Olen endiselt elu ja tervise juures, kuigi pole aasta otsa ühtegi rida kirjutanud. Sõbrad teevad aeg-ajalt märkusi, et nad loeks kui ma kirjutaks:) ja isegi tunnen sellest aeg-ajalt puudust - see on hea võimalus ühele ja teisele seigale rohkem mõelda ning asjadesse süveneda ja aeg-ajalt ka oma mälu värskendada (eriti jõulukinkide retseptide ja reisikirjade osas).
Proovin siis uuesti alustada:)
Alustuseks viimase aasta tegevustest kiire läbilõige - nii mõnestki asjast tahaks ka pikemalt kirjutada, aga eks aeg näitab, kas sellega hakkama saan.
Remondi alustamisega aasta tagasi pooleli jäin, sealt siis edasi järgmised suuremad ja väiksemad sündmused:
Oktoobri lõpp - novembri algus - reis Iisraeli ja Jordaaniasse - tore reis suve jätkamise ja huvitavate paikade külastamise mõttes. Super mõnus Surnumeres suplemise kogemus. Pikema meenutuse koos piltidega tahaks ka millalgi kirja panna - enne kui kõik oluline või olnud meeleolud ja mõtted meelest lähevad.
Oktoober - detsember - remont... Võttis nädala kauem aega, kui algul kokku lepitud, aga mulle tundus, et see kestab igavesti... Muudkui veetsin õhtuid ehituspoodides tapeete ja plaate ja lampe ja kaardinapuid jne valides (ja reisikirja kirjutamiseks ja muudeks blogimisteks ei jäänud jaksu). Aga valmis see sai ja päev enne jõululaupäeva sain koju tagasi kolida.
Ja sel viimasel põhjusel varusin jõulukingid poest ning jõuluvana kontor jäi avamata (v.a. jõulukaardid, need said ikka tehtud).
Juunini jätkus ka rahvariidekool. Laiskus võttis võimust ning kõiki loodetud esemeid valmis ei saanud. Lõpetamiseks sain valmis seeliku, särgi, tanu, pikk-kuue, mõned ehted ning lihtsa põlle. Valged sukad ostsin, säärepaelad jätsin panemata ning vööks võtsin ühe varasema vanaema kingitud vöö.
Ja vist midagi muud olulist ei teinudki...
käisin tööl, laisklesin ning unelesin ja ootasin...
ja jõudsin ära oodata...
kuni 28. juunil tuli minu ellu väike tüdruk:
Ja nii ma elangi juba neli kuud tema rõõmude ja murede rütmis. Muresid on tal õnneks väga vähe, kui süüa ja magada õigel ajal saab, ning uneaja vähesuse üle ma ka kurtma ei pea:) (kui seda just arvuti või teleri peale liialt ei kuluta). Ja nii ongi enamus ajast ainult rõõm - eriti kui ta oma suurte silmadega otsa vaatab ja laialt naeratab:)
Septembris sain lõpuks ka köögimööbli tellitud ja paika.
Ning möödunud nädalal lõpetasin vannitoas veel ühe remondi - seoses maja kanalisatsioonipüstaku vahetusega lõhuti mul seal sein ära ja pidin selle uuesti pahteldama ja värvima. Ühtlasi värvisin köögis kapiseina magnetvärvi ja tahvlivärviga üle, et sinna saaks tulevikus magnettähti ja pilte panna ning vajadusel joonistada.
Selline lühike aasta, aga suured sündmused.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar