Olen kunagi ka vanaemal kanga käärimisel tentsikuks olnud, aga tookord tundus see nii keeruline, et vaatasime rohkem pealt, kui ise töö kallale lasti. Seekord mõtlesin juba hirmuga, kuidas jälle sõrmed sassi lähevad, aga selle mõne aastaga on see nii lihtsaks läinud, et polnud sugugi pikalt vaja mõelda, et kuidas sõrmedega lõngu sättida, et vahelikuristid õigesti saaks (kahjuks läks selle toimingu nimi meelest ning intenetiõpetustes sellel eraldi nime ei kasutata). Töö läks ludinal, lõim sai kääritud ja valmis vaibaks saama. Enne peab veel kanga üles panema. Aga seda saab teha alles siis, kui eelmine kangas lõpuni kootud ja maha lõigatud.
Peale lõunat võtsime ette köögi kapi tühjaks tegemise ja lammutamiseks ette valmistamise. Töö lõppedes oli pilt selline:
Tundub, et kapp on nõukogudeaegne ehitis ning ka kapi sees seintel oli nimekirju nagu mujal seintel, seekord aastanumbriks 1929:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar