Mašmaša on muidu võõrastega väga häbelik, aga nüüd on tal mingi imelik komme võõraid inimesi katsuda. Rootsis käies tegi laeval seda korduvalt - silitas täiesti võõrastel kõrvalseisjatel sääri. Õnneks on ta nii nunnu, et isegi kui keegi esimese hooga ehmus, siis teda nähes ikka naeratasid. Nüüd käisime trolliga linnas, ta istus minu süles ja üritas varvastega inimesi katsuda, kes vahekäigus seisid...
Mašmašal ei tule uni. Tahab diivanile magama tulla, kus ma oma koolitöid tahan teha. Ütlen, et magatakse meil magamistpas ja tal on kaks varianti, kas magada enda või minu voodis. Mašmaša vastu: "Mul on hoopis kaks varianti - kas magada diivanil sinu juures või sinuga koos teises toas."
Avastasin äkki, et vaja kooli praktikapäeva minna tegema ja hea oleks lauatelgedele seal lõim käärida ja kui aega on, siis kangas üles panna. Selleks pidin aga enne oma kangalõpu maha kuduma, mis ikka veel kudumata. Kuna päeval valmis päris ei saanud, siis jätsin teljed diivanilauale. Mašmaša tuleb lasteaiast: "Oi, siin on kõik ümber tõstetud. Ma tõstan siis enda asjad ka..." ja tõstab nukuvoodi keset tuba ja nukuvankri ka selle kõrvale - ja oli väga kuri, kui üritasin nende vahelt endale käiguteed rajada, et poekotid kööki saaksin viia...
Lastehoiu päevadel tõusen enamasti enne Mašmašat, aga on erandeid... Mašmaša ärkab minu kella peale ja küsib, et kas me kuskile poodi saaksime minna jäätist ostma... - luban, et õhtul katsume mõne sellise poe leida, soovitan tal edasi magada kuni mul puder valmis ja teda sööma kutsun (ta eelistab hommikust kodus minuga süüa, mitte lastehoius). Hakkan vannitoas hambaid pesema, kui Mašmaša tuleb torisema, et miks ma enne pesema läksin kui puder valmis pole tehtud - on väga morn ja viril... Soovitan endiselt tal veel pikutama minna ja lähen ikka dušši alla (ainult korraks...), mitte putru keetma. Mašmaša läheb kööki külmkappi vaatama, et ega meil tõesti seal jäätist ei ole... - köögist kostab rõõmus hõige: "Ma leidsin siit hoopis jogurtit." - ja veidi aja pärast on rõõmus Mašmaša vannitoas suud ja käsi pesemas:) Kui ma lõpuks kööki jõuan putru keetma, siis on laual kaks avatud jogurtitopsi, kus mõlemas krõbinad on ära söödud ja jogurt ka peaaegu otsas...
Mašmaša ei taha magama jääda. Tuleb voodist välja ja nõuab kalli. Lisaks kallile paneb oma käed mulle põskedele: "Emme, sa oled nii kuumavereline.":)
Mašmaša on "kuldsete" kätega... Koon maal kangastelgedel oma koolitööd (rõivakangast) ja Mašmaša peab iseseisev olema. Mängib kõikide asjadega järgemööda päris kenasti - järgi jääb küll pärast suur segadus, sest koristama ma pole osanud teda veel õpetada - aga lepin siis esialgu sellega. Aeg-ajalt nende mängude juures juhtub ikka ka üht-teist... Pabernukud käivad poes ja ujumas ja koolis jne, ühel hetkel sai ühest pabernukust kala - s.t. et ta kaotas nii käed kui ka jalad ja lõpuks ka pea...:( (nukud ise on minu ja mu õdede lapsepõlvest) - õnneks oli neid nukke kaks komplekti... Siis olid meil õega ühesugused naljakad plastmassist nukud, millest üks läks ammu katki, aga teine pidas senini veel vastu... kuni ühel päeval: "Oi, see nukk läks vist katki." - kummid on aastatega väga rabedaks muutunud ja nii kukkusid nukul jalad ja pea küljest... Täna panin hernestele nööre, Mašmaša sõitis oma tranduletiga (Trike ratas - s.t. käepidemega kolmerattaline) - ühel hetkel jälle: "See rihm läks katki." - nägin maas rihma pehmendust ja arvasin, et ta pidas seda silmas - hiljem aitasin tal teist rihma lahti teha ja nägin, et pehmendus oli sellepärast ära kukkunud, et rihm oli lihtsalt katki rebenenud... Ometi peaks need rihmad lapsi turvama ja ei tohiks nii õrnad olla, see ratas on küll varem teiste poolt kasutatud, aga ei ole väga vana.
Avastasin äkki, et vaja kooli praktikapäeva minna tegema ja hea oleks lauatelgedele seal lõim käärida ja kui aega on, siis kangas üles panna. Selleks pidin aga enne oma kangalõpu maha kuduma, mis ikka veel kudumata. Kuna päeval valmis päris ei saanud, siis jätsin teljed diivanilauale. Mašmaša tuleb lasteaiast: "Oi, siin on kõik ümber tõstetud. Ma tõstan siis enda asjad ka..." ja tõstab nukuvoodi keset tuba ja nukuvankri ka selle kõrvale - ja oli väga kuri, kui üritasin nende vahelt endale käiguteed rajada, et poekotid kööki saaksin viia...
Lastehoiu päevadel tõusen enamasti enne Mašmašat, aga on erandeid... Mašmaša ärkab minu kella peale ja küsib, et kas me kuskile poodi saaksime minna jäätist ostma... - luban, et õhtul katsume mõne sellise poe leida, soovitan tal edasi magada kuni mul puder valmis ja teda sööma kutsun (ta eelistab hommikust kodus minuga süüa, mitte lastehoius). Hakkan vannitoas hambaid pesema, kui Mašmaša tuleb torisema, et miks ma enne pesema läksin kui puder valmis pole tehtud - on väga morn ja viril... Soovitan endiselt tal veel pikutama minna ja lähen ikka dušši alla (ainult korraks...), mitte putru keetma. Mašmaša läheb kööki külmkappi vaatama, et ega meil tõesti seal jäätist ei ole... - köögist kostab rõõmus hõige: "Ma leidsin siit hoopis jogurtit." - ja veidi aja pärast on rõõmus Mašmaša vannitoas suud ja käsi pesemas:) Kui ma lõpuks kööki jõuan putru keetma, siis on laual kaks avatud jogurtitopsi, kus mõlemas krõbinad on ära söödud ja jogurt ka peaaegu otsas...
Mašmaša ei taha magama jääda. Tuleb voodist välja ja nõuab kalli. Lisaks kallile paneb oma käed mulle põskedele: "Emme, sa oled nii kuumavereline.":)
Mašmaša on "kuldsete" kätega... Koon maal kangastelgedel oma koolitööd (rõivakangast) ja Mašmaša peab iseseisev olema. Mängib kõikide asjadega järgemööda päris kenasti - järgi jääb küll pärast suur segadus, sest koristama ma pole osanud teda veel õpetada - aga lepin siis esialgu sellega. Aeg-ajalt nende mängude juures juhtub ikka ka üht-teist... Pabernukud käivad poes ja ujumas ja koolis jne, ühel hetkel sai ühest pabernukust kala - s.t. et ta kaotas nii käed kui ka jalad ja lõpuks ka pea...:( (nukud ise on minu ja mu õdede lapsepõlvest) - õnneks oli neid nukke kaks komplekti... Siis olid meil õega ühesugused naljakad plastmassist nukud, millest üks läks ammu katki, aga teine pidas senini veel vastu... kuni ühel päeval: "Oi, see nukk läks vist katki." - kummid on aastatega väga rabedaks muutunud ja nii kukkusid nukul jalad ja pea küljest... Täna panin hernestele nööre, Mašmaša sõitis oma tranduletiga (Trike ratas - s.t. käepidemega kolmerattaline) - ühel hetkel jälle: "See rihm läks katki." - nägin maas rihma pehmendust ja arvasin, et ta pidas seda silmas - hiljem aitasin tal teist rihma lahti teha ja nägin, et pehmendus oli sellepärast ära kukkunud, et rihm oli lihtsalt katki rebenenud... Ometi peaks need rihmad lapsi turvama ja ei tohiks nii õrnad olla, see ratas on küll varem teiste poolt kasutatud, aga ei ole väga vana.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar