Nukumaailm

Nii tore on olla väikese tüdruku ema ja käia mööda poode ja tutvuda praeguse nukumaailmaga:) Natuke vara on veel, aga peab end ju uute moodidega kursis hoidma, kui laps ühel päeval nõudma hakkab, siis ikka aru saan, millest jutt käib:)  

On kummaline, et osad nukud on moes või müügil/tootmises kaua aega ja osad väga vähe. Katsikukingiks toodi lapsele "my little Baby born" ning sellel oli ka Zapf Creation'i 2012 aasta kataloog kaasas. Mulle meeldis sealt väga nukk Jolina - liikuvate liigestega ilus pikajuukseline nukk, Barbie' N Nga enam-vähem ühe pikkune, aga hoopis teiste proportsioonidega - mõeldes mitte beebidele, aga just suuremale lapsele sobiv - aga kui googeldada või firma kodulehte vaadata, siis sellist nukku polegi enam olemas:( Võib olla on pildi peal siis kenam, kui tegelikkuses - mingi põhjus peab ju olema, et seda piisavalt ei ostetud, et seda enam ei toodeta.

Ja sellest tulenevalt tundub poes mõnda meeldivat nukku nähes tunne, et see tuleks kohe ära osta:) Mul on endal lapsepõlves olnud küll piisavalt erinevaid nukke, aga mitte ühtegi pikajuukselist (aga sõbrannal oli ja see tegi kadedaks) ning ikka on igatsus nende järele ja on tunne, et kõik nukud peaks pikkade juustega olema, v.a. muidugi beebinukud, kellel ei peaks üldse juukseid olema. Õepojale sünnipäevaks kinki otsides jäi ühes mänguasjapoes üks tore nukk silma, millel sellised riided kaasas, mis juba kokku õmmeldud, aga välja lõikamata, ja mis oli soodushinnaga müügis ning jättis mulje, et müüakse viimaseid jääke. Nuku ja firma nimi läks meelest ja nii ei saanud seda internetist kontrollida. Täna käisin sõbranna lapsele kinki otsimas ning jäi jälle see nukk silma. Firma Käthe Kruse nukk Marie Kruse Paris , kusjuures selgus internetist infot otsides, et polegi täiesti tundmatu firma - juba üle 100 aasta vana Saksa nukufirma, teevad ka Waldorf nukke ning nukke kollektsionääridele. Kusjuures tavalisi nukke teeb nende tehas Lätis. Aga mulle tundus õigesti, et Marie Kruse seeria nukke nende toodete nimekirjas enam pole ja need mis müügil on vist vanad jäägid. Aga kuna selliseid ilusaid mittebeebinukke peaaegu polegi müügil, siis ostsin tuleviku tarbeks ikka ühe nuku ära, küll neid tähtpäevi ka tuleb, millal nuku saab lapsele kinkida:) Üsna vesise suuga vaatan ka kõnelevat nukku Anna-Liisa, aga seda ka pigem tema pikkade juukse ja mittebeebiliku keha pärast (ja kuna 18 tollistele nukkudele on internetis päris palju riiete lõikeid). Beebinukkude osas mul sellist ostmisvajadust pole tekkinud, vist sellepärast, et lapsena oli mul neid mitu (ja on senini alles) ning hetkel mul on ju üks "beebinukk" olemas ka:)

Poodides käies ja nukke uurides on mul veel üks suur soov - tahaks normaalseid nukke suuruses 1:12 nukkumajja - maja on juba ammu olemas, aga elanikke sinna sobivaid ei leia. Internetis nukumajade ja nende tarvikutega on müügil nukud, mis on ainult vaatamiseks ning tegelikult on need koledad - vähemalt mulle ei meeldi.  Ja poes olevad väiksed nukud on liiga tited, majas peaks elama ikka eelkõige täiskasvanu moodi elanikud. Hädapärast sobiks sinna Goki nukupere, aga pole ikka päris see... Kõige paremini sobivad sinna minu lapsepõlvest pärit "baleriinid", aga need on hetkel maal õetütre lemmikud - nukud, millele olid baleriinikleidid selga kleebitud, aga mis pestes üsna kiiresti seljast tulid:) ning kellele sai siis hulga riideid õmmeldud. Õetütar ei suuda kuidagi mõista, et kuidas me ainult nukudele riideid õmblesime ja nendega peaaegu ei mänginud - aga ju siis oli vanus juba selline, et õmblemine ja soengute tuunimine oli huvitavam tegevus. Originaalsoengud olid neil nukudel plastmassist, aga meie käe läbi said nad endale puudlikarvast mustad lokid, valgest paelast valged siidised juuksed, kaardinakangast sai harutada roosakad siidised juuksed. Üldiselt alguses olid juuksed pikad, aga siis sai neid lühemaks lõigatud ja siis taas pikkadest alustatud:) Praegu pole täpselt silme ees, aga tundub, et ühel on vist hetkel originaalsoeng ja teisel vanast heinapallinöörist (kui see veel plastmassist polnud) poisipea. 

Eks nende riiete ja soengute tegemise ajal unistasime Barbiedest juba ka, sest siis sai vanaema juubeliks kingiks Otto kataloogi, mis sel ajal oli ~5 cm paks, ja mida me võisime ükshaaval laua ääres vaadata, et ära ei lõhuks (ja lehti tagasi ei laseks):), aga kus oli Barbied ja Kenid ja Skipperid koos oma atribuutikaga... ja me võisime nendest ainult unistada:) ning oma baleriinidele sama uhkeid riideid, jalanõusid ja soenguid teha. Nüüd on Barbie'sid kõik poed täis, aga ma tahaks hoopis uusi baleriine;), keda nukumajja elama saaks panna. Aga eks aeg näitab, kes selles nukumajas lõpuks elama hakkavad ja kas mina mängin sellega rohkem kui laps või lasen tal ka ikka mängida:)