning seda kutsutakse Pärimeetriks:) - sissepääs enamus ajast tasuline, aga kontserdipiletite ja passidega pääseb sisse ilma eraldi tasuta. Täitsa mõistlik lahendus tundus olevat - rahva vähesuse üle seal küll kurta ei saanud.
Muusikast ma suurt ei tea midagi ja eeltööd ka ei teinud - enamasti satun kuulama juba selliseid ansambleid, mida olen varem kuulnud või siis kui keegi konkreetselt soovitab; vahel mõnda ka siis kui parasjagu mõnda muud pole kuulata (või ei mahu kuulama)
Minu kontserdiplaan kujunes lõpuks siis selline:
Ro:toro koos Politsei- ja Piirivalveorkestriga - paljude ansamblite puhul ajavad muusikud mind segadusse, et lavale vaadates küll ei oskaks öelda, et mis bänd see parasjagu on - Cätlin Jaago ja Sandra Sillamaa torupillidel ning Silver Sepp oma kausitrummide ja muude rütmiinstrumentidega on päris mitmes ansamblis tegevad, seekord siis Ro:Toros (seda olen ka varasematel aastatel kuulamas käinud)
Klapp - setud ei suuda mind külmaks jätta:) Eks oma osa ole siin ka 1/4 setu päritolul:)
Puzle - ei tekitanud minus väga erilisi emotsioone ning Muuseumi hoovis oli suhteliselt kitsas - suundusime edasi Kirsimäele aega parajaks tegema.
Manganiar Group (Indiast) - ei tekitanud ka erilisi emotsioone.
Pamyua (Alaskalt) - folgistusin täiega ja võtsin kudumistöö välja:) Taustaks sobis hästi:)
Triskel (Iirimaalt) - jäi tegelikult (õnneks) ainult plaaniks, sest Muuseumi hoov tundus liiga ülerahvastatud olevat.
Zetod - taas minu lemmikud ja mitte ainult minu - Kirsimägi oli paksult rahvast täis ja meeleolu oli mõnus. Superüllatuseks oli köieltantsija Jaan, kes pani rahva oma oskustega ahhetama.
Veja (Horvaatiast) - kava järgi tundub, et pool kontserti kuulasin, aga mälus pole sellest mingit jälge.
Fanfare Shukar (Rumeeniast) - see üks lugu, mida kuulsin oli küll hea, aga just siis läks bänd pausile ning ma vaatasin, et öö on juba käes ja peaks koju sõitma.
Millalgi vahepeal suutsime teha Rohelise lava juures (mis oli seekord Jaani kiriku kõrval vallikraavis) veel lõunapikniku.
Ning kogu selle kontserdite hulga juures jõudsime käia autos soojemaid riideid selga panemas ning ühtlasi sain siis tee pealt ka käsitöölaadalt mõned vajalikud asjad osta:) - mõned puust tooted (puutööd ma ju ise ei tee:)) - suurem moonidega kandik ning ilma piltideta soolavakk ja tikutoosihoidja (et saaksin neile ka moonid peale kleepida; piltdega valikus olid ainult roosid ja kannikesed); veel ostsin lõpuks uue nahast rahakoti (ka moonidega:)).
Oli väga tegus päev:) Pärast kava sirvides leidsin, et oleks ikka pikemalt pidanud olema ja kuulama ka Gjangstat, Svjata Vatrat, VLÜd, Untsakaid, Melanhoolseid meestelaule:)
Aga pilte ma ei teinud ühtegi:) Fotokat ei võtnud kaasa ja pole eriti harjunud telefoniga pilte tegema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar