reede, 24. juuni 2011

Rulluisud said lõpuks ära testitud

Ostsin paar aastat tagasi rulluisud. Ja kui mul on aega ja viitsimist, siis sajab vihma ja vastupidi ning rulluisud seisid kenasti puutumatult nurgas. Nüüd võtsin vastu otsuse, et kasutan õemehe teadmisi ning palun teda mulle uisutundi andma. Alevis valmis möödunud aastal rulluisurada ning ei ole vaja uisutamiseks väga kaugele minna. Veidike jalutamist soenduseks ning oledki kohal. Olen kunagi varem uisutanud küll, aga teooriast ei mäleta küll midagi. Natuke valgustamist ja meelde tuletamist kulus ära küll. Pidurdamisest ma küll eriti midagi aru ei saanud; ka pärast korduvat õpetamist on mul tunne, et pidurdada saab ainult väga pisikese hooga ja suure hoo pealt pidurdamiseks aitab ainult kõhuli viskumine:) - ma seda ei pidanud õnneks järgi proovima. Rada oli üsna tühi (peale meie veel üks uisutaja, kes meie tulekul lahkus ning korraks üks jalgrattur tegi ka ühe tiiru) ja keegi mulle jalgu ei jäänud. Ma ei oska küll millegagi võrrelda, aga mulle tundus päris hea rada - üks kiire kurviga  laskumine on ka, aga suutsin sellega ilma kukkumata hakkama saada - ju see kurv siis ikka nii järsk pole, kui esialgu tundub. Esimese korraga ei hakanud väga üle pingutama - sai 7 või 8 ringi sõidetud (õele pildistamiseks poseerides läks ringide lugemine sassi) ja üks ring pidavat vist 1 km olema.
Nii et said korraga uisud ja rada testitud ja ehk võtan edaspidigi end kokku ja teen õhtuti mõne uisutiiru.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar